PÄRNU LINNA VOLIKOGU ÜHENDUSTE ÜMARLAUD

Tegutseb alates 20.11.2007

Koostöö eesmärk:

Võtta osa linna juhtimise kohta tehtavate otsuste aruteludes ja teha omapoolseid ettepanekuid linna arenguks . Tuua välja Pärnu linna valusamad probleemid ja otsida lahendusi olukorra parandamiseks.

Missioon: Kodanikualgatuse kaudu luua linnas olukord, kus linna juhtimises kaasatakse otsustamisse avalikes huvides tegutsevad kodanikeühendused.

Visioon: Pärnu on tasakaalustatud arenguga väikelinn, mis on tuntud kui peresõbralik, kaunite parkide ja atraktiivne supluspealinn, mis panustab noortele ja ettevõtlikele inimestele kodu rajamise atraktiivseks muutmisse.

Ülevaade VOLIKOGU ÜHENDUSTE ÜMARLAUA TOIMIMISEST

Esimesel ümarlaual 20.11.07 oli tähtsaimaks teemaks ümarlaua vajalikkus kaasamise seisukohalt ja volikogu esimehe valmisolek kord kuus kohtuda. Alustati arutelu ümarlaua kodukorra kohta.

Detsembri ümarlaual 13.12.07 avas volikogu esimees Ahti Kõo 2008. aasta Pärnu linna eelarve põhisuunad. Ümarlaud tegi ettepaneku, et edaspidi võiks olla eraldi välja toodud, milline protsent eelarvest läheb otse MTÜdele. Seni kajastub see hariduse- ja kultuurivaldkonna real. Probleemina tõstatus venekeelse infokanali puudumine, mis edastati ka Pärnu linnavalitsusele.

Jaanuari ümarlaual 10.01.08 oli põhiküsimuseks linna prügimajandus, mille kohta andis ülevaate abilinnapea Simmo Saar. Arutelus tehti mitu omapoolset ettepanekut. Et linnavalitsus oli välja kuulutanud rahvaküsitluse liuvälja asukoha määramisek, tõstatus küsimus, kas selliseks küsitluseks on mõtet maksumaksja raha raisata. Ümarlaud tegi ettepaneku vähemal küsimuste arvu suurendada. Parkimise osas tõstatus probleem, et parkimine teatri ümbruses muutub päeval tasuliseks.Lasteetendused toimuvad ka äripäevadel ja päevasel ajal, kui parkimise eest tasuda tuleb. Täiskasvanute etendused on õhtusel ajal, kui parkimise eest pole vaja maksta. Rikutud on võrdse kohtlemise printsiipi - lastega peredel on kultuuri tarbimine kallim kui täiskasvanutel, sest lisandub parkimistasu. Ettepanek: Laste etendustele pileti ostnud täiskasvanu saab pileti ettenäitamisel parkimispiletiI kellaaegadele pool tundi enne etendust+pärast etendust juurde arvatud.

Veebruari ümarlaual 13.02.08 tegi volikogu esimees Ahti Kõo ülevaate põhjustest, miks volikogu saatis linna arengukava linnavalitsusele tagasi. Kutsuti ühendusi kaasa mõtlema ja ettepanekuid tegema. Ümarlaua ettepanekul lisati rahvaküsitlusele juurde üks küsimus“ Mis kell peaks Teie arvates kauplustes lõppema alkohoolsete jookide jaemüük? Pakutud vastusevariandid on kell 20.00, kell 21.00 ja kell 23.00.

Märtsi ümarlaual 13.03.08 oli põhiküsimuseks ühistranpordi arengukava, mida tutvustasid Kaido Koppel, Piret Sai ja Karri Tiigisoon linnavalitsuse arenguosakonnast. Esinejad kutsusid kaasa mõtlema ja esitama omapoolseid ettepanekuid arengukavasse nii meilitsi kui paberkandjal.

Aprilli ümarlaual 10.04.08 oli põhiküsimuseks linna avalik ruum ja pargid. Linnaaednik Kristina andis ülevaate praegusest seisust ja planeeritust. Arutelu käigus tegime omapoolseid tähelepanekuid ja ettepanekuid.

Mai ümarlaual 8.05.08 oli külaliseks Pärnu Munitsipaalpolitsei direktor Karl Kolla, kes tutvustas munitsipaalpolitsei tegevust. Probleemina tõstatus lahja alkoholijoogi ZIP tänavareklaam, mis oli paigaldatud koolide-lasteaedade lähedale. Ümarlaud tegi märgukirja linnavalitsusele ja linnavalitsus andis korralduse kõrvaldada need reklaamid 5 lasteasutuse lähedalt.

Oktoobri ümarlaual kohtumisel 9.10.08 arutati Pärnu volikogu ühenduste ümarlaua toimimise vajadust ja kodukorda. Volikogu esimees Ahti Kõo andis ülevaate suveperioodil volikogu laualt läbi käinud eelnõude kohta. Ülevaade eelmise hooajal volikogule ja linnavalitsusele tehtud ettepanekutest ja märgukirjadest. Sõnastasime novembri kuu ümarlauale mineva probleemi – uus spordihall tahetakse ehitada Pärnu linna maksumaksja raha eest, suurendades linna laenukoormat. Meie ettepanek – ajastada ehituse nii, et oleks võimalik kasutada Euroopa Liidu Struktuurifondide rahasid. See paneb ohtu valimislubaduse täitmise, kuid linna maksumaksja huvid tuleb seada kõrgemale erakondade huvist.

Novembri ümarlaual 13.11.08 oli põhiprobleem “Spordihalli rahastamine ilma Euroopa Fondide toetuseta ainult maksumaksja taskust” Abilinnapea Jane Mets selgitas põhjusi, miks Spordihalli ehitatakse maksumaksja rahadega. Peamine põhjus oli kaalutlus, kas riskida ühe suure europrojektiga, mis eriti ei sobindunud projektikonkursi tingimuste alla, või teha mitu väiksemat kuid selgelt projektitingimustega kohalduvat europrojekti. Algas arutelu volikogu ümarlaua missiooni ja visiooni kohta.

Detsembri ümarlaual 11.12.08 oli põhiprobleem sõudebaasi saatusest (Rääma 27.) Probleem oli antud ajahetkel väga terav. Aselinnapea Simmo Saar tutvustas probleemi olemust, andis ülevaate kohtuprotsessist, mis antud kinnistut puudutab ja kus linn oli kaotaja poolel. Linn on pakkunud kompromisslepingu, mis makstakse kinni maksumaksja rahaga. Kuidas aga lõplikult välja kujuneb, näitab aeg.

Jaanuari ümarlaual 15.01.09 oli teema „Laste ja noorte aktiivse vaba aja sisustamise võimalused Pärnu linnas” Linna noorsooametnik Kadi Kalmus andis ülevaate Pärnu linna noorsoo arengukavas olevate avalikus ruumis planeeritavate noorte ja laste vaba aja sisustamise võimaluste kohta.

Veebruari ümarlaual 12.02.09 oli teema „Kas Pärnu avatud ruum pakub lastele võimalusi tervislikult ja turvaliselt vaba aega sisustada“. Arutelust võtsid osa Pärnu aselinnapea Peeter Saunpere ja arenguosakonna juhataja Piret Sai. Ühendused olid välja töötanud oma soovitused linna avaliku ruumi lapsesõbralikumaks muutmisel. Eriti oldi mures teismeliste poiste ja noorukite kehalist aktiivsust võimaldavate paikade olematusest avalikus linnaruumis. Nii jõlgutakse kaubanduskeskustes ja tehakse parkides ja tänavatel lollusi.

Märtsi ümarlaual 12.03.09 oli teema „ Pärnu Hansapäevad 26.-28. juunil 2009 ja Hansalinn Pärnu 2010“. Ulla Lehtsaare Pärnu linnavalitsusest teavitas selle aasta HANSAPÄEVADEST ja pikemalt peatus projektil HANSALINN PÄRNU projektil, mil Pärnu on rahvusvaheliste hansapäevade korraldaja. Palju oli korralduslikke küsimusi ja kahtlusi, et antud majandussituatsioonis pole Pärnu võimeline oma korraldaja rolli täitma. Ulla Lehtsaare võttis oma vastutstega suurema osa kahtlusi ära.

Aprilli ümarlaual 9.04.09 oli teema „Teeme Ära kampaania MINU EESTI 1. mail” Arutasime läbi 1. mail linnas toimuvad mõttetalgud ja ühenduste esindajad lubasid oma liikmeid teavitada. Hiie Lainela rääkis ka Punase Risti 90. Sünnipäevast mais, millega nad tegelevad. Lisaks kutsus ta osalema ühendusi toiduabi jagamise kampaaniast ja koostama nimekirju kodanikest, kellele nad saaksid toiduabi jagada. Ühendused töötavad rohujuure tasandil inimestega ja nad teavad paremini, kes nüüd kriisi ajal on raskustesse.

Juuni ümarlaual 11.06.09 oli teema „ Suvepealinn Pärnu – kas unelm või tegelikkus?”Kultuuriosakonna juhataja Jana Moosaar tunnustas kodanikeühendusi, kes on aktiivsemalt hakkanud tegutsema ka suveperioodil. Tema mureks oli see, et tegelikkuses ei toimi linnavalitsuse sees koostöö, kõik ajavad oma asja ja kooskõlastamisi on vähe. Kultuuri ei saa eraldi vaadata, sest suvine Pärnu on ju ka linnakassa täitmise aeg – rohkem tuleb makse, kui äridel hästi läheb. Jana Moosaar andis teada, et lahkub Pärnu linnavalitsusest.
Arutelul suviste pidustuste üle jäi esiplaanile rõõm läbupidude lahkumisest linnapildis, kus alkohol voolas ojadena. Aga midagi loovuslikku pole asemele tulnud. Suvel on avalikke üritusi, mis mõeldud linnarahvale ja siin on ka ühenduste teene. Aga midagi niisugust, kus rahvas üle Eesti või siis rahvusvaheliselt linna tuleksid, meil puudub. 2010 aasta suvel tulevad Pärnus Hansapäevad ja siin oodatakse ühenduste suurt osalemist.

Märtsi ümarlaual 18.03.10 tutvusime uue uue volikogu esimehe Gardo Remmeliga. Ühendused tutvustasid oma eesmärke. Volikogu esimees tegi ülevaate volikogus tehtud otsustest. PEAKi konsultant Krista Habakukk tutvustas 1. Mai kampaaniat „TEEME ÄRA“.

Aprilli ümarlaual 15.04.10 oli põhiteema „ Pärnu on Hansalinn“, mida tutvustas hansapäevade peaprodutsent Jana Moosar. Kutsuti üles ühendusi aktiivselt vabatahtlikena hansapäevadel kaasa lööma. Kultuuriosakonna juhataja Ela Tomson tutvustas 2010 ja 2011 aasta kultuurielu tähtsündmusi. Arutelu toimus teemal „Pärnu linna ajalooliste sündmuste tähtsustamine ja jäädvustamine.“ Algatasime arutelu Pärnu linna tunnuslausest – „Ela või ise“ja eelmisel ümarlaual välja käidud väärtuspõhine tunnuslause ”Pärnu – Eesti Vabariigi sünnilinn“.

Mai ümarlaual 20.05.10 keskenduti linna loodusliku väärtuste arutelule. Linnaaednik Kristiina Kupper andis ülevaate linna valmisolekuks Hansapäevadeks. Kuigi parkides ja rannas käib kibekiire töö ja lõppu pole nähagi, on Pärnu valmis Hansalinna tiitlit kandma. Muret teevad üleskaevamised ja torude vahetused, mis segavad viimistlustöid. Rannapark saab kaasaegse näo ja seal on ajaveetmise kohti nii lastele kui täiskasvanutele .Linna tunnuslausest – „Ela või ise“ja eelmisel ümarlaual välja käidud väärtuspõhine tunnuslause ”Pärnu – Eesti Vabariigi sünnilinn – ka seekord jäi peale väärtuspõhine tunnuslause .

Oktoobri ümarlaual 21.10.10 keskenduti Pärnu kesklinna arengu teemale. Tegemist on vöga valusa probleemiga Pärnu jaoks, kus varem tehtud otsused on suretanud ajaloolise osa kesklinnast, uued arendused aga ei sobi kuidagi kokku ajaloolise osaga. Siia jäävad ka pooleli jäänud ehitised, põlenud eraomand ja linna kaugliinide sõlmpunkt. Abilinnapea Romek Krosenkranius tutvustas antud olukorda, mõningaid visioone ja kutsus antud teemal kaasa mõtlema.

Novembri ümarlaual 18.11.10 oli arutelu all Pärnu linna eelarve 2011. aastaks peatähelepanu sotsiaali, kultuuri ja hariduse valdkond. Kuna linn on väga raskes seisus eelmiste koosseisude poolt tehtud otsuste tõttu, on olemasolevate ressursside jagamisel tehtud väga palju kärpeid. Oli palju küsimusi ja ka valusaid etteheiteid eriti sotsiaal- ja kultuurivaldkonna ühenduste väga raskesse seisu viimise pärast, kus traditsioonilisi teenuseid ja sündmusi enam ei rahastata linna poolt.

Detsembri ümarlaual 20.12.10 keskenduti linna ühistranspordi korraldamisele. Linnavalitsusel on kavas teadlasi kaasates ühistransport täielikult ümber korraldada ja aselinnapea Romek Krosenkranius tutvustas esialgset kava. Tõstatus probleem, et ühistranspordi korralduses on kannatavaks pooleks ratastoolis ja lastevankritega liikuvad linnakodanikud. Aselinnapea tegi probleemi tõstatanud Patsientide Ühingu Pärnu esindajale Iivi Kallastele ja Pärnumaa Puuetega Inimeste Koja esindajale Toomas Mihkelsonile ettepaneku kohtuda ühistranspordi korraldajaga. Pärast kohtumist lahendati olemasolevate bussidega probleem selliselt, et madalapõhjalised bussid pandi liikuma kindla marsruudi peale, sõidugraafikus on märge, millised on madalapõhjalised bussid. Lepingu lõppedes praeguse vedajaga pannakse hankes kirja, et Pärnu linnaliinidel oodatakse vedajalt madalapõhjalisi busse.

