PÄRNU mAAKONNA  NAISTEÜHENDUSTE ÜMARLAUD

Väljavõte koostöökokkulepest, mis allkirjastati 22.02.99 Pärnu Raekojas:  
Soovides kujundada Eestis inimsõbralikku ühiskonnakorda, kandes ühist vastutust meie laste ja noorsoo tuleviku ees, vanurite ja invaliidide käekäigu pärast, tõdedes naiste vähest esindatust ühiskonna otsustustasanditel,  asutuvad allakirjutanud organisatsioonid PÄRNU MAAKONNA NAISÜHENDUSTE JA ERAKONDADE NAIS-ESINDAJATE ÜMARLAUA, mille eesmärgiks on vormida naiste hoiakuid ja mõtted ettepanekuteks, edastamaks need poliitika kujundajaile - Riigikogule, valitsusele ja erakondadele; julgustada ja innustada  naisi poliitikas osalema ning aidata kaasa naiste tulekule poliitikasse.
Koostöö eesmärk: Juhtida üheskoos tähelepanu kitsaskohtadele ühiskonna korralduses, mis viivad ühiskonna tasakaalust välja ja suurendavad lõhet maa ja linna, meeste ja naiste, erinevates oludes kasvavate laste heaolu ja  arenguvõimalused.
 
Missioon:  Pärnumaa Naiste Ümarlaud on vabatahtlikuse alusel parneritena tegutsevate naisteühenduste võrgustik,  mis on pühendunud tasakaalustatud ühiskonnamudeli, kodanikualgatuse ja kodanikuühiskonna arendamisele Eestis.
Visioon: Eesti ühiskond on salliv,  tasakaalustatud arenguga väikeriik, kus kõigile on loodud võrdsed võimalused arenguks olenemata elukohast, soost, rahvusest, kõikide laste areng ja turvalisus on kaitstud.

KOKKUVÕTE PÄRNUMAA NAISTE ÜMARLAUA TOIMIMISEST 
Naiste ümarlaua esimene esikümme kadus häkitud materjaliga. Esimene aastakümme on kajastatud kodulehel erinevate sekkumistega riigi poliitikasse – Ranitsa Ristiretk, Spordikooli sulgemise takistamine, alkoholipoliitika, sõjaväeosa sulgemine ja palgaarmee moodustamise otsuse peatamine, lähisuhte vägivald, ohutu koolitee, lastesõbralik avatud ruum.

Alates 2009 on naisteühendustega viidud läbi järgmised ümarlauad:
Oktoobri  ümarlaual 28. 10.2009 arutasime, mis võiks olla ühisosa naiste koostöös 2010. aastal. Arutelu käigus tuli välja, et kõige rohkem tuntakse muret pereväärtuste kadumise üle. Suur roll selles on alkoholil, mille tarbimises oleme jõudnud 2. kohale Euroopas. See häbiväärne koht on tulnud kogusest 12 liitrit inimese kohta aastas sünnist surmani isiku kohta. 
Novembri  ümarlaual 17.11.2009 võtsime suuna Pärnu linna naisteühendustega taastada regulaarsed kooskäimised erinevate probleemide lahenduste otsimiseks . Uues linnavalitsuses on kaks aselinnapead naised - Jane Mets ja Annely Akkermann, kellega planeerime edaspidi tihedamat koostööd teha. Esimesee probleemina otsustasime teha linnavalitsusele ettepaneku kehtestada piirang alkoholireklaamile haridus- ja spordiasutuste vahetus läheduses. Seadusandlust uuris Angela Ottender. Erinevate ühenduste liikmed aitavad  aardistada poodides, kas alkohol seisab oma ettenähtud kohas- alkoholi osakonnas või laiutab kogu poes.
Veebruari  ümarlaual 9.02.2010 oli külaliseks abilinnapea Jane Mets, kes tutvustas linnavalitsuse 4 aasta eesmärke. Tingimused on rasked, sest linnal on suur võlakoorem. Ümarlaua teemana käsitlesime alkoholi normaliseerimise vastast võitlust 10 aasta jooksul ja saavutatud tulemusi. Edastasime Jane Metsale etttepaneku määrata lasteaedade, koolide ja spordiasutuste ümbruskonnas alkoholireklaami vaba piirkond. Nüüd on see volikogust läbi käinud ja piirkond on 150 m territooriumi välispiirist. Teise teemana käsitlesime lähisuhe vägivalla teemat. 2009. Aastal avati Pärnu Naiste varjupaik ja üksikasjalise ülevaate eesmärkidest ja senisest tegevusest andsid Margo Orupõld ja Helga Mitt. Naiseühenduste esindajatel paluti teavet varjupaiga kohta ja SOS telefoni numbrit teavitada oma ühenduste liikmetele ja läbi selle võrgustiku ka vägivalla ohvreid. Tõstatati vajadus kokku kutsuda naiste varjupaiga tugisüsteemi institutsioonid (politsei, prokuratuur, ohvriabi, KOVide esindajad)
Aprillis 3.04.2010 toimus Pärnumaa Naiste Ümarlaua poolt korraldatud avatud temaatiline ümarlaud „Kodanikud hoolivad riigikaitsest“  Riigikaitse teema on Pärnumaa ühendustel olnud aktuaalne alates 2004. aastast, kui taheti sulgeda Pärnu Üksikjalaväe Pataljon. Kasutasime erinevaid kodanikele põhiseaduse poolt antud tööriistu otsuste tegemisse sekkumisel. Meie saavutus on see, et sõjaväe üks osa – Lääne Kaitseringkond on Pärnus alles. Samas see ei toimi. Et praegust seisu teada saada, kutsusimegi kokku ümarlaua, kus olid esindatud ka kaitseminister Jaak Aaviksoo, nõunik Riina Vändre ja maavägede ülem Indrek Sirel. Pärnu poolt esinasid ühendused, kes on aastate jooksul seisnud pataljoni allesjäämise eest, maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste esindajad. Tulemus – kaitseminister leidis, et huvi riigikaitse vastu on tervitatav ning ootab konkreetseid ettepanekuid sõjaväe ja kodanikuühiskonna koostööks. 
Aprilli ümarlaual 28.04.2010 tulid kokku erinevates naisteühenduste võrgustikus tegutsevad ettevõtjad. Arutelu käigus jõuti järelduseni, et naisettevõtjad vajavad hädasti korrapäraseid kohtumisi kokku lepitud ajal. Leiti, et väikeettevõted muudavad majanduse tasakaalukamaks ja naised on just väikeettevõtluses tegevad. 
Mai ümarlaual 11.05.2010  kohtusime  abilinnapea Annely Akkermanniga Raekojas vastremonditud nüüd maakonna turismi infokeskusena toimivates ruumides. Annely Akkermann tegi põhjaliku ülevaate linna väga raskest majanduslikust olukorrast ja andis ülevaate nendest majanduslikest hoobadest, kuidas linnavalitsus on planeerinud sellest välja tulla. Arutelu käigus sai tõdetud, et mida rohkem me oleme linna asjadega kursis, seda rohkem saame aidata oma ühenduste kaudu selgitada vajalike raskete valikute tegemise motiive. Samas saame ka ise välja pakkuda uuenduslikke ideid, kui meid linna juhtimisse kaasatakse.
Mais 18.05.2010 kohtusid teist korda ümarlaual erinevates naisteühenduste võrgustikus tegutsevad ettevõtjad. Püüti leida positiivset oma tegemistes ja selle kaudu õppida end suhtekorralduslikult „müüma“. Maarika Varik PEAKist tegi ülevaate ettevõtjatele mõeldud toetustest, mille kohta esitati osavõtjate poolt küsimusi. Virtuaalselt ühines meiega Ameerikas elav pärnakas Haly Mcquilkin, kes oli virtuaalselt uurinud nii Eesti ettevõtlusmaastikku maakondade lõikes. 
Mais 27.05.2010 toimus Pärnumaa Naiste Ümarlaud temaatiline ümarlaud lähisuhte vägivalla ohvrite tugivõrgustiku moodustamiseks Pärnumaal. Ümarlaual oli esindatud politsei, prokuratuuri, Ohvriabi, Maavalitsuse, linnavalitsuse ja Pärnumaa Omavalitsuse Liidu esindajad ja Pärnu Naiste Varjupaiga eestvedajad.Otsustati tegutseda edaspidi võrgustikuna. Pärnumaa Naiste Varjupaik asub Sindis ja pole eriti turvaline. Pärnu maakonna ja linna esindajad andsid lubaduse otsida Pärnu linnas võimalikke ruume varjupaigale. Järgmine kohtumine toimub septembris, kui Pärnus on Norra Buskerudi maakonna Soolise Võrdõiguslikkuse Komitee. 
Veebruaris 18.02.2011 toimus Pärnumaa naisteühenduste võrgustiku 11 sünnipäeva puhul seminar-töötuba, kus arutleti Euroopa Komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegiast 2010-2015. Külalistena osalesid Mari-Liis Sepper, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, Siiri Aulik, sotsiaalministeeriumi nõunik. 
Aprillis 15.04.2011 oli ümarlaua arutelu all naiste nähtavus Pärnu avalikus ruumis. Meil on Lydia Koidula monument ja park, rohkem  ajaloolisi naisi avalikus ruumis pole. Ümarlauale tulnute kodutööks oli teha veidi uurimistööd ja otsida Pärnumaa nimekaid naisi, kel on oma panus ajalukku. Nii saime teada Lilli Suborgist, kel sel aastal täitub 170 sünniaasta (kirjanik, naisõiguslane, esimese naiste ajakirja Linda asutaja), kirjanik Elisabeth Aspe, Elvy Kalep (esimene Eesti naislendur, leiutaja, ettevõtja, kirjanik), Elsbeth Parek (kunstiteadlane, arhitektuuriajaloolane, kultuuritegelane) jne. Otsustasime alustada maakonnas nimekate naiste edulugude kogumist.
Aprillis 26.04.2011 olid koos naisettevõtjad. Arutati seoses  eurole üleminekuga tekkinud vajalike toimingute tegemist äriregistris ja pandi maha märk rahvusvahelise maanaistepäeva tähistamiseks 15.10.11. 
Mais 25.05.2011 olid koos erinevate naisteühenduste esindajad. Põhiteemaks oli naised otsustasmise tasandil ja külaliseks värske Riigikogu liige Pärnumaalt Annely Akkermann. Rääkisime naiste osalusest poliitikas, majanduses ja ühiskonna väärtuste loomisel. Kui poliitikas ja majanduses on naiste jaoks klaaslaed ja topeltstandardid, siis ühiskonna väärtuste loomisel on naistel suurem roll kui meestel. Et ühiskond oleks tasakaalus, tuleb topeltstandardid pinnale tuua ja avalikkusele arusaadavaks teha. Tuleb järgida igal tasandil meie presidendi Toomas Hendrik Ilvese mõtet: „ Kui tahame end määratleda 21. sajandi demokraatliku Euroopa riigina, siis peame teadlikult tegelema ka soolise võrdõiguslikkuse ja ajas üha muutuvate soorollide teemaga“
Mais 26.05.11 Lähisuhte vägivalla tugisüsteemi ümarlaud, kus osalesid Sotsiaalministeeriumi, Maavalitsuse, politsei, prokuratuuri, ohvriabi, linnavalitsuse sotsiaalosakonna, POLi, psühholoogide esindajad. Arutati lähisuhte vägivallallaga toimetavate instantside ja avalikkuse esindajate koostöö võimalusi  ÜRO Peaassamblee 20. detsembri 1993. aasta deklaratsioonile “Naistevastase vägivalla likvideerimisest”  valguses. 
Augustis 7.08.2011 toimus väljasõit Vändrasse, kus tähistati naisõiguslase, kirjaniku ja ajakirjaniku Lilly Suburgi 170. sünniaastapäeva. Osalesid ka Euroopa Parlamendi liige Siiri Oviir ja Riigikogu liige Annely Akkermann. Pärnu linnast osales 22 erineva naisteühenduse esindajat. Põhikorraldaja oli Vändra naisselts. Naisteühenduste katusorganisatsioon KOOSTÖÖKETT osales 40 naisteühenduste esindajaga Tallinnast. 
Oktoobris 15.10.2011 toimus rahvusvahelisele maanaiste päevale pühendatud konverents „Naiste karjäär ühiskonnas“. Külalistena osalesid EP liige Siiri Oviir, Riigikogu liige Annely Akkermann, Surju vallavolikogu esinaine Kadri-Aija Viik. Konverentsil tõstatus esmakordselt üles küsimus, mida saaks ette võtta maameeste toetuseks, kes võitlevad võrdse kohtlemise eest Euroopas. 
Veebuaris 10.02.2012 toimus ümarlaud, kus oli kaks teemat. Esimene neist puudutas Riigikogu poolt valitsusele antud ülesannet välja töötada riiklik poliitika palgalõhe likvideerimiseks tööturul. Arutasime läbi ja sõnastasime oma ettepanekud valitsusele. Lõplik variant läks teele rahvusvahelisel naistepäeval 8. märtsil. Teiseks arutasime kohalikku teemat – vajadust avada jõgi linnakodanikele. Sõnastasime märgukirja ja andsime üle volikogu esimehele Vahur Mäele ja linnapea Toomas Kivimägile 16.02.12 volikogu ühenduste ümarlaual. 
Mais 29.05.2012 toimus kohtumine Pärnu linnapea Toomas Kivimägiga. Linnapea andis aru linna majanduslikust olukorrast ja laenukoormuse vähendamisest. Arutelu all oli naiste ümarlaua poolt 10.02.12 poolt koostatud märgukiri. Seekord tulemini ei jõudnud, kohtumise eesmärk fikseerida poliitilise otsuse vajadus jõe avamiseks ja vastavate meetmete väljatöötamiseks ei leidnud linnapea toetust. Tuleb jätkata liitlaste otsimise taktikat. 
Juunis 6.06.12-7.06.2012 viibisid 10 erineva naisteühenduste võrgustiku esindajat Euroopa Parlamendi liikme Siiri Oviiri kutsel Brüsselis. Käisime Euroopa Parlamendi hoones, kus toimus meie jaoks ka seminar olukorrast Euroopa Liidus ja soolise võrdõiguslikkuse poliitikast. Rahvusvahelisel maanaiste päeval 15.10. 11 arutasime esmakordselt, kuidas toetada Eesti põllumehi võitluses võrdse kohtlemise eest. Sõnastasime oma märgukirja Euroopa põllumajandusvolinik Dacian Ciolosele, milles juhtisime tähelepanu Baltimaade väikest põllumajandus toetuse taset hektari kohta (Eestis 45% EL keskmisest) diskrimineerivaks ja EL aluslepingutega vastuolus olevaks. Allkirjastasime ja andsime sisse 7.06.12 sealsamas Brüsselis. Vastus dateeritud 19.07.12, allkirjastanud Euroopa Komisjoni peadirektori Jośe Manuel Silva Rodriguezi poolt. 
Augustis 22.08.2012  käisime naisteühenduste esindajatega väikesel jalutuskäigul koos muinsuskaitseametniku Liina Hanseniga, et Pärnu jõe vasakkalda kesklinna osa näha sellisena, nagu ta on. Läksime alla jõe äärde Politseimaja juurest, sattusime krundile Lai 22, ekslinnapea EinarKeldri poolt endale smuugeldatud kinnistu. Sellest oleneb, ka Jaansoni rada saab tehtud või mitte. Ka uue silla planeeritud asukoht läbib Lai 22 kinnistut. Teine probleemne krunt on LAI 10, kus on planeeritud 77 meetrine torn ja paralleelselt kaldajoonega 20 m kõrgune madalam osa, mis paneb kinni vaated jõele ja paremkaldalt kirikule. Garaazid mis Kontserdimajast jõe poole jäävad, on kunagi ammu erastatud koos Pika tänava korteriomandiga. See tähendab, et kõik peab üksikult välja ostma. Teisel pool Vana silda on sadamale kuuluv territoorium, mis on häbiväärselt korrast ära. Tegemist on eraomandiga ja linnal puuduvad seaduslikud hoovad omaniku mõjutamiseks Suurim rikkumine, mis teostus selle aasta suvel, puudutab KÜ Sadama 4, mis sulges kallasraja väitega, et tegemist on sadamaga, millele ei kehti avaliku kallasraja reeglit. Otsustasime konkreetselt KÜ Sadama 4 kinnistu probleemiga tegeleda, et saada teada, mis alusel on üks korteriühistu sadam. 
Novembris  8.11.2012  toimus foorum teemal „Lähisuhte vägivald meie keskel“,  kus oma vaateid lähisuhte vägivalla kui ühiskonna mädapaise kohta esitasid Riigikogu liikmed Annely Akkermann  ja Andres  Anvelt; Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo piirkondliku politseitöö talituse ennetusteenistuse komissar Alar Abel; Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna korrakaitsebüroo piirkonnapolitseinik, vanemkonstaabel Tambet Tali; Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna peaspetsialist Kaisa Üprus-Tali; Pärnu MV haridus-ja sotsiaalosakonna juhataja Epp Klooster; Pärnu abilinnapea Jane  Mets. Foorum andis meile kui korraldajatele teadmise, et oma seadusandliku initsiatiiviga oleme õigel teel. Detsembris esitasime seadusandliku initsiatiivi, mis varem läks Riigikogu Sotsiaalkomisjonile ja  Justiitsministeeruimile
Jaanuaris 7.01.2013 viisime läbi töötoa „Naise palga seos tema eluliini erinevate etappidega“. Varasemalt, 10.02.12 olime teinud valitsusele omapoolsed ettepanekud, kuidas naiste nähtavust ühiskonnas suurendada, kuid vastavaid samme pole seni astutud. Samas on Riigikogu poolt tagasi lükatud EL direktiiv börsiettevõtetele soolise suhtarvu seadmisele. Arutelu käigus käisime läbi kõik haritud naise eluetapid ja leidsime, et ilma ühiskonnas soolise tasakaalu arengukava vastu võtmata me klaaslaest naise karjäärile , palgalõhele ja tervena elatud pensionipõlvele jagu ei saa. Vaatasime veelkord läbi 10.02.12 edastatud ettepanekud ja otsustasime nende survestamist jätkata