Jaanuari ümarlaual 27.01.11 keskenduti Pärnu linna avalikus ruumis olevatele skulptuuridele. Kui me tahame oma linna ajaloolistele väärtustele tugineda, peab seda väljendama ka avalikus ruumis. Arutelu oli tulemuslik, pärast ümarlauda arutas linnavalitsus sama teemat ja viis selle ka volikogule.

Märtsi ümarlaual 17.03.11 keskenduti Pärnu linna arengukavale kuni 2025. Planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppel ja arenguteenistuse spetsialist Anneli Lepp tutvustasid samal päeval volikogu esimesele lugemisele läinud arengukava. Ümarlaual osalenud ühenduste esindajatele tehti ettepanek oma ühenduses arengukava üle vaadata ja omapoolsed ettepanekud teha 2 nädala jooksul.

Mai ümarlaual 10.05.11 keskenduti Pärnu linna sotsiaalsele olukorrale. Kuna linna arengukava suund 2025 aastani on õnnelike elanikega Pärnu, siis tahtsime teada, mis seisus on Pärnu linn täna. Aselinnapea Jane Mets rääkis positiivsetest tendentsidest – tulumaksu on laekunud rohkem, töötus on väheneva tendentsiga. Kerkis üles küsimus, kas linn on valmis sotsiaalseid teenuseid ühendustele andma. Linn tekitas eelmisel aastal olukorra, kus ühendused pidid konkureerima vähempakkumise korras üksteisega ja see pani väga raskesse olukorda ka ühenduste omavahelised suhted. Koostöö oleks toimekam, kuid siin on vaja istuda laua taga koos linnavalitsusega.

Septembri ümarlaual 15.09.11 avati ümarlaua neljas hooaeg. Uus volikogu esimees Vahur Mäe on rikkaliku ühiskondliku töö pagasiga ja spordi taustaga. Tegemist oli omavahel tutvumise koosolekuga. Et Vahur Mäe on noor sportlik ja suurte vabatahtliku töö kogemustega volikogu esimees, siis selle hooaja juhtliin on tervislik ja terviklik avatud ruum Pärnu linnas, kus end hästi tunnevad kõik elanike sihtrühmad – lapsed, pered, sportlased, pensionärid ja ka linna külalised. Määrasime oktoobri ümarlaua peateema – kallasrajad ja kergliiklusteed. Teema tähtsuse põhjendus - Pärnu on looduse poolt rikas linn - läbib ilus (räämas) kallastega jõgi ja teiselt poolt kaunis (suuremalt jaolt roostunud) mererand. Saame öelda, et projektidega saab valmis ehitatud Jaansoni rada ja mereäärne kergliiklustee linna piirini Raeküla suunas.Need on ikkagi jupid, mitte terviklik ring. Kaasajal on jooksmine üks rahvaspordi tunnustatud osis. Panustame sellele, et uues Pärnu linna üldplaneeringus nähtaks ette terviklahendus, kus kergliiklustee viib ka jõe suudmesse muuli juurde, mere äärest saab aga jõe kallasraja suunas liikuda. Ja laius peab rahuldama erinevaid liiklejaid. 3 meetrine kallasrada ei rahulda, sest ema koos lapsevankriga ja näpu otsas kõndiv mudilane peavad ohutult mahtuma koos jalgrataste, rulade ja jooksjatega ühisele kergliiklusteele.

Oktoobri ümarlaual 20.10.11 oli põhiteemaks kergliiklusteed Pärnu linnas. Abilinnapea Romek Kosenkranius tutvustas praegust olukorda ja lähituleviku plaane, mis on seotud juba kinnitatud projektidega. Probleemi tõstatanud ühenduste pikem huvi on, et uues üldplaneeringus on takistusteta kergliiklustee, kus Papiniidu sillast -vana sillani- sadamasse- muulini ja sealt mööda mere randa saab Maisse tagasi ilma rattalt maha tulemata. Oleme huvitatud ka sellest, et juba rahastuse saanud kergliiklusteed oleks nii laiad, et sinna ohutult mahub noor ema või isa lapsevankriga ja käekõrval veel ettearvamatu käitumisega mudilane jalutama, nii et jalgrattad, rulatajad ja jooksjad saaksid ka stressamata liikuda ja mudilase elu poleks ohus. Tehti omapoolsed ettepanekud.

Novembri ümarlaual 17.11.11 oli põhiteemaks Pärnu linna eelarve, mida tutvustas abilinnapea Meelis Kukk. Tutvustus oli väga põhjalik. Linna võlg on oluliselt vähenenud ja see annab suurema võimaluse panustada linnaelanike heaolule.

Jaanuari ümarlaual 19.01.12 oli põhiteemaks laste ohutus lasteaia- ja kooliteel Pärnu linnas. Abilinnapea Romek Kosenkranius kommenteeris ettepanekuid, mis olid eelnevalt esitatud. Andsime üle meie poolt Kaardistatud probleemid ja ettepanekud.

Veebruari ümarlaual 16.02.12 andis ülevaate oma meeskonna tehtud tööst ja tulevikuplaanidest linnapea Toomas Kivimägi. Naiste ümarlaua poolt anti üle linnapeale ja volikogu esimehele märgukiri, mis sisaldas ettepanekuid avada jõe kaldad linnakodanikele. Pärnumaa Naiste Ümarlaud arutas 10.02.12 tekkinud olukorda, kus arendajate surve jõe kallastele on suurenenud, soovitada ka Pärnus teha poliitiline otsus jõe äärde avaliku ruumi tekitamiseks ja vaadete avamiseks jõele. Ettepanekud: 1. Pärnu linna volikogu oma otsusega teeb uue üldplaneeringu jaoks ülesande jõe äärde avaliku ruumi tekitamiseks ja vaadete avamiseks jõele, määrates selleks mõistliku tähtaja. Otsuse valmistab ette Pärnu LV. 2. Pärnu LV valmistab Pärnu volikogule ette materjalid nendest varem vastu võetud, kuid seni teostamata planeeringutest. 3. Pärnu linna volikogu tühistab oma otsusega need detailplaneeringud ja suunab need arendajale tagasi koos uute tingimustega, mis viivad eesmärgile jõe äärde avaliku ruumi tekkimiseks ja avada linna vaatekoridorid jõele.

Märtsi ümarlaual 15.03.12 oli teemaks linna heakord ja ülevaate andis Pärnu Haldusteenused OÜ juhataja Raul Sarandi. 28.03.12 kirjutati alla Pärnu Linnavalitsuse ja vabaühenduste vahel leping, mis on kantud ühisest huvist arendada Pärnu linna elukeskkonda ja soovist panustada võrdväärsete partneritena Pärnu linna elanike heaoluks ja lähtudes Planeerimisseaduse § 18 lõige 5 punkt 4st. Pärnu Linnavolikogu ühenduste ümarlaua juurde moodustub planeerimise NÕUKODA, mis hoiab tähelepanu all linna planeeringutel, mida ümarlaua formaadis ei arutata. KOOSTÖÖKOKKULEPE Pärnus, 28. märtsil 2012. a. Tulenevalt ühisest huvist arendada Pärnu linna elukeskkonda ja soovist panustada võrdväärsete partneritena Pärnu linna elanike heaoluks ja lähtudes Planeerimisseaduse § 18 lõige 5 punkt 4st , allkirjastasid Pärnu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus), linnaosade seltsid ja seltsingud – MTÜ Selts Raeküla, MTÜ Vana-Pärnu Selts, Rääma seltsing, Mai seltsing) ning Pärnu Linnavolikogu ühenduste ümarlaud oma võtmeisikute kaudu (edaspidi nimetatud Pooled) leppisid kokku järgnevas:

1. <!--[endif]-->Pooled deklareerivad ühiste eesmärkidena:

1.1 Pärnu on tasakaalustatud arenguga, peresõbralik ja kauni looduskeskkonnaga väikelinn, mis panustab ettevõtlikele inimestele kodu rajamisesse ja soodsa ettevõtluskeskkonna loomisesse;

1.2 Suurenenud on kodanikuühenduste roll Pärnu linna arengut puudutavate otsuste tegemisel.

2. Eesmärkide saavutamiseks Pooled:

2.1 Moodustavad Pärnu linna planeeringualase nõukoja (edaspidi Nõukoda), mis lähtub oma tegevuses kehtivast seadusandlusest ja kaasamise heast tavast;

2.2 Teevad koostööd ühiste seisukohtade kujundamiseks Pärnu linna ajaloolise, arhitektuurilise ja loodusliku omapära säilitamisel ja kaasajastamisel;

2.3 Jagavad vastastikku eesmärkide saavutamisega seonduvat informatsiooni, kooskõlastavad tegevusi ja teavitavad tulemustest;

2.4 Vajadusel kaasavad täiendavaid koostööpartnereid.

3. <!--[endif]-->Eesmärkide saavutamiseks linnaosade seltside ja seltsingute ning volikogu ühenduste ümarlaua võtmeisikud:

3.1 Osalevad Nõukoja töös;

3.2 Jälgivad linnavalitsuse koduleheküljel- detailplaneeringute eskiislahenduste, sotsiaalmajanduslike analüüside ja avalikustamise teateid ning otsustavad oma võrgustikes, kas detailplaneering pakub piirkonna arengu seisukohalt huvi.

3.3 Huvi korral kutsuvad kokku linnaosa võrgustike esindajad ja koostavad ühisarvamuse planeeringu vastava etapi kohta ning edastavad seisukoha linnavalitsusele;

3.4 Vajadusel kutsuvad kokku rahvakoosoleku, et teada saada linnaosa elanike seisukohad konkreetse planeeringu kohta;

3.5 Võrgustike kohtumistel ja rahvakoosolekutel kaasatakse vajadusel linnavalitsuse planeeriguga seotud asjatundjaid;

3.6 Võtmeisikutel on õigus vaidlusaluste detailplaneeringute tekkimisel pöörduda ettepanekuga Nõukoja poole edasiste lahenduste otsimiseks.

3.7 Võtmeisikutel on õigust täiendavalt pöörduda volikogu planeerimiskomisjoni poole, kui Nõukoja poolt ei ole leitud vaidlusaluste planeeringute osas rahuldavat tulemust.

4. <!--[endif]-->Eesmärkide saavutamiseks linnavalitsus:

4.1 Kaasab Nõukoda linna arengu seisukohalt oluliste detailplaneeringute eskiislahenduste, sotsiaalmajanduslike analüüside ja avalikustamise etapis;

4.2 Teavitab Nõukoda planeeringukomisjoni toimumise ajast ja selle päevakorrast, et võimaldada linnaosa esindajal osaleda komisjonis;

4.3 Kohustub konkreetsete ettepaneku korral hoidma Nõukoda detailplaneeringu edasise käiguga kursis;

4.4 Volitab linnavalitsust esindama võrgustike nõupidamistel ja rahvakoosolekutel planeeringuga seotud asjatundja;

4.5 Pärnu linnapeal on õigus kokku kutsuda Nõukoda oluliste ülelinnaliste või vaidlusaluste detailplaneeringute aruteludeks.

5.   Eesmärkide saavutamiseks Nõukoda:

5.1 Osaleb linna arengu seisukohalt oluliste detailplaneeringute eskiislahenduste, sotsiaalmajanduslike analüüside ja avalikustamise etapis;

5.2 Teeb linnapeale ettepaneku Nõukoja kokku kutsumiseks ülelinnaliste või vaidlusaluste detailplaneerigute aruteludeks;

5.3 Kohustub läbi vaatama ja pakkuma omapoolseid lahendusi ülelinnaliste või vaidlusaluste detailplaneeringute osas.

6. Käesoleva kokkuleppega on võimalus liituda uutel Pärnu linnaosade arengut toetavatel võrgustikel.

 

Aprilli ümarlaual 19.04.12 oli põhiteema Rail Balticu raudteejaama asukoht Pärnus. Üliõpilane Ivar Mägi tegi esitluse Rail Balticu tähtsusest Eestile. Pärnu linna jaoks on tähtis, et Pärnus oleks üks peatustest. Abilinnapea Romek Kosenkranius näitas kaardil, millised on võimalikud asukohad peatuseks. Kui tõele au anda, siis rääkis abilinnapea praeguse vene rööpalaiusega raudtee Pärnu peatuse asukohast, mitte rahvusvahelise tähtsusega Rail Balticu Pärnu raudtteejaamast.

Mai ümarlaual 17.05.12 oli põhiteemaks öörahu arutelu Pärnu linnas. Arenguosakonna juhataja Annely Lepp tutvustas linnavalitsuse poolt öörahu teemalise arutelu kulgu, küsimustele vastas abilinnapea Romek Kosenkranius. Üliõpilane Ivar Mägi tutvustas oma kursusetööd, mis käsitles öörahu internetiküsitlusena. Septembri ümarlaual 21.09.12 oli põhiteemaks jõe kallaste avamine linnakodanikele. Naisteühendustega esindajatega tegime 22.08.12 augustil koos muinsuskaitseametniku Liina Hanseniga retke kesklinna jõe vasakkaldale kinnistust 11 kuni Sadama 4 ja soovitas olukorras, kus, kus arendajate surve jõe kallastele on suurenenud, soovitada ka Pärnus teha poliitiline otsus jõe äärde avalikuruumi tekitamiseks ja vaadeteavamiseks jõele.

17.10.12 Planeerimise NÕUKOJA esimene kohtumine toimus linnapea Toomas Kivimägi eesistumisel. Meile tutvustati uue üldplaneeringu vajadusi, koostamise lähtealuseid ja ajaliini, kuidas avalikustamine hakkab kulgema.

Oktoobri ümarlaual 18.10.12 oli põhiteemaks haridusreform Pärnu linnas. Abilinnapea Jane Mets tutvustas reformi kava ja põhjendas, miks just sellised otsused on tehtud.