Aprillis 4.04.2013 viisime läbi lonverentsi “Naised ühiskonna tasakaalustajana”. Külalised olid Riigikogu liikmed Annely Akkermann ja Kaja Kallas Riigikogust, Ülle Vapper (Halinga vallavanem 14 aastat), Sirje Vällmann (naisettevõtjate ühendus ETNA) Annely Akkermann tegi ajaloolise tagasivaate naiste otsustusõiguse saamise eest. Kaja Kallas rääkis tänasel päeval Riigikogu tasandil toimuvast otsustusprotsessist, kus vähemuses olles naisena on raske otsustusprotsessis kaasa rääkida. Nii jäävad paljud otsustused eluvõõraks, sest pole mõeldud algpõhjustele ja inimest ei käsitleta kapitalina. Ülle Vapper, kel on vallavanema staatus olnud 14 aastat, rääkis emotsionaalsest pagasist, mis ta nende aastate jooksul on omandanud. KOV on rahvale kõige lähemal ja sellel tasandil naisena otsustamise juures olla tähendab kõikidest muredest ja rõõmudest osa saamist. Sirje Vällmann tutvustas seda osa maanaistest, kes teevad majanduslikke otsuseid iseenda, pere ja kogukonna huvides läbi mikroettevõtete. Päeva teisel poolel tegime inspiratsioonikohviku, kus osalejad said ise kaasa rääkida küsimustes: 1) Miks olla ühiskonnas nähtav? 2)Ettevõtlus kui väljakutse naise elus 3)Miks naine peaks olema aktiivne? 4)Mis motiveerib naist kandideerima? 
Mais 21.05.2013 toimus mõttekoda “Koostöö erinevate institutsioonide vahel vähendamaks lähisuhte vägivalda”. Tegemist oli tradiditsioonilise lähisuhte vägivallaga tegelevate institutsioonide kohtumisega, arvult 6-s. Külalisteks olid seekord Justiitsministeeriumi nõunik Laidi Surva, Helen Sööt Sotsiaalministeeriumist, Kati Nõmm ja Kerli Palu Politsei ja Piirivalve Ametist. Lisaks oma ametkonna töö tutvustamisele toimus arutelu “Kuidas me saame koos tõhusamalt  lähisuhte vägivalda ohjata?“ Arutelu tulemusel koguti meilitsi osalejate arvamused ja vormistati ettepanekud edastamiseks Sotsiaal- ja Justiitsministeeriumsse. 
Juunis 1.06.2013   viisime läbi mõttekoja  „Välismaal töötavate vanemate ja laste omavaheline suhtlemine” Koos olid  emad ja tütred, kus peres lapsed olid osa oma elust välismaal õppinud või töötanud. Teemaks oli peresisene kontakt ja sidepidamisvõimalused läbi aegade. MTÜ Quin Eesti juhataja Anne-Mari Rannamäe tutvustas EL  Grundtvigi mobiilsuse projekti TYNET50+.Sihtgrupiks on naised 50+, kellel lapsed teistes maades elamas, töötamas ja pikalt õppimas. Kuidas nad suhtlevad, kas oskused on piisavad, mõtted ja mured jne. Arutelu käigus tuli välja vastupidine teema – vanemad on välismaal tööl ja lapsed Eestis. See on laste kasvatamiseks kaugmeetodil halvim laste arengu vaatevinklist. Teine tendents tuli arutelu alla seoses palgalõhe normaliseeritusega Eesti ühiskonnas. Eesti naised on haritumad kui samaealised mehed ja raske on leida võrdväärset partnerit järelkasvu soetamiseks. Nii lähevad noored naised välismaale tööle, kus pole selliseid palgakääre kui Eestis naiste ja meeste tasustamise vahel. Leiavad välismaal võrdväärse partneri, abielluvad ja lastest saavad võõrriigi kodanikud. See on aga Eesti riigi pikemaajalise perspektiivi seisukohalt väga halb näitaja, sest see põlvkond lapsi on Eesti riigile kadunud. 
Novembris 7.11.2013 korraldasime mõttekoja “Vägivald ja meedia”. Külalisteks olid Riigikogu liige Andres Anvelt, kes keskendus Riigikogu seadusloomele ja Kärt Anvelt, kes keskendus ajakirjaniku rollile lähisuhte vägivalla toomisel koduseinte vahelt  avalikkuse ette. Pärnu Naiste Varjupaiga võtmeisik Margo Orupõld andis ülevaate Pärnu Naiste Varjupaiga tegevusest ja varjupaigas viibinud lapsed esitasid omaloomingulise näitemängu meie prahisest jalajäljest looduses. 
Jaanuaris 7.01.2014 toimunud naisteühenduste võtmeisikute kohtumisel arutasime, kuidas ellu viia naiste nähtavaks muutmist linna avalikus ruumis. Otsustasime alustada ajasilla ehitamist Eesti Vabariik 100 raames, tuua rahvale nähtavaks esimese Eesti Vabariigi ajal tegutsenud naised, kes erinevatel ühiskonna tasandil tegutsesid.
Märtsis 21.03.2014 toimus esimene ajasilla ehitamise sündmus, mis kandis nime „Naine rahvusliku identiteedi hoidja“. Et silda ehitada, peab olema teada mõlemad ajajõe kalda piirjooned. Meiepoolne kallas on määratletud, kui 2013 aastal toimunud kohalikel valimistel sai linna kõrgema võimu ehk volikogu juhiks esimene naine Pärnu ajaloos Krista Nõmm. Esimene volikogu juhtiv naine Krista Nõmm avas Raekojas esimese pikaajalise volikogu liikme Julide Joosti portree, mille autor on Vello Paluoja. Juline Joosti sünnist möödus 21. märtsil 125 aastat, sellele sündmusele oligi mälestuspäev pühendatud. Mälestuspäeval osalesid Julide Joosti pojalapsed Sirje Rohtsalu ja Malle Port. 
Aprillis 4.04.2014 toimus erinevate ühenduste naiste jalutuskäik Mai kino juurest mööda uut mereäärset kergliiklusteed Tervise Paradiisi. Kaasas oli muinsuskaitse spetsialist Liina Hansen ja linna aednik Piret Unn. Jalutuskäigu eesmärk oli sõnastada 6.04.14 ühenduste ümarlaua jaoks ettepanekud uude üldplaneeringusse. Vaatasime parkimist Papiniidu tänaval, ehitustandrit 2005 aasta üleujutuse piirkonnas, vaateid Mai tänavalt mere suunas. Sõnastasime oma ettepanekud järgmiselt: 1) Iga korteri kohta 1 auto parkimiskoht  2) Üleujutusalale ehitamisloa andmiseks eelneb uuring, kuidas on ehitis kaitstud suurvee eest. 3) Olemasolevad vaated Mai tänavalt mere suunas puhastada võsast, uutel arengualadel jälgida, et vaateid kinni ei ehitat.  
Juunis 4.06.2014 korraldas Kodanikumaja oma 10ndal aastapäeval Raeteatri etenduse Eliisabet ja Lilli“, mis on inspireeritud ajalooliste naiste Eliisabet Aspe ja Lilli Suburgi elulugudest. See on teine samm ajasilla ehitamisest EV100 raames.
Juunis 12.06.2014  toimus mõttekoda See ei ole täielikult arenenud ühiskond , kui tervetes valdkondades  on ametis ainult mehed“.  Me ei oska seda tunnetada, kui me ei pane ühiskondlike protsesside nägemiseks ette soolisi prille. See mõiste on võetud kasutusele, et laiemalt vaadata ühiskonnale, kus peale meeste on ka naised ja lapsed. Arutelu käigus puudutati kõige rohkem ärisektorit, kus kõiige rohkem paistab silma meeste huvidest lähtuvast seadusandlusest.
Augustis 9.08.2014 toimus mõttekoda „ Eesti Vabariik 100 – ajalooliste naiste nähtavuse suurendamine“ Vändras. Korraldas Vändra Naisselts. Mõttekoda koosnes 3 osast:
1) Vändra Naisselts  kui  Lilli Suburgi mälestuse hoidja  koos ajaloolise ülevaatega Lilli Suburgist, mille tegi Vändra Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja  Anne Vaher.
2) Paneel külalistele ühise küsimusega „Kas Eesti ühiskond on valmis panema ette soolised prillid?“. Paneelis vastasid küsimustele Riigikogu liikmed Annely Akkermann ja Marianne Mikko, Vändra  alevivanem Toomas Sonts, Anne-Mari Rannamäe (QUIN Estonia), Margo Orumets (ETNA Eestimaal). Vestlus oli huvitav ja aktiivne. Järeldus oli, et pigem mitte, kuid juba räägitakse avalikult sellel teemal.
3) Maailmakohvik teemal AJASILD, mis annab võimaluse välja töötada naiste nähtavuse suurendamise Eesti100 raames.
Septembris 2.09.2014 toimus mõttekoda „Soolised prillid“. Arutelul osalesid kohalikud poliitikas end määratlenud naised ja ettevõtjad. Osalejad leidsid, et Eesti ühiskond pole veel valmis soolisi prille ette panema. Inimene pole väärtustatud meie ühiskonnas. Naiste ettevõtlus on seotud inimese heaoluga, seega rahaliselt vähe väärtustatud.
Septembris 22.09.2014 toimus naisteühenduste võrgustiku ümarlaud Pärnu Muuseumis. Muuseumi direktoriAldur Vunk tegi sissejuhatuse muuseumi kohast Pärnu kultuuripildist, eesmärkiest ja töökorraldusest. Meie eesmärk ümarlauda planeerides oli teada saada, kuidas muuseumis jäädvustatakse Pärnumaalt pärit ajalooliste naiste pärandit ja kas meie naisteühendused saaksid kaasa lüüa pärandi kogumisel. Vastus oli igal tasandil eitav – riik ei anna uuringuteks raha, muuseumid ei tee uurimuslikketöid, sest puudub vastav personal, pole plaanis Eesti Vabariigi 100 sünniaastapäevaks teha näitust maakonna ajalooliste naiste kohta. Muuseum ei tegele soolõimega ja täidab vaid riiklikku tellimust, kui see peaks esitatama.
Oktoobris  8.10. 2014 toimus konverents „Eesti Vabariik 100 – ajalooliste naiste  nähtavuse suurendamine, maailmakodanik Elvy Kalepi mälestuspäev“.Korraldas Pärnu Ettevõtlike Naiste klubi: Soolõime seisukohalt on Elvy Kalep universaalne näide, et naised saavad hakkama ka neis valdkondades, mida peetakse mehelikeks – lendur, vabrikant, leidur, kirjanik, kunstnik. Ja nagu ikka naiste puhul, on ajaloolise tausta kohta raske andmeid koguda. Heiki Raudla, Viljandimaa vapimärgi kavaler 2012 aastast,  arvukate õpikute,  koguteoste ja kodu-uurimuslike väljaannete autor rääkis, kuidas ta üldse leidis Elvy Kalepi eluloo.Konverentsil osales Sandra M. Jacobs (USA Saatkonna Political Officer), Pärnu maavanem Andres Metsoja, Eesti naileidurite ühenduse QUIN Estonia võtmeisik Anne-Mari Rannamäe. Oma lenduriteest rääkis Pille Joala, kes teenib Eesti Õhuväes. Elvy Kalepi sünnist Tori vallas on möödunud 115 aastat. Oma ajurünnakus keskendusime sellele, kuidas jäädvustada Ameerika Ühendriikides oma põhilist karjääri teinud Elvy Kalepi mälestust kodumaal, et 5 aasta päras, kui Elvy Kalepi sünnist möödub 120 aastat, teataks temast palju rohkem. Selleks tuleb koostööd teha erinevate valdkondadega ja Ameerika Suursaatkonnaga.
Novembris 18.11.14  toimus  mõttekoda „ Erinevate tasandite koostöö lähisuhte vägivalla ohjamisel”  Mõttekojas osalesid maavalitsuse, kohaliku omavalitsuse, politsei, ohvriabi ja vabaühenduste esindajad. /Milleri seadus ütleb: ” Te ei oska öelda, kui sügav on lomp, enne kui te ei ole sellesse sisse astunud”. Tegime tagasivaate selle aastatuhande esimesse aastasse, kui naisteühendustega hakkasime tähelepanu pöörama lähisuhte vägivalla märkamisele ühiskonnas. See on soolõime kõige valusam osa, mis seni oli jäetud koduseinte vahele. 
Detsembris  5.12.14  toimus mõttekoda „ Naised maailma parandamas“  Pärnu Naisliit sai sel aastal 25 aastat vanaks. Oma esimestel aastatel andsid Naisliidu liikmes oma panuse vene sõjaväes olevate poiste kojutoomisele. Pärnu Naisliidu võtmeisik Hiie Martinsonile omisati sel aastal Pärnumaa vapimärk ühiskondliku töö eest. Õnnitlema oli tulnud poliitik, muinsuskaitse liikumise aktiivne liige Trivimi Velliste. Trivimi Velliste tutvustas ka Pärnu linnavolikogu Eesti Vabariik 100 erikomisjoni tööd. Osalejad leidsid, et ajalooliste naiste nähtavus on peaaegu olematu, sellega nõustus ka Trivimi Velliste. Teemaga on vaja tegeleda, et Eesti Vabariigi 100 aastapäevaks oleks nähtaval ka EV enne teist maailmasõda ja okupeerimist tegutsenud naised.
Jaanuaris 11.01.2015 toimus mõttekoda  „ Soolõime – mida me selle all mõtleme?“.  Osalejad olid erinevatest rahvusvähemuste seltsidest. Alustada tuli soolõime aabitsatõdedest – mis on soolõime, miks demokraatlikus maailmas seda tähtsustatakse, kuidas soolist diskrimineerimist ära tunda. Nopetest meedias käsitlesime lausungit   PALGAVAESUSEL ON NAISE NÄGU”.   Aruteludes jõudsime tõdemuseni, et kõige teravam palgavaesus on vene keelt kõnelevate naiste nägu. Uuringud on näidanud, et kõige kõrgem palk on eesti meestel, naised ja vähemuste mehed saavad 30% väiksemat palka ja vähemustest naised on topeltdiskimineeritud – nende palk on kõige väiksem, töötavad sektorites, kus on väiksemasd palgad. Seoses sellega on nad maha jäänud teenustest, mida pakub e-riik. Neis peredes pole rahaliselt võimalik koduarvutit muretseda, töö juures pole neil arvuti juurde asja. See mõjub ka nende laste hakkamasaamisele koolis, kus üha suurenev panus tehakse e-õppele.
Mais 20.05.2015 kogunes initsiatiivgrupp Pärnu, Tori ja Vändra naisteühenduste esindajatest . Arutelu all oli EV100 raames naiste nähtavuse suurendamine.   Panime paika lähimad tegevused:
1. 2015 detsember on Elisabeth Aspe 160 sünnipäev – Kodanikumaja planeerib mälestuste õhtut koos kodumajale mälestusplaadi asetamisega.  MTÜ Kodanikujulgus teeb kirja linnavalitsusse, et  Jõe kallasraja ehitamisel kujundataks olemasolev muruplats ASPE AIAKS, kuhu tuleb lehtla,  kus on Aspe pink koos   mälestustahvliga.
2. Juulis on Eesti esimese naislenduri  Elvy Kalepi (leidur, vabrikant, kunstnik, kirjanik) 116. sünniaasta.  Kutsume külla Ameeriks saatkonna esindajad ja arutame Elvy Kalepi   mälestuse jäädvustamist tema 120. Sünniaastaks. Tori naisselts Lained vaatab üle tema kodukoha ja siis otsustavad, kuidas Tori vallas Elvy Kalepi mälestust jäädvustada.
3. Lilli Suburgil on 2016. Aastal 175 sündimisest.   Vändra naisselts on planeerinud mälestusürituse koos spetsiaalselt selleks puhuks kirjutatud näidendiga.                                                                                             Juunis 10.06.2015 volikogu ühenduste ümarlaual edastasime linnapeale Romek Kosenkraniusele ja aselinnapeale Rainer Aavikule  kirja tekstiga:
Eesti Vabariik saab varsti 100 aastat vanaks. Kui me avalikus ruumis ringi vaatame, siis oleks nagu tegu meeste riigiga – väärtustatakse meest kui poliitikut, kirjanikku, kunstnikku, ettevõtjat. Avalikus ruumis on väga vähe väärtustatud ajaloos olulisi naisi. Üks ajalooline naine on pärnakas Elisabeth Aspe, kelle  sünnist möödub 2015. aastal 155  ja EV 100 sisse jääb (2017) tema 90. surma aastapäev. Eesti Vabariigi esimesel poolel austati Elisabeth Aspet Tallinnas ja Pärnus temanimelise tänavaga. Elisabeth Aspe oli üks vöhestest naistes Eestis, kellele  Kultuurkapital määras  1920-ndatel pensioni.   Oleme naisteühenduste võtmeisikutega arutanud Elisabeth Aspe nime jäädvustamist Pärnu ajaloos,  teeme järgmise ettepaneku:

  1. Eilsabeth Aspe sünnist möödub 2015 aastal 155 aastat.  Kodanikumaja perenaise Hilja Treubergiga eesotsas taotleb Elisabethi kodumajale mälestusplaadi asetamist, millele järgneb mälestusõhtu. Meie ettepanek linnavalitsusele on seda taotlust toetada.
  2. 2020. Aastal möödub Elisabeth Aspe surmast 90 aastat. Linnal on plaanis ja rahastus olemas promenaadi ehitamiseks Siimu sillani koos haljasalaga.  Haljasala mis jääb parkimisplatsi taha mere poole, kujundada  Aspe haljasalaks (Aspe aed), mille keskel on tollele ajastule omane lehtla, lehtlas pink, kus on kirjas Elisabeth Aspe roll meie ajaloos. Haljasala taimestik on ajastule kohane. Muidugi on mõeldud igas eas lastele aktiivse kehalise tegevuse võimalus, lapsed saavad nn. tootsi peenart teha ja jälgida taimede kasvu – ideed tulevad linnakodanikelt. 
    Elisabeth Aspe - Eduard Vilde kõrval on teda peetud üheks kaalukamaks sajandilõpu realistiks, uuenduslik oli sündmuste kujutamine epistolaarses vormis. Elisabeth Aspe (Elisabeth Nieländer) — (1860-1927) proosakirjanik, kelle jutustused ilmusid valdavalt 19. sajandi lõpukümnendite ajakirjanduses, raamatutena 1910, 1911, 1913, 1927. Oma teostes kujutas Elisabeth Aspe värvikalt talupoegade, meremeeste, linlaste elu. Peateoseks peetakse jutustust "Ennosaare Ain" ("Oleviku Lisa" 1888). Kirjanduslikku materjali ammutas valdavalt oma kodulinnast Pärnust ja selle ümbrusest. 1920. aastatel oli aktiivsest kirjanduselust taandunud, avaldas mõned lühi- ja lastejutud ning mälestusi. Aspe oli üks vähestest naistes Eestis, kellele  Kultuurkapital määras 1920-ndatel pensioni.

 12.11.2015 Ajurünnak lähisuhte vägivalla avaliku loome mõttekoja läbiviimiseks. Osalesid Pärnu Naiste Varjupaigaga juhatuse liikmed Margo Orupõld, Helga Mitt, Urve Vesik. 
7.12.2015 Loomekoda „Soolised prillid – märkame lähisuhtevägivalda - mäng on suure inimese töö” Ülevaade: Loomekojas osalesid erinevate institutsioonide esindajad, kel tuleb tegeleda lähisuhte vägivallaga, Naiste Varjupaiga Nõukoja liikmed ja vabatahtlikud ning varjupaiga teenust kasutanud naised. Varjupaiga võtmeisik tegi kokkuvõtte möödunud 2015. aastast, mis oli pühendatud läbi erinevate tegevuste ühenduse enda ja institutsioonide koostöö tugevdamisele. Ainult koostöös suudame lähisuhte vägivalda ühiskonnas nähtavaks muuta. Krista Habakukk viis läbi koostöömänge, kuntsnik Flo Kasearu jäädvustas visuaalselt suuna vägivallatu ühiskonna poole. 
11.12.2015 kell 12.00 avati Haapsalu maantee ja Emajõe ristmikul kirjaniku Eilsabeth Aspe nimeline pink. Ülevaade: Elisabeth Aspe sünnist möödus 2015 aasta detsembrisl 155 aastat. Elisabeth Aspe mälestuse jäädvustamise ideed hakkasime Pärnu Naisteühenduste ümarlaua initsiatiivil promoma juba 2012. Aastal, kui laual oli teema „Ajalooliste naiste jäädvustamine Pärnu linnaruumis“ . Kodanikumaja initsiatiivil tuli kaasa Pärnu linnavalitsus, kes rahastas pingi ja selle asukoha ümbruse korrastamise. Pink avati pidulikult, kehvale ilmale vaatamata olid kohal nii sugulased kui linna kodanikud. Pingi avasid linnapea Romek Kosenkranius ja abilinnapea Jane Mets. Pingi avamisel rääkisid kirjaniku tähtsusest Pärnu ajaloos linnapea Romek Kosenkranius, abilinnapea Jane Mets, Hilja Treuberg ja Aspe lapselapsed Jakob Tõnissoo ja Eliisabeth Kiisk. Seejärel viidi Eilsabeth Aspe kalmule küünlad.
12. 12.2015 toimus Kodanikumajas Elisabeth Aspe meenutustund “Elisabeth Aspe – Pärnuga seotud oma saatuse, südame ja loomingu läbi”, raamatute-väljapanek ja selle najal ka kirjaniku loomingu tutvustamine.  Meenutustunni avas Kodanikumaja perenaine Hilja Treuberg, keskraamatukogu poolt oli ülevaade Aspe loomingust, vanaema meenutasid lapselapsed Jakob Tõnissoo ja Eliisabeth Kiisk. Meenutustunni teisel poolel etendus Raeteatri poolt valikosad näidendist „Lilly ja Eliisabet.
12.02.2016 Mõttekoda (5) „Naised maailma parandamas – tagasivaade”  
22.02.1999 kirjutasid Pärnumaa naisteühendused alla koostöökokkuleppele et juhtida üheskoos tähelepanu kitsaskohtadele ühiskonna korralduses, mis viivad ühiskonna tasakaalust välja ja suurendavad lõhet maa ja linna, meeste ja naiste, erinevates oludes kasvavate laste heaolu ja arenguvõimalused. Paljugi on nende aastate jooksul ära tehtud (www.avatudparnumaa.ee), kuid visioon et Eesti ühiskond on salliv, tasakaalustatud arenguga väikeriik, kus kõigile on loodud võrdsed võimalused arenguks olenemata elukohast, soost, rahvusest, kõikide laste areng ja turvalisus on kaitstud, on täitmata. Aastal 2016 võime öelda, et Eesti on väike tige riik, kus tolereeritakse anonüümset netisõimlemist, kus on oma Odini Sõdalased, kus kohtus saavad õiguse lapsevägistajad, kus on euroopa suurim palgalõhe naiste ja meeste tasustamisel, kus iga viies eestlane elab suhtelises vaesuses. Sügavam on aga vaesus üksikvanemaga leibkondade liikmete puhul, kellest elas suhtelises vaesuses 36% ja absoluutses vaesuses 16%. Välja on öeldud, et PALGAVAESUSEL ON NAISE NÄGU (Palgavaesus – töötasu on nii madal, et ei aita vaesusest välja). Noored haritud naised lahkuvad Eestist parema palga ootuses, abielluvad ja nende lapsed on juba teise riigi kodanikud.Mida teha aastal 2016 selle protsessi peatamiseks, kui Eesti Vabariigi 100 aasta juubelini on jäänud vaid 2 aastat? Arutelu oli elav, emotsioonid laes. Tänane seis ühiskonnas on samuti tasakaalust väljas.
12.03.2016 Avalik foorum naisteühendustele „Kuidas naised loovad majanduslikku rikkust?“ Ülevaade: Foorum toimus Pärnu Muuseumi ruumides ja seda võimestas näitus, mis oli üleval naistepäeva tähistamiseks ja naiste austamiseks selle kunsti kaudu.Foorum oli mitmekihiline, esimese ploki moodustas tagasivaade naisteühenduste koostööle alates 1998. Aastast - „ Nii see algas – naised parandamas ühiskonda“ Meenutasid naisteühenduste ümarlaua koordinaator Astrid Hindriks ja aastaid kõrvalseisjana toetanud endine maavanem, hilisem Pärnu linnapea ja nüüdne Riigikogu liige Toomas Kivimägi.Teine plokk „Naised, karjäär ja tasakaalustatud otsused“oli naistest, kes olid kaasa löönud naiste koostöös ja ühtlasi karjääri teinud. Need olid Jane Mets – Pärnu abilinnapea, Lions Klubi Koidula, Irina Talviste –Euroopa Parlamendi ametnik, Ettevõtlike Naiste Klubi, Marika Valter- Paikuse vallavolikogu liige, Ettevõtlike Naiste Klubi. Kolmas plokk oli pühendatud oma äri alustanud maanaistele. Väikeettevõtjad Anna- Lisa Lorents (Pohvik), Katrin Leppik (OÜ Puuderuum ), Greta Pukk (OÜ Marmor), Õnne Tikerpalu (Pohlatare Köök OÜ) rääkisid oma loo, miks nad ärimaailma astusid ja kuidas nad antud ajahetkel hakkama saavad. Margo Orupõld tutvustas, kuidas mikrokrediit toetab naiste ettevõtlikkust. Foorum lõpetas Gina Kilumets (ETNA juhatuse esinaine) kes kuulutas välja konkursi “Ettevõtlik Naine 2015” võitja. Tiitli sai Õnne Tikerpalu (Pohlatare Köök OÜ) Pärnumaalt. 
22.03. 2016 Mõttekoda „Naised maailma parandamas“ Ülevaade: AiBalti Uuringute Instituut on avaldanud 2016 aastal uuringu „Lapse ülalpidamisekohustuse täitmine üksikvanemaga perekonnas“. Kasutasime seda uuringut taustaloona ja arutasime, kuidas ühiskond peaks toimima olukorras, kus Justiitsministeeriumi andmetel oli 2015. aastal kohtutäiturite käes täitemenetluses üle 12 000 elatisraha juhtumi, millest aastas suudavad kohtutäiturid lahendada vaid viiendiku. Arutelu oli elav, sest igaühel oli mõni tuttav üksikema, kes peab lapsi kasvatama oma palgast olukorras, kus Eesti tööturul on suurim palgalõhe Euroopas naiste kahjuks. Arutelu oli emotsionaalne, otsisime ühiseid argumente, kuidas sellel teemal kaasinimesteni jõuda.