Novembri ümarlaual 15.11.12 oli põhiteemaks Pärnu linna uus üldplaneerin. Osalejatele tutvustati uue üldplaneeringu põhimõtteid.

Jaanuaris 9.01.13 toimus planeerimise NÕUKOJA teine kohtumine, kus oli põhiteemaks Rail Baltic. Arutelu toimus Pärnu Maavalitsuses maavanema Andres Metsalu osalusel. Maavalitsusest osalesid veel Tiiu Pärn (Planeeringute talituse juhataja), Urmas Kase (Arengutalituse juhataja), Heiki Mägi (Arengu- ja planeerimisosakonna juhataja) ja RailBalticu avalikustamise avapaugu tegi Tehnilise Järelevalve Ametist Jaak Simon (Transpordi investeeringute osakond).

Jaanuari ümarlaual oli 17.01.13 oli põhiteemaks Pärnus alkoholi nähtavuse piiramisene laste ja noorte huvide kaitsmise võtmes. Aselinnapea Romek Kosekranius esitas linnapoolsed argumendid. Omapoolses ettepaneku esitati märgukirjaga 5.02.13 kuupäevaga.

Veebruari ümarlaual 21.02.13 oli tähelepanu all Pärnu suvi lastele. Abilinnapea Jane Mets tutvustas Pärnu Suvi ettevõtmisi.

Märtsi ümarlaual 21.03.13 oli põhitähelepanu linna avalikul ruum. Osales linna ahitekt Karri Tiigisoon, kes vastas küsimustele uuest sillast, Espanaadi 10 seisust, võimalikust uuest kunstimuuseumi asukohast.

Aprilli ümarlaual 18.04.13 oli teemaks Pärnumaa kodanikuühiskonna arengukava 2014- 2020, mida tutvustas PEAKi konsultant Krista Habakukk.

Mai ümarlauad 16.05.13 oli hooaega lõpetamine. Teemaks oli avatud linnaruum ja sellega seotud päevateemad, mis olid päevakorras selle koalitsiooni linnajuhtimise perioodil. Küsimustele vastas abilinnapea Romek Kosenkranius.

Septembris 19.09.13 oli viimane ümarlaud enne kohalikke valimisi. Linnapea Toomas Kivimägi ja volikogu esimees tegid ülevaate möödunudvalitsusajale. Valitsemine algas suures võlas oleva Pärnu linnaga, kus kurjad keeled kuulutasid linna pankrotti. Nelja aastaga stabiliseeriti rahanduslik seis, perioodi lõpuks sai eelarve tasakaalu ja ranged kokkuhoiu meetmed sai selja taha jätta, isegi väike tagavara sai kogutud. Toomas Kivimägi sõnum oli, et seda tagavara ei tohi lasta valimislubadustega „ära süüa“, vaid investeerida just lastesse. Saime vastused küsimustele avatud linnaruumist, mis seisus on pooleliolevad projektid.

Jaanuaris 7.01.2014 toimus uue volikogu esimehe ja teist korda linnapeana jätkava Toomas Kivimägiga kohtumine. Kuulasime ära planeeritavad Pärnu linna investeeringud järgneval aastal, abilinnapea Jane Mets tutvustas koolireformi seisu 2014. Aasta alguseks.

Veebruaris 11.02.2014 oli ümarlaua põhiteemaks „Ajale jalgu jäänud planeeringud“. Linnas on probleemiks parkimiskohad, kuid ikka lubatakse ehitada vanade detailplaneeringute järgi, kus oma krundil parkimine polegi ette nähtud. Samuti on kehtiv detailplaneering, kus 21 elumaja ehitatakse üleujutuse alale. Linnavalitsuse poolt vastas küsimustele planeerimise osakonna juhataja Kaido Koppel.

Märtsis 11.03 2014 oli päevateema „ Pärnu linna transpordi arengukava“ , mida valgustas abilinnapea Romek Kosenkranius. Ooteseisuses on RailBalticu lahendus, mis seisab praegu Leedu taga. Peatus on planeeritud Pärnu linna ja linn näeb asukohana Papiniitu. Seal on jõe ja Liivi tee vahel natuke kitsas ala transpordi logistiliseks lahendamiseks. Väljapääsu nähakse lahenduses ehitada raudteejaam kahetasandiliselt, maapinna tasand jääks transpordi korraldamiseks, rong liiguks ülemisel tasandil ja reisi teenindav infrastruktuur oleks samuti teisel tasandil. Laevatransport – see on erakätes. Omanikud teevad plaani sadamat süvendada, et siia saaks tulla ka kruissilaevad. Kõige troostitum on lennuühendusega. Aastal 2014 oleme olukorras, kus Pärnu lennujaamal on Lennuameti ettekirjutuse kohaselt keelatud 6,0 tonnist raskemate lennukite teenindamine. Pärast 2005. aastat, kui Eesti regionaalsed lennujaamad liideti AS-ga Tallinna Lennujaam, ei ole Pärnu lennuväljale olulisi investeeringuid teostatud. Lennujaama toimimine on avalik huvi, seega tuleb seda ka väljendada saates majandusministrile märgukirja.

Aprillis 8.04.2014 oli päevateemaks Pärnu linna uus üldplaneering, mis läheb mais volikokku. Uus üldplaneering on juba korra ümarlaual olnud, see oli 15.11.2012, juba siis sai ettepanekuid tehtud. Abilinnapea Romek Kosenkranius tutvustas üldplaneeringu eesmärke ja nõudeid linna planeerimisel. Planeerimise osakonna juhataja Kaido Koppel võttis ükshaaval läbi meie ettepanekud üldplaneeringusse ja näitas sidusust volikokku mineva eelnõuga. Märtsi ümarlaual sai vastu võetud otsus kirjutada majandusministrile kiri lennujaama arendamise avaliku huvi kohta. Vaatasime üle mustandi, tehti parandused ja volitati ümarlaua koordinaatorit märgukirja majandusministrile edastama. Märgukiri majandusministeeriumisse läks ära 15.04.2014, vastus 13.05.14. Pr. Urve Palo Majandus- ja kommunikatsiooniminister Pärnu volikogu ühenduste ümarlaud arutas oma korralisel koosolekul Pärnu linna transpordi arengukava. Fookuses oli Pärnu lennujaama hangunud olek või taandareng. Aastal 2014 oleme olukorras, kus Pärnu lennujaamal on Lennuameti ettekirjutuse kohaselt keelatud 6,0 tonnist raskemate lennukite teenindamine. Pärast 2005. aastat, kui Eesti regionaalsed lennujaamad liideti AS-ga Tallinna Lennujaam, ei ole Pärnu lennuväljale olulisi investeeringuid teostatud. Meie, erinevate vabaühenduste esindajad leiame, et Eesti jaoks on tähtis kogu majandusruumi ühtlane areng, siia kuulub ka transpordisüsteemide mitmekesisus. Pärnu jaoks on tähtis, et tänu kohalike turismiettevõtjate ühisele tegutsemisele on reisijate arv lennujaamas kasvanud viimase 10 aastaga ca 2,3 korda ja lisaks väikesaarte teenindamiseks mõeldud lendudele, lendasid siia veel eelmisel aastal turismifirmade charter-lennud. Lennuameti ettekirjutus nullib kogu viimaste aastate saavutused. Turismiettevõtjatele tähendab see tellimuslendude ärajätmist, Pärnu linnale ja maakonnale tervikuna ajalis-ruumilise kättesaadavuse ning seetõttu meie elanike ja ettevõtete konkurentsivõime vähenemist. Pärnu lennujaam on regionaalse tähtsusega lennujaam. Üleriigiline planeering Eesti 2030+ toob välja, et regionaalsetelt lennuväljadelt (Pärnu, Kuressaare, Kärdla) peab olema aastal 2030 sisemaiste ja rahvusvaheliste lennuühenduste pidamine võimalik. Praegune seis, kus Eesti regionaalsed lennujaamad on liidetud AS Tallinna Lennujaamaga, on omanik on huvitatud vaid Tallinna lennujaama arendamisest ning muud Eesti lennuväljad on jäänud vaeslapse ossa. Avanenud on uus EL finantsperiood. Regionaalsete tähtsusega Pärnumaa piirkonna konkurentsivõime säilitamiseks on äärmiselt oluline riigi poolt 2014-2020 finantsperioodi rahadele ligipääsu taotlemist. Eesti regionaallennujaamad on riigile ressurss, mida ei tohi lasta väheste investeeringute puudumise tõttu hääbuda. Regionaallennujaamadel on perspektiivi nii turismi kui aktiivsete suhete võimendamiseks Euroopas. Peab rõhutama, et Pärnu on lisaks Tallinnale ja tema lähiümbrusele (Paldiski-Ämari) ainus piirkond Eestis, kus põimuvad neli tähtsaimat transpordiliiki (õhu-, mere-, maantee-ja raudteetransport) koos sellest tuleneva sünergiavõimalusega. Riigi huvi Pärnu lennujaama arendamiseks peab suurenema ka antud poliitilises seisus, kus NATO laiendab oma vägesde kohalolekut EL idapiiril seoses Venemaa agresiooniga Ukrainas. Leiame, et riik peab eraldama Pärnu lennuväljale vajaminevateks investeeringuteks rahalisi vahendeid, millega oleks võimalik tagada lennujaama edasine areng. Et täita üleriigiline planeering Eesti 2030+ regionaalsete lennuvälja kohta, teeme ettepaneku:

1. Võtta tarvitusele esmased meetmed, et Pärnu lennuväli kiiremas korras taasavada üle 6-tonnise stardimassiga lennukitele.

2. Hinnata AS Tallinna Lennujaam tegevusetusetust ja nende üldist võimekust regionaalsete lennujaamade juhtimisel-arendamisel.

3. Riigil, kui omanikul, anda AS-ile Tallinna Lennujaam konkreetne ülesanne taotleda uuel programmperioodil juurdepääsu EL toetusvahenditele, mis võimaldaks üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ täitmist ja investeeringuid regionaalsetesse lennuväljadesse.

Avalikku huvi väljendasid 11.03.14 ümarlauale kogunenud erinevate kodanikeühenduste esindajad ja märgukiri kinnitati 8.04.14 toimunud ümarlaual.

Mais 6.05.2014 oli päevateema „ Laste turvalisus Pärnu linnas liikluse võtmes“. 2011 aastal algatas Vana Pärnu Selts ohutu koolitee uuringu, mis sai aluseks 19.01.12 ümarlauaks teemal „Laste ohutus lasteaia - ja kooliteel“. Ka BPW Pärnu klubi kaardistas lasteaedade olukorra liiklusohutuse võtmes ja pöördus liikluskomisjoni poole oma ettepanekutega. Linnavalitsuse tellimusel valmis möödunud aastal Tallinna MTÜ Linnalaborilt uuring koolitee ohutusest Pärnu linnas. Päevateema peaks meile andma ülevaate, kas pikka aega avaliku tähelepanu all olnud teemal on toimunud positiivsed muutused ja kas 1. Septembril rakenduvaks koolireformiks ollakse liikluses valmis, kui oluliselt muutuvad laste liiklusvood Pärnu liikluses. Vastused meie küsimustele andis abilinnapea Romek Kosenkranius. Osales ka Marika Luik Maanteeametist.

Juunis 5.06.2014 kutsus linnavalitsus kokku ümarlaua koos planeerimise nõukojaga, et selgitada volikogu poolt vastu võetud üldplaneeringut kuni 2025. aasta enne avalikku väljapanekut 9.06.14 kuni 15.08.14.

Septembris 9.09.2014 oli päevateemaks“ EL abikäe kasutamine Pärnu linna arendamiseks“. Abilinnapea Meelis Kukk tutvustas linna plane EL 2014-2020 rahastusperioodiks. Linnalise meetmest loodetakse rahastada 2 lasteaeda – renoveerida Väike-Posti lasteaed 64 kohaliseks ja Raja tänavale ehitada uus 120-220. Kohaline lasteaed, mis on ühiskasutuses maakonna teiste valdadega. Lisaks samast meetmest loodetakse panustada kergliiklusteede(sealhulgas parklate ja parkimissüsteemide) arendamist. Pärnu linnas pikendatakse mereäärset kergliiklusteed kuni Lottemaani, Jaasoni raja pikendust Kesklinna sillast Siimu silla poole, Papiniidu silla ja Tammiste vaheline teelõik, kergliiklustee Riia maanteelt Videviku tänavale, Haapsalu maantee äärne kergliiklustee ja mitu lõiku Rääma linnaosas.

Oktoobris 7.10.2014 oli päevateema „Monumentaalkunst Pärnu avalikus ruumis“. Linna kunstnik Janno Poopuu ja muinsuskaitse spetsialist Liina Hanson. Käimas on Olev Siinma monumendi konkurss, EV 100 raames on plaanis renoveerida Rüütli plats lipuväljakuks ja vabariigi väljakuulutajatele.

Novembris 11.11.2014 oli päevateemaks ühistranspordi keskus ja seda ümbritsev avalik ruum. Teemat aitas avada Ühistranspordi Keskuse eestvedaja Andrus Kärpuk, kes selgitas, et keskus on MTÜ, mis on loodud Pärnumaa ühistranspordi koostöö suurendamiseks, millest bussijaam on vaid üks osa. Abilinnapea Romek Kosenkranius selgitas, et bussijaama ehituseksloodetakse saada rahastuse EL. Planeeritud on bussijaama rekonstrueerimine 2017. Aastal. 2018. Aasta veebruaris on vabariigi väljakuulutamise 100 aastapäev. Samal ajal on Rüütli platsi vahetus läheduses mitmed aktiivsed planeeringud ( Bussijaam, Riigimaja, Rimi jne), tuleb jälgida, et 100ndal aastapäeval poleks ehitus aktiivne (teed torude panekuks ülesse kaevatud, kopad ja kraanad töös jne).