Kokkuvõtteks:
12.03.2016 Avalik foorum naisteühendustele tegime tagasivaate naisteühenduste koostööle ja probleemidest, mida oleme püüdnud lahendada. Aeg on edasi läinud, võtmeisikud mitu korda vahetunud, peale kasvanud uus põlvkond naisi, kes tahavad ühiskondaparemaks muuta, kuulumata naisteühendusse. Kui seni oleme käsitlenud naisteühenduste koostööd, siis nüüdsest naiste koostööd ümarlaua vormis. Et joon alla panna ajavahemikule 1998-2016, tegime tagasivaate meie tegevusele ühiskonna tasakaalustamisel.

 Nii see algas – naised parandamas ühiskonda.
1998 naiste nähtavuse suurendamine:
EENA Pärnu klubi eestvedamisel koos Naisliidu, Zonta ja NaiRe võtmeisikutega  tehti linnapea Vello Järvesalule ettepanek Pärnu Aasta Naise tiitli sisseviimiseks. Linnapea    ettepanekul loodi ka Pärnu Aasta Mees tiitel.
Esimene Pärnu Aasta Naine 1998 tiitlikandja on Riina Müürsepp.
Esimene Pärnu  Aasta Mees 1998 tiitlikandja on Toomas Kivimägi.

Naisteühenduste koostööleping , alla kirjutatud 22.02.1999 aastal:
Soovides kujundada Eestis inimsõbralikku ühiskonda, kandes ühist vastutust meie laste ja noorsoo tuleviku ees, tundes muret Eesti perede, vanurite ja invaliidide käekäigu pärast, tõdedes naiste vähest esindatust ühiskonna otsustustasanditel, asutavad allakirjutanud Pärnumaa Naiste Ümarlaua. VISIOON
Tasakaalustatud ühiskonnaga  Eesti riik,  kus  toimib  rahvastiku  taastootmine  ja kõikidele  lastele  on  loodud  võrdsed  võimalused  arenguks.
Ümarlaua väljundiks  on MÄRGUKIRJAD
Vastavalt seadusele vastatakse märgukirjale  viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest.
AASTATEEMAD
1999 - Raske  RANITS ümarlaua murelaps
 2000 - NARKOOTIKUMID JA ALKOHOL

 2001 -  LASTE ÕIGUSED
 2002-  MIKS MA OLEN TÄNAVAL
 2003 - ÜHESKOOS SUUDAME

 2004 - HARIDUS LÄBI SPORDI
2005 - KODANIKUHARIDUS

ÜHISELT LAHENDATUD PROBLEEMID
RANITSA RISTIRETK
1999. aasta põhiteema:  Raske  RANITS - ümarlaua murelaps
Tõstatati ka probleem  koolilapse tasakaalustamata tööpäevast

15.04.1999 probleemi tõstatamine Pärnumaa Naisteühenduste Ümarlauas:
Tegevused

1. Laste kaalumine ranitsaga ja ilma ranitsata
2. Meedias pidev tähelepanu all hoidmine
3. Märgukirjade koostamine
Sündmused
27.04.1999
  naised viivad 20 kilose tüdruku 8 kilose ranitsa Riigikokku. Suhtarv on sama, mis 100 kilo kaaluv täiskasvanu paneks iga päev tööle minnes ja töölt tulles 40 kilose seljakoti selga. 1.06.1999 avalikul üritusel  täideti maakividega 40 kg raskuseks ranits, mis jõudis ka presidendini koos Pärnu Raekojas lastega kirjutatud  märgukitjaga RANITS ON RASKE. Vastus tuli Lennart Merilt e- mailiga „Kas tõesti nii raske?“
Kohtumised Haridusministeeriumi ja kirjastute esindajtega.
Seadusandlik lahend
Haridusministri määrus nr. 27  20. juuli 2000.a
Sotsiaalministri määrus nr. 36   27.märts 2001.a

Ranitsa ristiretke lõpetamine
Peaminister Mart Laar saatis  ristiretkest aktiivselt osa võtnud  Pärnu Ühisgümnaasiumi lastele PORTFELLIKUJULISE TORDI.
Tort anti üle kooli direktorile naiste ümarlaua ranitsa ristiretke lõpetaval koosolekul.
Kuigi määrused kehtivad ka aastal 2016, pole koolilapse ranits tänapäeval kergemaks muutunud, sest puudub kontrollimehhanism.
Ranitsad on endiselt rasked.
Õpilaste Omavalitsuste Liit algatas 2015 aastal uue ranitsate kaalumise kampaania.
Uued õpikud on osalt raskemad kui määrus lubab.
Kodus algab koolilapse teine tööpäev – kodused tööd.
2016 märts – ajakirjanduses teravalt üles tõstetud probleem  koolilapse tasakaalustamata tööpäevast.

PÄRNU SPORDIKOOLI SULGEMISE OHT
Linnavalitsus otsustas sulgeda spordikooli
Märgukiri linnavalitsusele
Linnavalitsus astus tagasi
Märgukiri volikogu liikmetele
Spordikooli sulgemist ei võetud päevakorda
Spordikool on Pärnu linna arengukavas jätkuvalt sees.Spordikool on kolinud uude spordikompleksi ja alanud on uus areng lastespordis läbi uute võimaluste.

Lastekaitsepäev
Sajandi lõpukümnendil oli lastekaitsepäeva tähistamine unarusse jäänud.
1999. aastal viisime Ranitsa Ristiretke Rüütli väljakule, kus toimus väike kontsert, pakkisime Presidendi ranitsa, marssisime kolonnis Raekotta, kus Lauri Laose vahendusel kirjutasid lapsed president Lennart Merile märgukirja

Lastekaitsepäevad 1999-2005
1. juunil 1999 aastal - presidendi ranitsa täitmine Rüütli platsil ja märgukirja kirjutamine Raekojas.
Pipi Päev – 2000 -2005, Pipi rollis Marge Rull.
Lapsed koos vanematega tegid Pipiga kaasa rongkäigu, vaatasid kontserti,  mängisid koos Pipiga.
Jagati kilode viisi komme, mida naised käisid laste jaoks eelnevalt “pommimas”.
 Viimasel  Pipi päeval Ammende  Villa aias oli tõeline kommisadu, kus kohalik ärimees Ilmo Maaroos viskas väikelennukist alla 10 kilo komme.

Naiste  ja meeste ühendused pataljoni kaitsel
15.04.2004
  Pärnu Postimehes uudis - 2006. aastal lõpetab tegevuse Pärnu Üksikjalaväe Pataljon.
1.06.2004 Pärnu Üksikjalaväe pataljon osales Pärnumaa Naiste Ümarlaua poolt korraldatud Pipi Spordipäevast.
 1.06.2004 - 14.06.2004 kogutud 1306 allkirja pataljoni kaitseks.
18.06.2004 Märgukirjad President Arnold Rüütlile ja kaitseminister Margus Hansonile,  lisatud 1306 allkirja pataljoni kaitseks.
Tähelepanu all olevad probleemid:
Üksikjalaväe Pataljoni sulgemine võtab poistelt võimaluse kodu lähedal teenida, langeb väeteenistust läbivate poiste arv maakonnas.
Valitsuse tasandil on suund palgaarmeele üleminek.
Missioonil käinud ja viga saanud sõjaväelaste ja nende perede toetus on olematu.
14.09.2004 kohtumine Kaitseministeeriumis.
Kohtumisest võtsid osa Kaitseminister Margus Hanson( 2003–2004)koos nõunike ja pressiesindajaga ja Kaitseväe esindajad. Pärnut esindasid läbirääkimistel:
 1) Astrid Hindriks (Kodanikujulgus)- kohtumise koordineerija
 2) Hiie Martinson (Naisliit)
3) Marika Laidna (volikogu liige)
4) Karl Soomägi (Eesti Sõjameeste Pärnu Ühendus)
5) Mart Alliku (Pärnu linnavalitsus)
6)Kuno Erkmann (Pärnumaa Omavalitsuste Liit)
 7) Jüri Kask (Eesti Reservohvitseride Kogu)
Kaitseministri lubadused:
Kaasatakse arutellu kohalikud omavalitsused ja rahvas.
Palgaarmee on idee tasandil, oodatakse ka rahva arvamust.
Missioonil olnud sõdurite ja nende perede suurem toetamine on plaanis.
Kaitseminister Margus Hansoniportfell varastati, minister astus tagasi   - lubadused jäid täitmata.
 
Uus minister, uued lubadused:
24.09.2005
Naiste ümarlaua poolt korraldatud POLIITIKAMESSI avades vastas kaitseminister Jaak Jõerüüt (2004-2005) küsimusele, kuidas on lood Pärnu sõjaväeosaga “Ainult rahu, sulgemine on päevakorrast maha võetud ja käib uute ajateenijate värbamine”.  Järgmisel nädalal kaitseminister  Jaak Jõerüüt astus tagasi seoses valitsuse ebaeetilise käitumisega.
Järgmine kaitseminister Jürgen Ligi ( 2005–2007) viis jäärapäiselt edasi sulgemise protsessi
.

Võitlus jätkus:
12.12.2005
Naiste ümarlaud pataljoni teemadel. Probleem sulgemisest sõjaväeringkondades maha võetud ja värbamiskäsk saadud 2 aasta kohta.
14.03.2006 Naiste ümarlaud avas diskusiooni palgaarmeest.
23.04.2006 Jüripäeva rahvakoosolek linna avatud ruumis pataljoni kaitseks. Meedias viide viitseadmiral Tarmo Kõutsi kirjale kaitseministrile, et Pärnu pataljoni ei tohi sulgeda.
KAS PÄRNU PATALJON ON PÄRNU ASI ?
5. juulil 2006  said Pärnu Maavalitsuse saalis mõttetalgutel kokku  vabaühendused ja kohalike omavalitsuste esindajad,  kes olid mures riigi turvalisuse ja noorte isamaalise kasvatuse pärast seoses Kaitseministeeriumi tegevusega. Väljund – märgukiri kaitseministrile.
Pärnu Üksik-jalaväepataljon  asutati 1990. aastate algul üksik-jalaväekompaniina ja likvideeriti 2006. aasta lõpuks seoses ebavajalikkusega kaitseväe arengukavades ja infrastruktuuriliste probleemidega.
3.04. 2010  korraldas MTÜ Kodanikujulgus avatud mõttekoja „Kodanikud hoolivad riigikaitsest“, kus osales  kaitseminister Jaak Aaviksoo ( 5.04. 2007 kuni  6. 04.2011). Pärnu poolt olid esindatud naiste ja meeste- ja isamaaliste ühenduste esindajad ning Pärnu Pataljoni Kogu MTÜ.
Tunnustus sõjaväe nähtavuse suurendamiseks Pärnu linnas:
2006. aasta detsember – major Margus Rebane saab Pärnu Aasta Mehe tiitli.
2009 aasta parimaks kodanikeühenduseks sai Pärnu Pataljoni Kogu MTÜ.

Lahing kaotatud, sõda võidetud.
Pataljon on suletud – lahing on kaotatud.
Palgaarmeele üleminek on riigi arengu-dokumentidest maha võetud – sõda on võidetud.
Missioonil viga saanud sõjaväelaste ja nende perede tugisüsteem on kaasajastatud.

Mõteviisi muutmine – soolõime.
Soolõime näol on tegu strateegiaga, mille eesmärgiks on tagada kõigi poliitikameetmete ja tegevuste kavandamisel soolise võrdõiguslikkuse silmas pidamist.
Sajandivahetusel meie ühiskonnas võrdsetest võimalustest naistele ja meestele ei räägitud. Sõprusmaakond Norrast Buskerud.
Abikäe ulatas Pärnumaa sõprusmaakond Buskerud.
1999.aastal kirjutasime alla esimese koostöökokkulepe, mis hõlmas ka rahalise toetuse.
1999. aastal rahastati esimest poliitikamessi.
Iga kokkulepe eel käis Buskerudi Soolise Võrdõiguslikkuse Komitee maavanema Toomas Kivimägi juures küsimus, kas lepingu tegemine soolise võrdõiguslikkuse teemal usaldatakse  MTÜ Kodanikujulgusele.
Naisteühenduste nähtavaks muutmine.
2000 ja 2001 kirjutasid maakonna naisteühendused projektid, mis neid oma vallas nähtavaks teeks – rahastaja Buskerudi maavalitsus. Ümarlauas moodustati komitee, kes need projektid läbi vaatas ja rahasumma otsustas. Projektid tõlgiti inglise keeles, meie otsuse projektidele kinnitas veel Buskerudi Komitee. Ka projektide aruanded saadeti inglise keeles Buskerudi.
2002 – 2005 viisime Buskerudi toel läbi seminare naisteühenduste võtmeisikutele.
2002 aasta suvel toimus Jõulumäel kõige omapärasem koolitus, mille viis läbi suusakuningas  Smirre – Mr. Vladimir Smirnov.
Poliitikamessid.
Poliitikamessid  olid vahendiks, kuidas poliitikud panna kuulama soolise tasakaalu vajadusest ühiskonnas. Poliitikud laval olid sunnitud ära kuulama soolist võrdõiguslikkust puudutava loengu, mida esitas Norra Suursaatkonna esindaja või siis Buskerudi poliitik. Ja siis vastama küsimusele seoses võrdsete võimaluste poliitikale Eestis.
Messid toimusid:
2.10.1999, 2.10.2002 ja  24.09.2005  aastal.
Tööriistad, mida naiste nähtavuse suurendamiseks kasutasime:
Ümarlauad , märgukirjad,seminarid, mõttekojad, kohtumised poliitikutega, valimiste eel poliitikamessid, ühenduste võtmeisikute õppereisid Norra, Rootsi, Soome, EL südamesse Brüsselisse. Tänane seis:
Eestis on suurim palgalõhe.
Statistikaameti andmetel elas 2014. aastal suhtelises vaesuses 21,6 ja absoluutses vaesuses 6,3 protsenti Eesti elanikkonnast. Kõige haavatavam  grupp on üksikemad
.
Statistikaameti kurjakuulutavad andmed:
Eestist lahkunud naiste arv viimaste aastatega hüppeliselt kasvanud, seitsme aastaga on lahkunud 4661 meest ja  10 777 naist.
 Rahvaloenduse perioodil vähenes 15-19-aastaste naiste arv, mis tähendab, et sünnitusikka jõuab järjest vähem naisi.
 Suurim on väljaränne olnud vanusegrupis 24-34.  
Eestis on arvuliselt 53,9 % naisi ja nende huvid on otsustamise tasandil (poliitilisel ja äritasandil)  ala-esindatud.