Novembris 20.11.2014 kohtusid EV erikomisjoni ja ümarlaua esindajad. Erikomisjoni esimees Trivimi Velliste tutvustas seniseks välja kujunenud seisukohta, et keskendutakse president Pätsi perekonna maja kasutusele võtmiseks ja lipuväljaku kujundamisele Rüütli platsil. Detsembris 5.12.14 toimus teine kohtumine erikomisjoniga, esitasime omapoolsed ettepanekud seoses EV100 raames kujundatava linnasüdamega.

Detsembris 9.12.2014 oli teemaks „Eesti Vabariik 100- väärtustame inimesr avatud ruumis“. Abilinnapea Romek Kosenkranius, kes EV 100 eest vastutab linnavalitsuse poolt, ei saanud osaleda, sest kogu linnavalitsus oli Tallinnas. Meiega oli kultuuriosakonna juhataja asetäitja Ela Tomson. Volikogu EV100 erikomisjoni liige Mark Soosaar tutvustas erikomisjoni seisukohti, mille ettevalmistamisest on osa võtnud ka asumiseltside esindajad. Meie ettepanekud olid:

1. Eristada asumiseltse teistest vabaühendustest Pärnu linnas. Kokku leppida, milline roll on asumiseltsidel oma territooriumil elanud ajalooliste isikute väljaselgitamisel, nende mälestuse jäädvustamisel. Anda asumiseltsidele kasutuseks sihtotstarbeline ressurss.
2. Välja kuulutada ülelinnaline projekt „Kes need jäljed siia jättis“, mille raames igas Pärnu linnaosas töötatakse välja kavand, kuidas jäädvustada ja esile tuua linnaosades (kogu linnas) elanud tegusaid ja tunnustatud inimesi. Selle tulemusel valmib „Jälgede kogumik“ ja tähistatud/väärtustatud kodud, mille abil õpivad meie linna ja siin elanud inimesi paremini tundma nii kohaliku elanikud ise kui ka meie linna külalised. (Raeküla seltsi ettepanek).
3. Algatada K.Pätsi nimelise tänava taastamise protsess – ennistada hiljemalt 2018.a. veebruariks või hiljemalt K.Pätsi 145. Sünniaasta-päevaks Lennuki tänavale K.Pätsi nimi (Raeküla selts).
4. Väärtustada kirjaniku Elisabeth Aspe (Eduard Vilde kõrval on üks kaalukamaid sajandilõpu realiste) nimi avalikus ruumis temanimelise rohealaga Ülejõel jõe ääres, silla ja Keldri tornide vahel. Aspe nimeline tänav oli kunagi Tallinna Kesklinnas ja Pärnus, praegune Luha tänav. 2015. aasta detsembris on Elisabeth Aspe 155 sünniaastapäev. Aspe nimeline roheala on naisteühenduste võrgustiku ettepanek, roheala võiks kujundada sajandi alguse stiilis, kesksel kohal Aspe pink. Samas peaks rohealal tegevust leidma igas eas lapsed.
5. EV 100 raames üks sündmus võiks olla raamatumess (näitus), kus on välja pandud Pärnust kirjutatud raamatud ja välja panna ka tiitel parima raamatu kirjutajale (ettepanek tulnud Pärnu aasta naise ja –mehe valimiskomisjonist).
6. Kultuuriosakonna poolt rahastatavate projektid 2017- 2018 on eelistatavad just EV 100 – le pühendatud sündmuste korra ldamine.
7. EV 100 sündmuste planeerimisel kaasatakse linna vabaühendused.

Jaanuaris 13.01.2015 päevateema oli „Pärnu on Eesti Vabariigi sünnilinn“. Linnapea Toomas Kivimägi rääkis lipuväljaku kujundamise konkursist, bussijaama renoveerimisest. Planeerimise osakonna juhataja Kaido Koppel ja linna arhitekt Karri Tiigisoo vastasid küsimusele, kas Pärnu linnasüda on aastal 2018 pidustusteks valmis. Vastus oli objektide kaupa väga umbmäärane, kohalik omavalitsus ei saa eraomanikku sundida, sedaused on sellised. Volikogu esimees oli kohal virtuaalselt. Andrei Korobeinik tutvutas tähtsamaid volikogus lauale tulevaid eelnõusid. Lisaks rääkis Paul Kerese 100. Sünniaastapäeva (sünd. 7.01.1916) raames korraldatavatest sündmustest, millest suur osa toimuvad Pärnus. Ümarlaua poolt tegime volikogu esimehele, EV100 komisjoni esimehele ja linnapeale pöördumise: Pärnu volikogu ühenduste ümarlaud on oma kohtumistel käsitlenud Pärnu kui Eesti Vabariigi sünnilinna vähest väärtustamist. Esimene ettepanek tuli 15.04.2010 ümarlaual, kus tehti ettepanek tunnuslauseks „Pärnu - Eesti Vabariigi sünnilinn“. Sel aastal käivituvad EV100 sündmuste ettevalmistused. 13.01.2015 ümarlaual osalenud ühenduste võtmeisikud leidsid, et on aeg oma linna maine väärtuspõhiseks muutmiseks. Meie ettepanekud Pärnu linna volikogule ja linnavalitsusele on:

1. EV100 sündmuste ajaperioodiks kuni 2018. a. muuta Pärnu tunnuslauseks „Pärnu - Eesti Vabariigi sünnilinn“. See annab aega uue linna tunnuslause aruteludeks. Linna sissesõitudele panna väärtuspõhised teadvustused „Pärnu on Eesti Vabariigi sünnilinn“.
2. Eesti Vabariigi loomise juures olnud ajalooliste inimeste jäädvustamisel kasutada äratuntavaid figuure, mitte abstrakset monumentaalkunsti. Põhjendus: 50 aastat okupatsiooni kustutas eesmärgistatult rahva mälust isikud, kes tõid meile iseseisva riigi. Nüüd on võimalus rahva mälu taastada.
3. Ennistada 2018.aastaks Lennuki tänavale K.Pätsi nimi.
4. Väärtustada kirjaniku Elisabeth Aspe nimi avalikus ruumis rohealaga – ASPE AED. Ed. Vilde kõrval on Elisabeth Aspe sajandilõpu realist. Aspe nimeline tänav oli kunagi Tallinna Kesklinnas ja Pärnu praegune Luha tänav. 2015. a. möödub Elisabeth Aspe sünnist 155, 2020 aastal aga juba 160 aastat.
5. Vaadata läbi Pärnu linna planeeritud tegevuskava (eelarve kuni 2020) selle pilguga, et aastal 2018 esimesel poolel linna avalik ruum oleks valmis tähistama EV100 sündmusi ja samas võõrustama ka Eesti EL eesistujamaana võimalike külastajaid.
6. Vaadata läbi linnasüdame vahetus läheduses olevad detailplaneeringud ja kaaluda võimalust läbi ehituslubade andmise saavutada olukord, et 2018. aastal poleks teed üles kaevatud, ehitused pooleli ja eravaldused räämas.
7. Kaasav eelarve aitab kaasa Pärnu kui Eesti vabariigi 100 sünniaasta Pärnu väärtuspõhise näo kujundamisele.Oma eelistused ütlevad välja linnakodanikud. 9. EV 100 raames tehtavate otsuste tegemise juurde kaasatakse vabaühendused.
8. EV 100 raames tehtavate otsuste tegemise juurde kaasatakse vabaühendused.

Veebruaris 11.02.2015 ümarlaua oli põhiteemaks on TARGAD TÖÖKOHAD, mis tooksid Pärnusse rohkem spetsialiste. Saime teada, mis seisusme oleme, millised on sektorid, kus palgad on suuremad, miks investorid kõhklevad Pärnusse panustamast. Vormistasime oma ettepanekud volikogule ja linnavalitsusele järgmiselt: Lähtuvalt Pärnu Linna Volikogu ühenduste ümarlaua visioonist, et Pärnu on tasakaalustatud arenguga väikelinn, mis on tuntud kui peresõbralik, kaunite parkide ja atraktiivne suvepealinn, mis panustab noortele ja ettevõtlikele inimestele kodu rajamise atraktiivseks muutmisse, arutasime oma 11.02.2015 ümarlauad, kuidas seda visiooni tegudega täita. Keskendusime teemale TARGAD TÖÖKOHAD:

1. Linna turundamine. Praegusel hetkel turundatakse Pärnut kui puhkuse veetmise kohta, kuid ei turundata Pärnut kui elukeskonda, kus on turvaline oma kodu luua. Ettepanek: Lisada turundamisel juurde Pärnu kui ideaalkoht noortele pere loomiseks.

2. Eeldades, et ootame Pärnusse inseneri ja IT kogemustega noori koos peredega, peame esitama küsimuse, mis paneks targa noore inimese mõtlema Pärnusse kolimiseks. Kui noor peret tahab luua, siis peab tal olema tingimused selle loomiseks: - Kuidas hinnad on? (kinnisvara, transport, lokaalid, kommunaalid etc). Kui palju maksab igapäevaelu Pärnus näiteks võrreldes Tallinnaga? Millised on linna head omadused? (kas kohalikud on sõbralikud, kas on turvaline, kas on puhas / roheline, kas on rahu ja vaikust, kas on hea interneti katvus / ühenduse kiirus, kui palju on liiklust, kas on kuhu parkida, ühistranspordi katvus (kui palju aega kulub A-st B-sse saamisega), mis tasemel on arstiabi, koolid, lapsehoid). Mis seal teha on? (kas on piisavalt häid söömiskohti, kas on piisavalt parke / vabaõhutegevuste võimalusi. Ettepanek: Koostada linna turunduseks uus plaan, mis väärtustaks Pärnut kui mõnusat noortele peredele kauni mereranna ja parkidega kodu loomise linna. Kui me tahame, et noored pärnakad ise kodulinnast ei lahkuks, peame selleks vastavad tingimused looma. On vaja kasvatada järgneva kümnendi töötajate põlvkonda, need on kõrgharitud ja keerulist tööd tegevad inimesed – profesionaalid. Inimesed, kes on võimelised töötama loomemajanduses, start-up ettevõtetes, IKT sektoris, tööstuses keerulisi masinaid juhtima. Ettepanekud:

1) õpisuundade muutus – rohkem kaasaegset haridust, mis annaks aluse erinevate tehniliste ja IT spetsialistide ettevalmistamiseks.
2) Haridus peab toetama noori karjääri planeerimisel.
3) Suurem koostöö Rajaleidja ja koolide vahel.
4) Tugevdada linna haridusasutustes majandusõpet. Leida võimalus koolides viia sisse programm, kus külalisõpetajad – spetsialistid oma ametit saavad tutvustada. Siin suurem koostöö PEAKiga.

3. Kui tahame et noored kodulinna jääksid või uusi tarku noori juurde tuleks, peab linn oma plaanides ette nägema ka stabiilse üürituru. Linn on andnud kogu elamuehituse vabaturule, arendajad vorbivad jätkuvalt elamuid väikeste külaliskorteritega, kus pole elamu juures parkimiskohti. Perede jaoks on vaja aga 2 või 3 magamistoaga kortereid. Hetkel on Pärnus hooajaline üüriturg, kus suvekuudeks tuleb välja kolida või topelt maksta.
Ettepanekud:

1) riigi toel ehitada noorte spetsialistide maja, kus on perekorterid ja üürida saavad Pärnus tegutsevate ettevõtete noored spetsialistid.
2) Arendajale muuta planeerimise juures siduvaks 1 auto parkimiskoht elamu kinnistul. Korterite arv väheneb, samas magamistubade arv suureneb.
3) Linna juhtijad võiks arutada, kuidas olemasolevates korterelamutes üürida korterid noorte spetsialistide jaoks, mis alusel neid üürile anda nii, et poleks diskrimineerimist ja korrupsiooni võimalusi.

4. Kui tahame linna arendada nii, et peredel oleks Pärnu atraktiivne elada, peame oma kodulinna vaatama lapse pilguga. Ettepanekud:

1) Vaadata kogu linn üle arvestusega, et kooli mineva lapse silmade kõrguselt (umbes 1 m) oleks linnas liikumine turvaline.
2) Kõikides vanusegruppides peab olema võimalik avalikus ruumis ohutult vaba aega veeta – kodulähedased mänguväljakud igale eale.
3) Ohutu koolitee, võimalused liigelda ka rattaga kodunt kooli, rattahoidmiskohad koolide ja teiste lasteasutuste juures.

5. Kui meie eesmärk on noori peresid Pärnus hoida, peame selleks ka vastavaid samme astuma. Tähtsaim neist on lastehoid pärast vanemapalga lõppu. Teiseks vaadata linna kultuurisündmusi selle pilguga, et ka noortel peredel oleks kaasalöömise võimalused. Pensionäride linnast Pärnust peab saama noortelinn, samas pensionärid löövad hea meelega kaasa pereüritustel, kui see võimalus on neile antud. Ettepanekud:

1) Luua toimiv lapsehoid, et vanemad saaksid tööl käia.
2) Vaadata läbi linna kultuurikalender nii, et peredel oleks aastaringne võimalus koos lastega koos vaba aega sisustada.

6. Kui me soovime Pärnu linnas kaasaegset ettevõtluskeskkonda, peame selleks ka vastavaid samme astuma. Targad töökohad nõuavad uut tüüpi büroopindade olemasolu - kaasa-arvatud koostöötamise pinnad (co-working spaces - kontoripinnad kus ühes suures avatud ruumis on palju erinevaid väikseid ettevõtteid). Ettepanek:

1) koostöös PEAKiga kaardistada vajadused, koostöös arendajatega vaadata läbi olemasolevad võimalused, vaadata kuidas see haakub linna arengukavaga ja seda toetava eelarvega.
2) Luua dünaamilise ruumina toimiv kontaktpunkt (ideelabor, ideeklubi, jne) ivõi kontaktpunktide võrgustik ressursiomanike (maa, mets, hooned, rajatised, vallasvara, intellektuaalomand vms), ettevõtjate, õppurite, õpetajate, leiutajate, loovisikute, ametnike, poliitikute, kodanikuühiskonna aktivistide ja investorite organiseeritud või juhuslikeks isiklikeks füüsilisteks kohtumisteks, ajurünnakute läbiviimiseks, projektide käivitamiseks jne.

7. Ühendus maailmaga on Pärnu kõige nõrgem koht. Noortel ettevõtjatel, kes seni on kanda kinnitanud Tallinnas, on lennuühendus välismaailmaga kõige tugevam argument, miks Tallinnas elatakse. Ettevõtlus ei tunne piire, seega peab juurdepääs oma partneritele ja klientidele olema kiire. Ettepanek:

Võidelda kõikide vahenditega, et Pärnu lennujaam oleks rahvusvaheline, avatud tsarterlendudele, et siin oleks väikelennukite arvestatav baas koos teenindava personaliga.

Kui Pärnu tahab olla kaasaegne linn, peab linna juhtimine ette nägema maailma tehnoloogia arenguid. Linn kes sellest vaatevinklist tulevikku ei näe on linn kes raiskab maksumaksja raha kulutades asjade peale, mis varsti enam väärtus ei oma. Kas me oleme valmis elektri- ja isesõitvateks autodeks, tehnoloogiaks, mis lubab ka meie põhjamaal ennast päikeseenergiast ära elatada, prügi käitlemiseks, mis toodab puhast energiat, kas meil on olemas midagi, mis oleks tulevase tehnoloogia jaoks soodne keskkond (nagu jahe kliima andmeladude jaoks)? Kas linn on nii juhitud, et toimub tarkade inimeste taastootmine nii oma noorte kui Pärnu kui perele sobiliku elukeskonnaga linna kuvandi kaudu?

Märtsis 11.03.2015 on põhiteema Rail Baltic, praegune seis projekti teostumises ja Pärnu rauteejaama konkursi võidutöö tutvustus. Rail Balticu peatus Pärnus annab linna ja maakonna majanduse arenguks. Trass on läbi Pärnu, seda enam vaidlustada ei saa. Maakonnas on veel mõne lõigu kohalikel eriarvamus, mis vajab lahendust. Pärnu rongijaama konkurss on läbi ja võitja välja kuulutatud. Eskiis oli omapärane, sellest võib arhitektuuriliselt silmapaistev rongijaam tulla. Rongile minnes on tähtis eriti maalt tulevatele inimestele, et oleks võimalus autot pikaaajaliselt parkida. Kas parkimiskohti jätkub, kui ühelt poolt on ees jõgi, teiselt poolt Papiniidu kaubanduskeskuse hooned? Jaama asukoht jätab parkimisejõe äärde, visuaalselt on see liiga kitsas maaala, et parkimist korraldada. Üles jäi mitmed küsimused. Rong ja autod ei kohtu, nad on viidud erinevatele tasanditele. Kuidas lahendatakse rongi ülesõit Raeküla risti juures? Linnakodanikud peavad jalgsi surnuaiale saama, kuidas see lahendatakse? Olerex lammutas Eesti ainsa postmodernistliku jaamahoone, et sinna tankla ehitada, mida siiani pole. Kogukond võitles lammutuse vastu, üks teooria oli, et tegemist on puukkinnistuga, et Rail Balticu projektist kasu lõigata. Nüüd peaks olema juba selge, kas sellel teoorial tõepõhja all on. Rail Balticu teemal räägime kindlasti edaspidigi.

Aprillis 8.04.2015 Linnale tähtsa küsimusena arutasime, millise kivi all on peidus kesklinna uue silla koridori mahamärkimine. Silla asukohta on volikogu arutatud aastatuhande algusest, aga otsuseni pole jõutud. Suutmatus sillakoridori otsustada takistab EV- 100 raames lipuväljaku ja transpordikeskuse ja Riigimaja lõpliku lahenduse väljatöötamist. Eesti Vabariigi poolt oli 20. aastapäeva kingiks praegune kesklinna sild, mis on kaasaja liiklustiheduses ajale jalgu jäänud. Linnavolinikud pangu Pärnu linn olukorda, kus olemasolev sild mingil põhjusel kokku kukkub ja 1. maist kuni 1. oktoobrini on käigus vaid Papiniidu sild. Kui palju see läheks maksma Kesklinna, Rääma ja Vana-Pärnu elanikele, äridele? Siit tuleb ka hind, mis tuleviku jaoks Pärnule tähendab. Pärnu on Eesti Vabariigi sünnilinn, mis on linnale suur au ja kohustus 100. sünnipäeva väärikalt jäädvustada. Volikogu senine otsustus-suutmatus takistab linna arengut. ETTEPANEK: viia lõpuni läbirääkimine maad puudutavates vaidlustes ärisektoris tegutsejatega ja tuua kokkulepe volikogu lauale enne suvepuhkust.

Mais 13.05.2015 arutati ümarlaual linnale tähtsa küsimusena 2013-2017 sõlmitud Pärnu koalitsioonilepingu täitmist, millest volikogu esimehe Andrei Korobeiniku hinnangul on täidetud 65% . Täitmata on lubadus noore spetsialisti stipendiumi sisseseadmine, aga see on veel ees. Kiirem asjaajamine planeeringute vallas tuleb arutelule, kuid oodata kõikide planeeringute kiiremat menetlemistei saa lubada, sest siin piirab seadus ja avalikustamise periood, kus naabrid ja vabaühendustel on oma sõna öelda. Võimuleppes lubati ühtselt toimiv IT,tehnoloogia-, loomemajandus- ja kaugtöökeskus. Keskus loodeti sisse seada riigimajas, aga selle valmimine on küsimärgi all. Uue kesklinna silla koridori läbirääkimised Port Arturiga tulevad juunis. Kui need ebaõnnestuvad, alustatakse septembrid Pargi tänava planeerimist. Kalevi staadioni korrastamine on veninud kohtuvaidluse tõttu, alustatakse siis kui on lahendus käes.Tänavavalgustus tehakse korda vastavalt linna võimalustele. Koalitsioon kavatseb käivitada linnaratta projekti ja algatada autovaba tsooni suurendamiseks kesklinnas. EL rahadega remonditakse Vanalinna põhikooli ajaloolised hooned ja arendatakse kooli hoov suvefestivalide korraldamise kohaks. Pärnu ujulatega on kehvad lood, siin on arutelu all mitu varianti. Otsus kuhu ja millise raha eest ujulat ehitama hakatakse, langetatakse sügisel. Koostööettevõtete ja kutseõppeasutustega pole sujunud, endiselt on käärid ettevõtjate vajaduste ja õpetatavate erialade vahel. Samuti pole asja saanud koostööst tehnoloogiliste erialade avamiseks Pärnus.Võimuliit on näinud vaeva, et Pärnu koolidesse tuleks 3D printer ja robotkonstruktor. Koalitsioonilepingus on lubadus rekonstrueerida Munamäe lastepark, ilmselt saab see teoks järgmisel aastal nagu ka Pärnu kunstikooli remont. Kavatsus koondada linna spordiobjektide haldamine ühise juhtimise alla on jõus. Laste liiklusväljak tuleb, planeeritud Ülejõe gümnaasiumi taha Aide autokooli vastas asuvale maa-alale. Põhjaikumalt lugege Teet Roosare artiklist 15.05.2015 „Ühenduste ümarlaud arutas võimulepingu täitmist“ (Pärnu Postimees).

Juunis 10.06.2015 oli päevateema Jannseni tänav ja ristmik olukorras, kus Sadam tahab ehitada pakendatud kaupade lao ja teisele poole teed ehitatakse suur RIMI keskus. See plaan suurendab Jannseni tänava koormust, toob rekkad tagasi linna, takistab ühistranspordiliiklust, sest rekkad peavad tegema ristipöördeid jõe suunas. Otsustati teha märgukiri linnavalitsusele ja volikogule. Vabatahtlikkuse alusel koguneb kirja toimkond ja kiri vormistatakse enne jaanipäeva.

Pöördumine volikogu esimehele Andrei Korobeinikule, aselinnapea Rainer Aavikule, planeerimise osakonna juhataja Kaido Koppelile:

10.06.2015 ümarlaual arutasime Pärnu avaliu ruumi seisundit olukorras, kus sadam soovib uut ladu ja ehitatakse suur Rimi. 2012 aastal sõnastasid Vana Pärnu ja Ülejõe ühenduste võtmeisikud oma piirkonna murekoha, millest suurimad olid Pärnu Sadam ladustajana ja jõe kallasraja sulgejana, Jannseni tänava liikluse ohtlikkuse suurendajana, vibratsiooni allikana. Linnavalitsuse poolt lubati, et need probleemid lahenduvad, kuna sadam saab ladustuseks uue maatüki. Lubaduse aluseks oli volikogu otsus 52, 2008a, millest väljavõte ütleb: ” Lisaks soovib AS Pärnu Sadam otsustuskorras ja tasu eest hoonestusõiguse seadmist moodustatavale kinnistule (katastriüksus aadressiga Roostiku tn 8, pindalaga 71 225 m2), võttes kohustuse viie aasta jooksul kaubasadama ületoomiseks J.V.Jannseni tänav 44, 46 ja 50a kinnistutelt. Sadama tegevuse lõpetamine J. V. Jannseni tänaval on väga positiivne samm, millega paraneks Rääma tn, Raba tn ja J. V. Jannseni tn piirkonna elanike elukvaliteet, sest põhiliseks negatiivseks mõjuks selle piirkonna elanikele on sadamasse kaupa vedava transpordi mõjud ja J. V. Jannseni tänaval tolm, mida põhjustab lahtise puistematerjali laadimine sadamas“.

Väljavõte: Pärnu Linnavalitsuse 4. augusti 2014 istungilt:

Praegune kaubasadam ja sellega seonduv häirib oluliselt lähiümbruse elanike elamistingimusi (müra, raskeveokite liiklus). J. V. Jannseni tänavale võiks seada raskeveokite liikluspiirangu. Kehtivas Pärnu linna üldplaneeringus on nendel kinnistutel küll fikseeritud sadamate, tootmise ja ärimaa juhtfunktsioonid, kuid perspektiivis tuleb jõe kallastelt tootmine välja viia ja näha detailplaneeringutega ette asendamine äri ja elamumaadega ning avada jõe kallas avalikuks kasutamiseks, tagada juurdepääsud J. V. Jannseni tänavalt jõe äärde. Aastal 2015 seisame fakti ees, kus tahetakse Jannseni 44, 46, 50a kinnistutele laohooned pakendatud kaubale, mida veetakse rekkadega mööda Tallinna mnt. kesklinna suunas, ristmikul 90 kraadine pööre Jannseni tänavale, sealt Sadama territooriumile, kusjuures suletakse pöördel mõlemad sõidurajad, millega takistatakse ühistranspordi liiklust. Leiame, et elades 21. sajandil, linnas mis on oma arengut näinud peresõbraliku, kaunite parkide, merd ja jõge väärtustava atraktiivse suvepealinnana, mis panustab noortele ja ettevõtlikele inimestele kodu rajamise atraktiivseks muutmisse, ei saa Pärnu ei saa endale lubada 20. aastaks rekkade taastoomist linna tänavatele, praktiliselt kesklinna, mida toob kaasa Jannseni tänava sadamalao ehitamine. Oleme vastu kaubalao taastamisele J.V.Jannseni tänav 44, 46 ja 50a kinnistutel.

Meie põhjendused:

  1. Linna avaliku ruumi seisukohalt peaks arvestama, et linna südame arter on jõgi ja kõik mis teine teisel pool jõge lähialal on, kuulub kesklinna. Kõik arenenud riigid viivad tööstuse linna südamest välja, samuti raskeveokite liikluse.
  2. 21. Sajandi trend on, et vähendatakse transporti linnas, rasketransport suunatakse linnast mööda. Liivi tee ja Tallinna –Lihula maantee ringtee saavutatigi, et rekkad linna ei sisene. Väidame, et planeeritav pakendatud kauba sadam toob raskeveokite liikluse praktiliselt linna südamesse tagasi.
  3. Jannseni tänavat ei saa käsitleda linna jaotustänavana, see on ajalooliselt välja kujunenud teine-teisel pool jõge asuvate Pärnu kodanike ühtsust tagav tee. Väidame, et Jannseni tänav on ühistranspordi ja väikeautode liikluseks, ohutuks liiklemiseks jalgratturitele ja jalakäijatele.
  4. Planeeringus lubatakse, et vaid 14 rekkat tuleb sadamasse. Tegelikkuses tähendab see, et ristmikku läbib 28 rekkat. Veel üks arvutus – 14 autot päevas teeb 98 autot nädalas ja 392 autot kuus. Aastas aga juba 4704 autot. Kui arvestada , et esimesest elamust (Visu vastas,Rääma tn) sadamani on 5 km, siis aastas läbivad raskeveokid 23.500 km. Keskmine rekka kulutab u. 30 l diislit/ 100 kilomeetrile. See tähendab, et meil läheb Pärnu linnas õhku üle 7000 l diisli heitgaase. Kui nüüd veel arvestada, et iga rekka sõidab ka veel tagasi, siis on kõik need numbrid ju topelt! Samas linna arengukava lk. 13 ütleb väga selgelt, 80% linna saastest tuleb raskeveoki transpordist. Väidame, et saaste tahtlik suurendamine pole kooskõlas Pärnu arengukavaga kuni 2025 ja on kahjulik nii linnakodanikule kui linna külalistele eriti suveperioodil.
  1. Üks ladustatav kaup on planeeritud väikemajad, mis tuuakse suure kabariidi tõttu öössel treileritega, kui tänavatel liiklust pole. Väidame, et treiler väikemajaga ei tee ära Tallinna mnt-Jannseni- Rääma ristteel 90 kraadist pööret, kahjustama valgusvoori taristut. Samasugune pööre tuleb teha Jannseni tänaval, seda öössel, kui linnakodanikud puhkavad järgmiseks tööpäevaks.