Märka lähisuhtevägivalda.
Esmane kokkupuude naiste kaitsega perevägivalla eest toimus samuti Buskerudi poliitikute toel, kui 10 ümarlaua võtmeisikut Buskerudi visiitdil viidi Drammenis asuvasse BETZI naiste varjupaika 2001 aasta detsembris. Pärnumaa naiste varjupaiga mõte sai idanema pandud.
Sammud mõistmise suunas:
2004- 2006 toimis Pärnus lähisuhte vägivalla tugigrupp ja SOS telefon.
2006 - 3 lähisuhte vägivalla tugigrupi vedajat käisid Drammeni naiste varjupaigas Betzi.
2008 - 5 liikmeline delegatsioon käis Buskerudis  võrdsete võimaluste seminaril, kus käsitleti ka lähisuhte vägivalla teemat. Kaasas oli tookord  POLi esindajana Andres Metsoja, kellest hiljem sai maavanem, nüüdne Riigikogu liige (koolitatud poliitik).
Pärnu Naiste Varjupaik.
2009 aasta hingedepäeval 2. novembril avati Pärnu Naiste Varjupaik.
Läbivad tegevused:
Mais käib koos lähisuhtevägivallaga kokku puutuvate institutsioonide ümarlaud – politsei, prokuratuuri, maavalitsuse esindajad, sotsiaal- ja lastekaitse töötajad. Novembris varjupaiga aastapäeval temaatiline sündmus. Need sündmused on traditsioonilised, valmistatakse ette koos Naiste Varjupaigaga.
Tänane seis:
Statistiliselt saab vägivalla tõttu Eestis vigastad 44 000 naist. Kodus! (PPA juht Elmar Vaher 19.03.2016 Eesti Päevalehes)
Ragne Jõerand, 30. märts 2016 „116,5 miljonit eurot kahju aastas: perevägivalla ohvreid ei aita mitte tagajärgede likvideerimine, vaid ennetamine?
"Iga dollar, mis pannakse perevägivalla ennetamisse või ohvri abistamisse, annab tagasi 7 dollarit. See on ju soodne investeering ja tuleb mõelda ennetamisele, mitte likvideerida kulukaid tagajärgi," ütles Tartu Ülikooli professor Ene Tiit."Uuringust selgus, et vaimset, füüsilist või seksuaalset vägivalda on kogenud 12% naistest ja 7% meestest ehk 61 000 naist ja 33 000 meest. Füüsilist vägivalda olid oma kodus kogenud 3,6% naisi ja 0,8% mehi ehk 18 400 naist ja 3800 meest. Seksuaalset vägivalda on kogenud 1,8% naisi ja 0,2% mehi ehk 9 200 naist 950 meest," rääkis Tiit.Perevägivalla kulukuse arvutamisel võeti Ene Tiidu sõnul aluseks järgmised komponendid: saamata jäänud toodang 13,2 miljonit eurot aastas, kulu tervishoiuteenustele 12,8 miljonit eurot, õiguskaitse teenused 13 miljonit eurot aastas. Neile lisandusid sotsiaalkaitseteenused 17,5 miljonit eurot, isiklikud ja spetsiaalteenused 3,6 miljonit eurot ning 50,1 miljoni euro eest tuli heastada ohvritele tekitatud füüsilisi ja emotsionaalset kahju.
Lastele tekitatud perevägivalla kahju hinnati ligi 6,3 miljoni euro peale.
"Nende kulude osatähtsus oleks märgatavalt väiksem, kui saab rohkem vägivald ära hoida," lausus Avatud Eesti Instituudi juhataja Iris Pettai. "Praegu kulub raha ohvrite järelravile, mis on põhjustanud ohvri elukvaliteedi languse, tema tööviljakuse kahanemise ning viinud paljud ohvrid enesetapukatseteni ning suutmatuseni oma lapsi korralikult kasvatada."Pettai sõnul vajab depressioonis ohver psühhiaatri või psühholoogi nõustamist vähemalt 50-60 tundi, et abi üldse toimima hakkaks. "Riik peab hakkama osutama ohvritele õigel ajal kõiki vajalikke teenuseid, sest muidu ei suuda ohver enam uuesti jalule tõusta."
Justiitsministeeriumi ametliku statistika kohaselt toimus 2015. aastal 2997 lähisuhte vägivalla (LSV) kuritegu. Nende seas 10 kodus toimunud tapmist ja 158 vägistamist (2014. aastal 147 vägistamist). Raskelt sai vigastada 511 naist ja 472 meest, keskmised vigastused olid 10 730 naisel ja 3783 mehel ning kergemad vigastused 26 569 naisel ning 10 876 mehel.Enamik neist juhtumistest lõppes kohtueelse kokkuleppemenetlusega ja kohtuliku menetluseni jõudis vaid 452 juhtumit ehk 21%. Kuna uuringu perioodi mahtus ka 10 tapmist, siis oli karistusena ka reaalset vangistust (59) juhul. Tingimisi karistati vägivallatsejaid 240 korral ja ühiskondlikult kasulik töö määrati 90 juhul.
 28.03.2016 Kinniti uus nimi MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus.

KÄRAKALE EI! - alkoholi normaliseerimise vastased tegevused: 
1999:
Augustis  välikoosolek Oravapesas. Põhiteema – alkoholi müük  lastele.
2000: Aasta põhiteema „Narkootikumid ja alkohol.“ Märgukirjad Riigikokku.
22.02.2003 Konverents “Naised alkoholi vastu”
1. 10. 2006 Projekt „Inimest säästev areng ehk kainelt saab ka”- pereüritused valdades ja koolitused arvamusliidritele.
15.11.2007 avalik kõnekoosolek KÄRAKALE EI! Märgukirjad
17.01.2013 Pärnu volikogu ühenduste ümarlaud arutas oma jaanuari korralisel koosolekul eriti tähtsa küsimusena  alkoholi nähtavuse piiramist laste ja noorte huvide kaitsmise võtmes, võttes aluseks ÜRO lapse õiguste konventsiooni  artikkel 3 – tegutsemine laste huvides ja artikkel 33 - laste kaitsmine seadusandlike, administratiivsete, sotsiaalsete  abinõudega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete eest.  
15.02.2013 Märgukiri Pärnu Linnavalitsusele, ettepanekud   alkoholi nähtavuse piiramiseks laste ja noorte huvide kaitsmise võtmes, võttes aluseks ÜRO lapse õiguste konventsiooni  artikkel 3 – tegutsemine laste huvides ja artikkel 33 - laste kaitsmine seadusandlike, administratiivsete, sotsiaalsete  abinõudega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete eest.  

Avaliku huvi tulemused Eestis:
Välja töötatud alkoholipoliitika Roheline Raamat.
Vabariigi Valitsus on 22.01.2009 memorandumiga (4) määratlenud alkoholipoliitika peamised prioriteedid: alkoholi tervisekahjude vähendamine, noorte alkoholitarvitamise tõkestamine, alkoholi kogutarbimise vähendamine.
Rohelise raamatu alusel uue alkoholiseaduse kooskõlastamine valitsuses, mis kahjuks ei leia koalitsioonipartnerite toetust.
Viimane hea uudis :
18. veebruar 2016
kiitis oma otsusega nr. 15 heaks Riia, Vilniuse, Tallinna, Kaunase, Klaipeda ja Pärnu koostöömemorandumi alkoholikahjude ennetamiseks ja vähendamiseks.
Memorandumis kohustuvad linnad toetama kõige karmimaid võimalikke meetmeid, et vähendada alkoholi kättesaadavust, muuhulgas poodides ja reklaamitavates eripakkumistes. Ees eisab memorandumil vastu võetud suuniste täitmine tegevustega – Pärnu oma Rohelise Raamatu  koostamine ja otsustega täitmine.

AJASILD
Eesti Vabariik saab varsti 100 aastat vanaks. Seni on tegu justkui meeste riigiga – väärtustatakse meest kui poliitikut, ettevõtjat.
15. Aprillil 2011 Erinevate naisteühenduste võtmeisikud istusid koos  ja võtsid eesmärgiks naiste nähtavuse suurendamise  Pärnu avalikus ruumis.
Ajaloos tähtsad naised Pärnumaalt, kelle  mälestust hoitakse:

Lilli Suburg (1841-1923) Ärkamisaja naisõiguslane, esimese naisteajakirja "Linda" asutaja.
Lilly Suburgi sünnist saab  2016. aastal 175 aastat. Mälestus hoiab  Vändra naisselts.

Esimene otsustaja Juliine Joost (1889-1954)                                                                                     
Avas Pärnus oma poe , andis välja ajalehti Kodumaa Tütred ja Vaba Naine.Valitud Eesti Kodumajanduskoja saadikuks.
Valitud Pärnu linnavolikokku 1934. ja 1939. aastal. Juliine Joosti 125 sünnipäevaks pandi 2014 aastal tema portree  (autor Vello Paluoja) Pärnu Raekotta.
Mälestust hoiab Krista Nõmm, esimene naine volikogu juhina

Pärnu oma kirjanik Elisabeth Aspe (1860-1927) - Eduard Vilde kõrval ühks kaalukam sajandilõpu realist. Jutustused ilmusid valdavalt  ajakirjanduses, raamatutena 1910, 1911, 1913, 1927. 
11.12.2015 aastal avati Elisabeth Aspe mälestuspink. Pink avati Haapsalu maantee ja Emajõe tänava ristumiskoha läheduses.
Mälestust hoiab Kodanikumaja

 Esimene eestlasest naislendur Elvy Kalep(26.07.1899-15.08.1989) sündis Pärnumaal, Tori kihelkonnas Taali vallas.
Karjääri teinud USAs:   Kirjanik, leidur, ettevõtja- vabrikant , kunstnik .
Suri Lake Worthis (Palm Beadch, Florida) 15. 08.1989 aastal.
Mälestust hoiab Pärnu Ettevõtlike Naiste klubi

Rahastajad läbi aegade:
Buskerudi Soolise Võrdõiguslikkuse Komitee,Põhjamaade Ministrite Nõukogu, KÜSK, AEF
Hasartmängumaksu Nõukogu 


Tänud neile, kes on aastate jooksul aktiivselt kaasa aidanud ühiskonna tasakaalustamisel!
Maie Rebane – Pärnu EENA klubi esindajana Pärnu Aasta Naise tiitli algataja.
Eha Juhansoo – Aasta Naise ja Aasta Mehe sponsor.
Ludmilla Eeskivi – ranitsa kaalumine, lastekaitsepäevaks „kommide pommija“
Mare Koort – med. ringkondades raske ranitsa ohtlikkusest laste füüsise arengus teadvustaja.
Ada Purge - pataljoni kaitseks allkirjade koguja.
Sirje Nõmm – KÄRAKALE EI kampaania aktivist.
Helju Rohtsalu – tõi ümarlauale ajaloolise naise Elvy Kalepi.
Rita Kaas – Elvy Kalepi eluloo uurija ja mälestuse hoidja.