    Väidame, et öörahu tahtlik rikkumine pole kooskõlas Pärnu arengukavaga kuni 2025 ja on kahjulik nii linnakodanikule kui linna külalistele eriti suveperioodil.
  1. Tallinna maanteed pidi linna sisenenud rekka teeb Jannseni ristmikul 90 kraadise pöörde, sulgedes pöördel kõik ristmiku read. Jannseni tänavalt sadamasse pöörates teeb rekka uuesti 90 kraadise pöörde, sulgedes kõik liiklusrajad. Väidame, et linna sisenevad raskeveokid takistavad oma pööretega ühistranspordi praegusel ajahetkel hästi toimivat süsteemi.
  2. Osa kaupa tuleb üle Papiniidu silla Niidupargi poolt linna sisse, mööda Niidupargi metsa umbes 2 km, siis VISU suusakombinaat, mööda Rääma tänavat u 2,5 km, valgusfoorist otse Jannseni tänavale, 600 meetrit pöördega sadamasse. Kokku liigub Papiniidu sillast Jannseni sadamani 5 kilomeetrit. Kogu läbitav tee on kaherealine kitsas tee, ajutised elektrijuhtmed üle tee rippumas. Väidame, et kauba tarnimisel Papiniidu silla kaudu Jannseni sadamasse tuleb täielikult reorganiseerida antud teelõik, mida on veidi üle 4 kilomeetri.
  3. Ristmiku läbilaskevõime tipptundidel tänasel päeval linnakodaniku silmade läbi:
    Olen aastaid hommikuti enne kella kaheksat sõitnud Räämalt linna. Tihti ulatub vasakpöörde järjekord Masinatehase ees asuva parklani. Tänu tihedale otsesuunas liiklusele saab üle ristmiku ühel foorikorral ainult 1-2 autot (mitu autot pööravad reeglipäraselt ka täiesti punase tule alt). Sageli olen loobunud vasakpööret ootamast ja sõitnud otse üle Tallinna maantee, et teha tagasipööre, mis pole isegi sõiduautoga mugav, minu Volvo universaal ei pööra väga väikese raadiusega. Seega olen pöörde alguses pooleldi kõrvalrajal ja on ette tulnud pahaseid signaalitamisi. Eriti hull on lugu talvel, kui lumehanged tee ääres kitsendavad rada veelgi. Sama pingeline on liiklus ka tööpäeva lõpus. Väidame, et Jannseni-Tallinna mnt- Rääma rist on tipptundidel juba praegu umbes. Raskeveokite lisandumine liiklusesse halvendab linnnaliiklust olulisel määral.
  4. Jannseni tänav sai 2012 aastal uue asfaltkatte koos vee- ja kanalisatsioonitrassi uuendamisega. Praegusel ajal kasutavad raskeveokeid JAPS, TENNET, KIHNU KALA, SCANFILD, aga nende koormus on 2-3 rekkat nädalas. Linn on ette näinud raskeveokite liikluse piiramist linnatänavatel ja otsitakse võimalust suunata need linnavälisele ringteele. Väidame, et Jannseni tänavale planeeritav raskeveokite igapäevane lisamine lõhub kaasaegseks ehitatud teed.
  5. Pärnu linna üldplaneering 2001-2025 osundab, et J.V.Jannseni tänava ja Pärnu jõe vahelisel alal on vastavalt Pärnu sadama tsoneerimiskavale ette nähtud nn. kruiisisadam Kesklinna silla ääres. Selleks reserveeritud kai pikkus on 260 m. Kesklinna ja Siimu sildade vahelisel lõigul rajatakse roheline koridor ehk kaldapark. Antud ala kohta on kehtestatud detailplaneering, mille kohaselt on reserveeritud maa-ala kruiisisadama rajamiseks, planeeritud jõekaldapark terve jõekalda ulatuses, kuid samuti on antud võimalus lubada sadamafunktsioon juhul, kui see ei riku piirkonna elamu-ja puhkefunktsiooni. Väidame, et raskeveokite lubamine linna, nii Tallinna maanteele kui Jannseni tänavale rikub piirkonna elamu- ja puhkefunktsiooni.

Kokkuvõtteks: Oma visioonis nägid asumi elanikud 2012 aastal Jannseni sadamat väikelaevade sadamana, kus on remontimisvõimalused, väike kohvik, kus tavainimene saab nautida merepoolset linnaosa, kallasrada on läbitav. See visioon on sisse kirjutatud ka linna arengudokumentidesse. Kõik see mis on sisse kirjutatud arutatavasse planeeringusse, rikub linnakodanike põhiõigusi – õigust puhtale ja ohutule elukeskkonnale.

Väljavõte Pärnu linna arengukavast - Pärnu Visioon 2025: Pärnu on heaolu- ja elamuskuurort – linn jõe ja mere vahel. Pärnu on köitev ja külastatav heaolu- ja elamusturismi sihtkoht Läänemere ääres. Pärnu linnaruum on väärtuslik ja terviklik elamis-, puhkamis- ja kultuurikeskkond, mis on nii elanikke kui ka külalisi inspireeriv, pakkudes aastaringselt tervistavaid tegevusi, kultuurisündmusi ja osalusvõimalusi

 9.09.2015 ümarlaual olid koos asumiseltside, erinevate ümarlaudade võtmeisikud ja volikogu liikmed. Esitasime linnavalitsusele väga konkreetsed küsimused, mis puudutavad avalikku ruumi. Vastamas olid abilinnapea Rainer Aavik ja Jane Mets, planeerimise osakonna juhataja Kaido Koppel.  Saime osalisi  vastuseid,  paljude küsimustega tuleb edasi tegutseda.      Küsimused olid:
1.      1.07. 2015 jõustus uus ehitusseadus. Kas see lahendab neid avaliku ruumi valupunkte, millele on juhtinud tähelepanu volikogu ühenduste ümarlaud ja asumiseltsid (eelmisest sajandist ja sajandivahetuse esimestel aastatel volikogu poolt kinnitatud detailplaneeringud, kus elamute juures puuduvad parkimiskohad, rohealad ja laste mänguplats, väiksed külaliskorterid, planeeringud üleujutusalal ilma kõrgvee eest kaitseta)?
2.      Kes vastutab, kui elamu ehitatakse üleujutusalale – 2005 aasta üleujutus näitas ära piirid – kas arendaja kes planeeringu on teinud, ehitaja, kes on täitnud arendaja tellimust, linnavalitsus, kes pole ehitusloa andmisel lisanud klauslit kaitsta elamut üleujutuse tulvavee eest, heauskne korteriomanik, kes pole elamu taustaga tutvunud?
3.     Milline on see vastutus?
4.      Kas uues üldplaneeringus arvestatakse kliima soojenemisega, mille kohta on 2015. aastal avaldatud uuringus?

 http://ajaleht.epl.ee/uudised/milliseks-muutub-eesti-kliima-jargmise-80-aastaga-sombune-sotimaa-ilm-saarlased-kelgutada-ei-saa-suvised-kuumalained-ja-paduvihmad?id=72205127

 Eesti Päevaleht 14.08.2015 TARTUülikooli, Eesti maaülikooli ja sisekaitseakadeemia teadlaste uuringust, kus nad arvutavad välja tulevikukliima stsenaariumide mõju Eesti ühiskonnale. Lõik Üleujutuste oht kasvab oluliselt“: Järgmiste aastakümnete jooksul võib merevesi tõusta 30-50 cm. Et peale  selle tõuseb ka tormide sagedus ja tugevus, on tulevikus üleujutuste oht senisest suurem. Kokku puudutab see Eestis 20 linna või alevikku ja 34-63 ruutkilomeetrist ala. Enim on üleujutustest ohustatud Pärnu linn. Roose nimetas niisuguseid veetaseme tõuse sajandi (nt. Pärnu veetaseme + 2,88 m tõus) sajandi üleujutuseks ja aastatuhande üleujutuseks (+4 m). Teadlased on välja arvutanud, et kui Pärnus juhtuks sajandi üleujutus, ujutaks vesi linnast üle ligi 15 ruutkilomeetrit
5.       Kas uue üldplaneeringu koostamisel arvestatakse antud uurimusega?

 Ülejõe seltsingu küsimused, mis on esitatud märgukirjas, saadetud 21.08.2015

 1) Miks AS Pärnu Sadam ei täida oma kohustusi Pärnu Volikogu otsuse nr.52 a.2008 järgi? Mainitud Volikogu otsuse alusel AS Pärnu Sadam andis lubaduse viia kogu sadamategevus välja Jannseni tänavalt Vana-Pärnusse, mille tarbeks on Pärnu linn välja ehitanud sadamale vajalikud ringteed jne. Nüüd siis soovib As Pärnu Sadam uue detailplaneeringuga taastada kaubasadama-ja laoteenuseid uuesti Jannseni t. 44, 46 ja 50 A  kinnistutel.
2) Miks võetakse menetlusse AS Pärnu Sadama detailplaneering Jannseni 44, 46 ja 50a, kui sellega halveneb tunduvalt Ülejõe elanike elukeskond ja taastub olukord, mis rikkub elanike põhiõigusi - õigust puhtale ja ohutule elukeskkonnale? Kaubasadama tegevus toob kaasa suureneva vibratsiooni, müra, tolmu,  häiriva rekkade liikluse suurenemise niigi tiheda liiklusega Jannseni tänaval.
3) Miks AS Pärnu Sadam oma  detailplaneeringu Jannseni 44, 46 ja 50A tegemisel ei arvesta Pärnu Linnavalitsuse korraldusega nr. 380 (4.8.2014)? Selles on selgelt öeldud, et perspektiivis on tootmine jõe kallastelt välja viia ja näha detailplaneeringutega ette asendamine äri- ja elamumaadega ning avada jõekallas avalikuks kasutamiseks.
4) Kuidas üldse on võimalik taotleda kaubasadama tegevuse jätkamist, kui katastrijärgne maakasutusotstarve neil kinnistutel ei näe seda ette?
Teate allikas: Pärnu Linnavalitsuse Planeerimisosakonna teade nr.8-4/6194-3 Veeteede Ametile 13.8.2014: Jannseni tn. 44 kinnistu 50% tootmismaa ja 50% ärimaa, Jannseni 46 on 50% tootmismaa ja 50% ärimaa ja Jannseni 50A 60% tootmismaa ja 40% ärimaa.
5) Kas Pärnu linna  kinnitatud üldplaneeringul ja Arengukaval aastani 2025 pole mingit seaduslikku võimu? Kui vaadata Pärnu linna kodulehe avalikku infot, siis  2015-2016 aastal on planeeritud Jaansoni raja pikendus Kesklinna sillast Siimu sillani. Kuidas see on võimalik, kui planeering paneb 20 aastaks, s.o 2035 aastani jõe-äärse kallasraja  lukku? Millal nii oodatud ja populaarne kergliiklustee  ehk Jaansoni raja pikendus Kesklinna sillast Siimu sillani mööda Pärnu jõe kallast rajatakse? http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/areng/YP2025/6_jalgrattaliiklus_2.05.pdf

 6) Kuidas saab täita arengudokumentide eesmärke -elanikkonna terviseharjumuste muutmist läbi liikumisvõimaluste suurendamise?
Tervena elatud eluaastate pikendamiseks on arengudokumentides suurendatud võimalusi tervisekäitumise muutmiseks – terviserajad jooksuks, rattasõiduks, kepikõnniks, tähtis ka lapsevankritega liikuvatele peredele. Kaubasadama kai planeering võtab 20 aastaks Ülejõe elanikelt selle võimaluse. Tallinna mnt. kuni Jannseni tänava  Siimu sillani on ainult 800 m teelõigul autodele 16 sisse-ja väljasõiduteed majade vahel. Kergliiklustee rajamisel on esimesel kohal turvalisus, kuid kahjuks Jannseni t. jalgteed pole kuidagi võimalik turvaliseks kergliiklusteeks kujundada. Ainus võimalus Ülejõe ja Vana-Pärnu elanikele on, kui Pärnu linn rajab vastavalt varasemale planeeringule kergliiklustee mööda Pärnu jõe kallast kasutades § 38 Keskkonna seadusjärgset õigust Kallasrajale.
Ülejõe seltsingu mõttekaaslased on seisukohal, et need dokumendid mis volikogu on vastu võtnud Ülejõe elanike põhiõiguste kaitseks (õigus puhtale ja ohutule elukeskkonnale) ja kogu Pärnu linna huvides (kaubavedu linnast mööda, katkematud kergliiklusteed kogu linna piires, et vähendada autokasutust linnas ja suurendada jalgrataste kasutamist linnasiseses liikluses). Need dokumendid tuleb täitmisele suunata, mitte uute planeeringutega õigustühiseks muuta.

Papiniidu seltsing (Mai seltsing), saadetud kiri  6.05.2015. LV vastus 10.06.2015 nr 9-17/5262-1

 Kui Papiniidu 66 ehitati, siis täideti üleujutuse ala mullapalliga, see tasandati ja peale ehitati maja. Kolm aastat jutti on sademete hulk olnud vaid 30% tavasademete hulgast. Kui nüüd tulevad tavasademetega aastad, uhub tulvavesi mullapalli maja alt mere suunas ja elamu alus pole enam stabiilne. Nüüd hakatakse ehitama uut hoonet (vaata http://www.lvm.ee/papiniidu74/). 

 Saime teiepoolse vastuse 10.06.2015 nr 9-17/5262-1, kus oli vastus vaid sademevee ärajuhtimise kohta.
 Üles jäiküsimused:                                                                                                                                                              1. Kas arendajale on tehtud kohustuseks kaitsta hoone alust (muldkeha) tulvavee eest 2005 aasta üleujutuse kordumisel?
2. Kas on arendajale tehtud kohustuseks üleujutuse ala enne ehituse algust kuivendada?  Need kaks küsimused puudutavad Papiniidu,
Mai-aluse arenguala (Papiniidu tn pikenduse äärde Mai kooli suunas), Ranna arenguala - asukoht Mere, Ranna pst pikenduse, Kanali tn pikenduse, A. H. Tammsaare pst ja Papiniidu tn pikenduse vaheline ala, mis on poole suveni märgala.

3. Mis on saanud ettepanekust: Arenduse aluse maa peaks kuivendama arendaja kogu arendusala piirkonnas komplektselt, Rannaniidu kaitseala osa linn. Siin tuleks koostööd teha juba alates ehituse algusest, mitte tagantjärele.
Probleemid seoses liiklusega Papiniidu uues asumis:
1.      Papiniidu 64 on 24 korterit ja 10 büroopinda, kuid mitte ühtegi parkimiskohta. Papiniidu 62 on 38 korterit, kuid ainult 17 parkimiskohta. Autod pargivad majadevahelisel teel, mis tegelikkuses on asumisisene tee. 
2.      Kogu Papiniidu 74 ehituse transport alates täiteaine veost kuni ehitustehnikani on planeeritud  62 ja 64 vahelisel teel, parkivate autode vahelt on see võimatu.
3.      Kusagil peaks olema koht ehitusmaterjalide ladustamiseks. Rannaniidu kaitseala poolsel alal pole liiklus võimalik ilma kaitsealasse sisenemata
4.      Kui vaadata kogu meie mikroasumi 2004. Aastal kinnitatud detailplaneeringut, pole ka uutele veel ehitamata korruselamute juurde planeeritud parkimiskohti.
Küsimused:
1.      Kuidas on planeeritud Papiniidu 74 ehituse ajal raskeveokite liiklus, kui Papiniidu 64 ja 62 elanike autode ainuke parkimiskoht on majadevaheline tee?
2.      Kuhu on planeeritud ehitusmaterjalide ladustamine?
3.      Mis on saanud meie ettepanekust muuta seoses Papiniidu 74 ehitusega liiklusskeemi ja  sissesõit  ehitusplatsile ja ehitusmaterjalide ladustamine viia Mai 58 ja Papiniidu 62 Raeküla poolsele osale, kuhu on planeeritud roheala?
4.      Mis on saanud ettepanekust : Arendajale anda juhend säilitada vaatekoridor  Mai tänavalt mere suunas?

Uus ehitusseadus annab loa avalikes huvides avada üle 5 aasta vanused detailplaneeringud. Antud juhul on meil tegemist 2004. aasta mais volikogu poolt kinnitatud detailplaneeringuga.

 ETTEPANEK
1.
Avada Papiniidu asumi detailplaneering:
2.Vaadata läbi kogu Papiniidu uue asumi liiklusskeem arvestusega, et Raja tänava poolsesse ossa tuleb lasteaed. 3.Viia asumisisesed teed Mai tänavalt  (Mai 58 ja Papiniidu 62 ) otse mere suunas, paralleelselt juba Raeküla poole planeeritava kvartali siseteega.
4
. Veel ehitamata korterelamute puhul kindlustada, et iga korteri juurde kuulub 1 auto parkimiskoht ja roheala. See võtab arendajalt võimaluse kontrollimatu hulga külaliskortereid ehitada, sest 2 ja 3 magamistoaga korterite juurde on vaja kindlustada, kolme külaliskorteri jaoks aga 3 parkimiskoht.

 MTÜ Kodanikujulgus - Pärnu Naisteühenduste Ümarlaud kiri 10.06.2015
Mis on saanud ettepanekust : 2017. Aastal möödub Elisabeth Aspe surmast 90 aastat. Linnal on plaanis ja rahastus olemas promenaadi ehitamiseks Siimu sillani koos haljasalaga.  Haljasala mis jääb parkimisplatsi taha mere poole, kujundada  Aspe haljasalaks (Aspe aed), mille keskel on tollele ajastule omane lehtla, lehtlas pink, kus on kirjas Elisabeth Aspe roll meie ajaloos. Haljasala taimestik on ajastule kohane. Muidugi on mõeldud igas eas lastele aktiivse kehalise tegevuse võimalus, lapsed saavad nn. tootsi peenart teha ja jälgida taimede kasvu – ideed tulevad linnakodanikelt. 

 Rääma Seltsi poolt esitatud probleemid avaliku ruumi kohta:
1)  Ainult 2 realine Rääma tänav, mis on liikluse tihedusele alla jäänud.
2)  Viisnurga tootmisalad jõe ääres.
3)  Osaliselt valgustamata Jaansoni rada, mis eriti õudne on masinaehituse taga.
4)  Männipargi olukord tervikuna.
5) Kolmanda silla puudumine Raba pikendusel.

Ümarlaual 7.10. 2015 oli päevateemaks PAGULASED
Ülevaade: Linnapea Romek Kosenkranius avas mõisted kes on pagulased, kes põgenikud. Pagulased on need, kes ise Eesti piiri ületavad. Nende jaoks on pagulaskeskus Vaos. Arvata võib, et kui lõigatakse läbi Austriasse ja Saksamaale suunduvad põgenike masside koridorid, suureneb surve otse üle Eesti piiri sisenevate ja pagulase staatust taotlevate inimeste hulk.Selle sihtgrupi jaoks on Eesti teinud ettevalmistusi, selleks luuakse 48 tunni kinnipidamiskeskused, kus politsei koos Punase Ristiga nende eest hoolitseb. Neil on võimalus taotleda asüüli. Nendega viiakse läbi vestlus, mille käigus üritatakse välja selgitada, kas neile saab anda pagulase staatuse. Kui ei saa anda, siis saadetakse nad riigist välja. Need, kes asüüli taotlevad, antakse üle sotsiaalministeeriumile, kes toimetab nad omakorda edasi pagulaskeskusesse (Vao). Pagulaskeskust Pärnumaal ei ole, on 48 tunni kinnipidamiskeskus, kus politsei koos Punase Ristiga nende eest hoolitseb.
Eesti on Itaaliaga kokku leppinud, et praeguse põgenike Itaalia laagrist valitakse välja need põgenikud, kes Eestis varjupaika saavad. Esmane tuvastamine tehakse Itaalias, saavad seal pagulasstaatuse ja tuuakse ametlikult Eestisse. Riik pole veel omavalitsusele tutvustanud, mis edasi saab. Volikogu saab seda teadma oma septembri istungil.
Jane Mets pareeris vastust küsimusele kuidas põgenike lapsed Pärnu lasteaedadesse ja koolidesse sobitatakse, et me ei tea, mis vanuses lapsed siia saabuvad. Samas on teada, et mida noorem laps, seda kergem on keeleõpe. Raskem on noorukite ja täiskasvanutega, linnas pole põgenike keeli valdavaid tõlke ja tugiisikuid. Põgenikud kes Itaalia põgenikelaagrist siia on toodud, saavad olema võrdväärsed meie linna sotsiaalsüsteemist abi saajad. Nad peavad leidma endale töö, elukoha ning panema lapsed kooli. Mingeid lisaressursse linna kassast pole neile planeeritud, mis riik plaanib, näitab aeg, kui vastavad otsused on tehtud.

 

 9.11.2015 ümarlaud, päevateemaga „ Pärnu linna eelarve“.                                                                                                                                                                                      Ülevaade: Abilinnapea Meelis Kukk tutvustas 2016. aasta linna eelarvet. Et mitte arvude rappa eksida, saatsime eelnevalt abilinnapea Meelis Kukkele küsimused, mis põhiliselt puudutasid  linna avalikku ruumi. Saime teada, et suur osa 2016. aasta investeeringute täpsemast ajastamisest seisab selle taga, et ministeeriumil pole tehtud määrus EL struktuurifondide rahastamiseks. Siit ka paljude objektide lükkumine 2017. aastasse. Üks nipiga küsimus, mille peale linnavalitsus peaks edaspidi tähelepanu pöörama- kas kõiki linnaosasid eelarve kaudu võrdselt koheldakse. Asumiseltsid (Ülejõe, Rääma, Vana Pärnu, Papiniidu, Raeküla) on tähelepanu juhtinud, et linn pole panustanud nende asumis lastele ja noortele mängu- ja spordiplatse, puuduvad avalikud käimlad. Selles võtmes pole linnavalitsus investeeringuid vaadanud. Samas kui on tehtud liitumisettepanek Sauga vallale, siis võib mitteliitumise argumendiks olla ka asjaolu, et linn juba praegu ei kohtle oma asumeid võrdselt.  2012. aastal üles tõstetud ohutu kooli- ja lasteaiatee probleem laheneb vastavalt sellega, kuidas linna tänavate remont edeneb. Terviklikku analüüsi pole tehtud. Esitatud küsimused ja abilinnapea poolsed vastused on üleval Pärnu Vikis.

9.12.2015 ümarlaud päevateemaga „Pärnu turvalisus“                                                                                                                                                                                               Ülevaade: Meie küsimustele vastas abilinnapea Rainer Aavik ja Pärnu konstaabli  jaoskonna piirkonnavanem Maksim Korzin. Osalejad olid ette valmistanud oma linnaosa puudutavad küsimused, mis puudutasid põhiliselt avalikku ruumi praeguste puuduste kõrvaldamist.Rainer Aavik vastas, et  puuduste likvideerimine on protsessis ja oleneb sellest, kuidas ja millal rahastatakse struktuurifondide projektid. Nende projektide koostajad on arvestanud erinevate elanikkonna rühmade vajadusi. Pärnu konstaabli  jaoskonna piirkonnavanem Maksim Korzin tutvustas praegust olukorda Pärnus. Eriti juhtis ta tähelepanu liikluskultuurile. Just laste osas tuleb olla tähelepanelik nii autojuhtidel kui kaasliiklejatel. Esitatud küsimused ja vastused on üleval Pärnu Vikis.

13.01. 2016 Volikogu ühenduste ümarlaud, päevateema „Kaasaegse bussijaama ehitus“

Ülevaade: Pärnu volikogu ühenduste ümarlaud, päevateema uus kaasaegsn bussijaam Teemat aitasid tutvustasid volikogu  esimees Andrei Korobeinik, abilinnapea Rainer Aavik, linnaarhitekt Henri Eessalu. Kui nüüd nähtu sõnadesse panna, tuleks kõigepealt kogu avalik ruum kuni pangamaja territoorium tühjaks mõelda, sest kogu olemasolev putkamajandus kaob. Bussijaama hoone on kahekordne, asub mõtteliselt seal, kus praegust linnadevahelised ja maakondlikud bussid inimesi peale võtavad. Hoone on parallelne Pika tänavaga, palju katusealust ruumi. Siseruumis esimesel korrusel on reisijate päralt, kus peaks end hästi tundma kõik elanikegrupid. On eraldi beebiruum, erivajadustega inimestele wc, väike kohvik sees ja välikohvik katuse all Ringi tänava pool. Ka Gargo teenus on siseruumides. Esimesel korrusel saab olema turismiinfopunkt. Teine korrus on  personali jaoks, ka bussijuhid saavad oma puhkeruumi.   Protokolli saab vaadata /et.parnu.wikia.com/

 

10. 02 2016 Pärnu volikogu ühenduste ümarlaud, päevateema „Heakorraeeskiri ja koormis“

Ülevaade: Pärnu linna heakorraeeskiri on vananenud, kuid volikogu oli uue heakorraeeskirja tagasi lükkanud. Teemat aitasid lahata volikogu esimees Andrei Korobeinik, abilinnapea Rainer Aavik, Mait Talvoja, majandusosakonna juhataja. Protokolli saab vaadata /et.parnu.wikia.com/

9.03. 2016 Pärnu volikogu ühenduste ümarlaud, päevateema  EV100-Kas linn on valmis suursündmuseks. Ülevaade : ümarlauas oli külaline Lehti Merilo Portlandist (USA),  kes  rääkis  sellest, kuidas Ameerika väliseestlased valmistuvad Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks. Meie eriline huvi oli, et hakataks koguma materjale USAssse emigreerunud naiste ja nende järeltulijate elulugusid, kes on maailma erinevates paikades karjääri teinud. Kuidas seda teha, on hilisemate läbirääkimiste küsimus. Meie linna valmisolekust EV100 sündmusteks rääkis linnapea Romek Kosenkranius ja vastas meie küsimustele. Huviorbiit oli linna avalik ruum ja inimeste heaolu ja turvalisus nii lastele, vanematele ja vanuritele. Volikokku tulevate eelnõudega hoiame silma peal volikogu esimehe Andrei Korobeiniku abil.  Protokolli saab vaadata /et.parnu.wikia.com/

13.04.2016 Pärnu volikogu ühenduste ümarlaud, päevateemaks haldusreform. Ülevaade: Haldusreformi seisu valgustas ja küsimustele vastas linnapea Romek Kosenkranius. Pärnu linn on teinud ettepaneku Suur-Pärnuks ühinemiseks Pärnumaa valdadele. Nemad arutavad oma volikogudes ja annavad vastused. Koos käib initsiatiivgrupp, kus pannakse plussid, miinused ja vajadused lauale. Suve jooksul peab initsiatiivgrupp käima läbi kõik vallad, selgub kes tahab, kes mitte ühineda Pärnu linnaga. 2016. Aasta lõpus peab olema ühinejate leping alla kirjutatud. 1. Jaanuarist 2017 algab sundliitmise protsess, mida juhitakse juba riiklikult, läbirääkimisteks ja tingimuste esitamiseks enam võimalust pole. Kohalikud valimised 15.10.2017 toimuvad juba uute haldusüksuste järgi.

 11.05.2016 toimus ümarlaud teemal “Vana silda ühendav avalik ruum- silla lähiümbruse planeeringud” Teemat tutvustas Rainer Aavik, kes kasutas tutvustamiseks esitlust, kus vana silla avalik ruum oli ülevalt vaates väga hästi näha. Allpool on väljavõte protokollist. 

Rainer Aavik : Kesklinna silla  korrastamise eeltööd käivad, plaanis on uue valgustuse paigaldamine. Nagu alati on määravaks raha, kuid EV100 pidustusteks peaks sild uue kuue saama.

Kodanik: Kesklinna sillale panna parem märgitus, kus tohib jalgrattaga sõita, praegune on väga halb.

Rainer Aavik: Nõus, jalgrattad ohustavad jalakäijaid ja vastupidi. Ettepanek on õigeaegne, vaatame selle läbi.

Siimu sild

Rainer Aavik: Alanud on Siimu silla renoveerimise tööd,  sild kaunistatakse LED valgustusega. Siimu sild visuaalselt ärkab ja saab linnale pilkupüüdjaks jõe poolt.

 Haljasala kesklinna sillast Keldri majadeni.

Rainer Aavik näitas pilte kaasava eelarve konkursi võitnud PumpTrac Pärnu Ülejõe  kaldapealsel. Ehitus on alanud, loodame et tõrkeid ei tule.
Küsimus: Kas linn panustab haljasala arendamisega, pinkide paigaldamisega?

Rainer Aavik : Jah, kesklinna sillast Siimu sillani tuleb kergliiklustee, kus on  ka pingid, prügikastid, valgustus.

Küsimus: Kas tuleb ka avalik WC?

Rainer Aavik: See on küsimus, mis on korduvalt üles tõusnud. Vastus on lihtne – see on väga kallis lõbu, mille peale linnal veel hammas ei hakka. Iga avaliku käimla juurde käib selle Ülejõe Jannseni tn. RIMI ehitusel on linna poolt sisse pandud nõue ehitada avalik käimla.

Osaleja: Millal see RIMI valmis saab?

Rainer Aavik: Sõltub arendajast.

Küsimus: Millal võiks oodata kallasraja ehitamist mere suunas?

Kesklinna sillast masinatehase poole ja Vana-Pärnu poole tehakse juurde Jaansoni raja pikendus sarnaselt linnapoolse rajaga. Valmis ehitatakse järgmise aasta sügiseks. Ehitus algab järgmise aasta kevadel.

Küsimus: Haljasalal on täisjõus puud, kas need  puud jäävad alles?
Rainer Aavik:
PumpTrac esialgu kavandatud ehitusala pidi looduslike tingimuste pärast Jannseni tänava  suunas nihutama. Puude säilitamine on plaanis, kuid kas õnnestub või ohutust silmas pidades mõnda neist peab ohverdama, näitab lähiaeg.
Küsimus: Jõest turritavad välja vanad paadi sildumise kohad Keldri maja suunas. Kui nüüd PumpTrac väljak valmis saab ja inimesi rohkem liigub,  siis või seal erinevaid õnnetusi juhtuda.

Rainer Aavik: Need turritavad palgid  asuvad eramaal, linn saab omaltpoolt teha ainult ettekirjutusi. Sajandivahetusel oli praktika, et uued kinnistud jooksid otse veekogusse, seega on tegemist eramaaga, millest üks osa on jõgi. Veest välja turritavad ohtlikud palgid kuuluvad kinnistu omanikule. Olemegi tegemas uut ettekirjutust.

Selles punktis tekkis osavõtjatel terav arutelu. Lahendus saab olla vaid seadusandlik, sest olemasolev olukord rikub kallasraja nõudeid.

Rääma tn 7 kinnistu.

2.maist kuni 30 maini2016 toimub Rääma tn.7 kinnistu detailplaneeringu avalik väljapanek.

Kas planeeringuga on tagatud iga korteri kohta 1 auto parkimise võimalus?

Rainer Aavik : Korteri kohta on ettenähtud 1 parkimiskoht, mis vastab normatiividele ja lisaks on parkimiskohad äripindade juures.

Kas detailplaneeringust on näha nn. tarastamine ehk Rääma tänavalt majade vahelt otse jõe äärde liikumise takistamine nagu Keldri tornide puhul mere pool silda?

Rainer Aavik : Juurdepääs jõele  jääb.

Küsimus: Kas olete kindlad, et arendusala ja jõe vahel on üldse ruumi ohutu avaliku mänguväljaku ehitamiseks? Kui praegust masinatehast jõe poolt vaadata, siis mänguväljaku jaoks maad küll ei ole. On kergliiklustee ja kohe jõe kallas, mis on ohtlikus seisus (kaldavaringu oht).

Rainer Aavik: Maa mänguväljaku jaoks on ette nähtud.

Kesklinna kruiisikai

Rainer Aavik näitas kruiisikai slaidi. Kesklinna kruiiskaid ehitatakse ja järgmisel aastal peaks saabuma esimene kruiisilaev. Ehitust raskendas kai jõepoolse osa kehvem olukord kui algselt paistis. Ehitus käib täie hooga.

Kodanik: See võiks olla ka reisisadam mitte ainult kruiisisadam.
Rainer Aavik: Praegustes majandustingimustes regulaarne laevaühendus on utoopia, samas kui sadamasse pääsevad kruiisilaevad, võivad turismifirmad panna käiku erilaevu, näiteks marsruut Riia- Pärnu- Kuressaare- Tallinn.

Läänemere Kunstisadam on suunatud avalikustamisele.

Rainer Aavik tutvustab projekti mahu eskiisi. Asukoht - tuleb kontserdimaja ette.

Läänemere Kunstisadam on suunatud avalikustamisele, minge ja tutvuge eskiisiga, esitage oma küsimused ja vaided läbi avalikustamise. Meil on vaid eskiisi projekt, täna pole aega pikemalt sellega tutvuda.

Küsimused, mis meie poolt ülesse jäävad:

1.     Maja jääb kaldapealsele, mis eeldaks kalda kindlustamist ja kaitset suurvee eest. Kas seda on arvestatud?

2.     Kas on arvestatud, et uue hoone ehitamisega ei tohiks segada kesklinnast  vaateid jõele ja Ülejõelt ja Räämast vaateid kesklinnale?

3.     Kui suur on tõenäolsus, et see projekt ka teostub?

Rainer Aavik: Mark Soosaar teeb selle nimel tööd.

Vaasa park
Rainer Aavik näitas  vaadet  ülevalt, kui kaunis näeb välja sillalt vaade teatri suunas.
Millised plaanid on Vaasa pargiga sel aastal ja tulevikus?

Rainer Aavik: Vaasa pargis avatakse 21. mail koopia skulptuurist (purjed).

Kodanik: Mis saab pargist endast?

Rainer Aavik: Eelmisel aastal korrastati ülekasvanud pargipuud. Lahendusi on erinevaid, praegu ta investeeringukavasse ei kuulu. Nõrk koht selle pargiga on liiklustihedus pargi ümber, see on jalakäijatele ja jalgratturitele eluohtlik. Kui nüüd uus kai ka valmis saab, võib liiklusskeem veelgi muutuda. Lahendus tuleb välja töötada koos Pika tänava ja uuest kaist lähtuva liikluse kaasajastamine.

Ülejõe Seltsi pöördumine:

Linnavalitsus peaks kiiremas korras võtma vastu otsuse päästa Sauga ja Pärnu jõe kallaste varisemine. Eriti halb olukord on surnuaiaga, kus kadunukesed koos kirstuga triivivad mere poole.

Rainer Aavik: Jõe kallaste kindlustamine on väga kallis, läheb maksma miljoneid. Arengukavas seda ei ole planeeritud ja seega ka linna eelarves see rida puudub.
 Kalmistu on muinsuskaitseala, selle kindlustamiseks on vaja eelnevalt veealused arheoloogilised kaevamised teha. Linna poolt on isegi hinnapakkumine võetud, aga summad on nii suured, et linna eelarve ei vea välja. Eurorahasid kalmistu  kaitsmiseks ja üldse kaldakindlustuseks pole loota.

Kodanik: Kas Jannseni tänava sadama jõekallas tehakse inimestele avatuks?

Rainer Aavik: Praegu on seal lubatud sadamat pidada.

 

30.05.2016 kohtusid Koidula muuseumis Ülejõe,  Vana Pärnu asumiseltside ja Vana Pärnu kultuuriseltsi esindajad. Arutelu all oli „Mida me saame koos teha, et tuua Vana -Pärnu ja Ülejõe asumid 21 sajandisse?”

Ülevaade arutelust:

Küsimus – mis teeb Vana-Pärnu nähtavaks nii Pärnu kui Eesti kontekstis.

  1. Ajalooline taust -  Asutatud hiljemalt 1251 Saare-Lääne piiskopkonna pealinnana Heinrich I poolt (765 aastat tagasi).
  2. Kirjanduslooline taust –  Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Elisabeth Aspe.
    2.1 On olemas Jannseni tänav .
    Ettepanek:  panna üles tänava algusesse ja lõppu teabetahvlid – elektrooniline lahendusselgitusega – kes oli Johann Voldemar Jannsen. 
    2.2. Jannseni tänaval on Lydia Koidula muuseum. Ettepanek: muuta selle ees olev bussipeatus Koidula Muuseumi peatuseks.
    2.3. Jõe ääres on 2015 detsembris avatud Elisabeth Aspe pink. 30.05.16 – haljastus tegemata, medaljoni näopildiga läbistas pragu. Asukoht on täiesti nähtamatu, hajub jõe taustal vahetult autotee ja jõe vahel.
  3. Koidula Muuseumil on valminud eskiisprojekt siseõuele ehitatavast kogukonna kogunemiskohast laululavaga. Linn on toetanud seda mõtet ja sügisel peaks asjaajamistega ühele poole saama.
    Ettepanek: hoida see suurema tähelepanu all ja kaasata kogukonda projekti elluviimisel.
  4. Looduslik taust – kolmnurk kahe jõe ja mere vahel ja loodusliku rannaniiduga on äärmiselt atraktiivne, kuid kahjuks suletud, puuduvad vaated jõgedele ja merele.
    Ettepanek – vaadata Vana-Pärnu ja Ülejõe kallastele selle pilguga, mida näeksid esimese kruiisilaeva külalised 2017. Aasta suvel, kui jätkub samasugune vaikelu ja vastutamatus jõe kaldaalal.

Kokkuvõte – Vana – Pärnu ja Ülejõe on antud ajahetkel nähtamatu, tavaline agul.  Et see on osa kesklinnast rikka ajaloolise- ja kultuuripärandiga KESKLINNA OSA, mida poolitab Pärnu jõgi, ei paista kusagilt välja. Nii see ka jääb, kui kogukond ise midagi ette ei võta. 

Lepiti kokku, et 13.06.2016 korraldatakse paadiretk, et vaadata Pärnu jõe paremkaldale selle pilguga, mida näevad esimese kruiisilaeva külalised 2017. aasta suvel, kui jätkub samasugune vaikelu ja vastutamatus jõe kaldaalal.

 

  13. 06.2016 toimus  paadiretk, et vaadata Pärnu jõe paremkaldale selle pilguga, mida näevad esimese kruiisilaeva külalised 2017. aasta suvel, kui jätkub samasugune vaikelu ja vastutamatus jõe kaldaalal. Eha Juhansoo poolt oli kaluripaat ja päästevestid.

 Ülevaade: Sõites kaluripaadiga  jõe suudme poole, ääristasid   paremkallast ilmetud räämas tööstushooned. Kusagilt pole paista, et ka Vana Pärnu on suvituslinna osa, rohkem hall ja risune agul. Vaade paranes jõe suudmele lähenedes, kus silmapiir laienes ja looduslik taust hajutas sünge vaate. Tegime seal pikema peatuse Audru jõe, rahvakeeli Kirbu suudmes ja nautisime seda vaadet. Fantastilised liivarannad. Meri on väga tundlik, Valgerannas ehitustegevuse käigus muudeti jõe voolusid ja nüüd toob meri Valgeranna liivad just siia. Kui nüüd Audru ühineb Pärnu linnaga, siis on tegemist perspektiivse eramu- ja puhkealade väljaarendamise võimalusega. Ettepanek abilinnapea Rainer Aavikule: pöörduda jõe paremkaldal asuvata räämas ärihoonete omanike poole, et hoonete välisilmet uuendatakse.

 Oktoobri 12.10.2016 toimunud volikogu ühenduste ümarlaual oli päevateemaks “Mis on suvega muutunud avaliku ruumis?Abilinnapea Rainer Aavik  tegi ülevaate suve jooksul toimunud arengutest Pärnu avalikus ruumis ja vastas küsimustele.

Ülevaade: Suvi on möödunud projekteerimiste ja ettevalmistuste tähe all. 2017 aasta on põhiline ehituste aasta. Jaansoni raja projekteerimine käib, järgmisel aastal loodame alustada ehitusega. Siimu sild on värvitud, ootab elektriosa paigaldust. Suvel sai valmis Pump truck, haljastuse osa peab jõudu koguma. Masinatehase avalik probleemide ülevaatamine toimub 14. oktoobril maavanema juures.  Omanik on lubanud selle lammutada kui saab sinna võimaluse ehitada elamud. Projekteeritakse Haapsalu mnt kergliiklusteed, on lootust, et kaovad ära õhukaablid.

Kesklinna kai on lubatud järgmiseks aastaks korda saada. Läänemere Kunstisadama detailplaneering sai kehtestatud. Edasine oleneb sellest, kuidas rahastus peale saadakse. Vaasa parki planeeritakse skulptuure, praegu on olemas  purjed.

Ümarlaua protokoll asub Pärnu Wikis

 

Novembri 10.11.2016   toimunud volikogu ühenduste ümarlaual tegi  oli ülevaate haldusreformist linnapea Romek Kosenkranius.

Ülevaade: linnapea andis ülevaate ühinemisläbirääkimistest. Kui me räägime Pärnu linna arengust, siis linn väheneb 600 inimest aastas. 2010 aastal oli 43 000 elanikku, 2016 aastal 40 200, statistika ütleb, et aastal 2025 on 36 000 elanikku, 2050 aastal 28 000 elanikku.

Et seda protsessi peatada on kaks võimalust, tõsta iivet või hakata elanike eest võitlema. Linnas on elamumaad vähe, linn investeerib tootmisaladesse. Investeeritakse töökohtadesse, et inimesed tuleksid siia tööle. Inimesed, kes käivad Pärnus tööl on endale elamise ehitanud linnast välja (maksud liiguvad linnast välja). 

Kui Pärnuga liitub Audru, Paikuse ja Are, siis me räägime 51 000 inimesest. Inimesed saavad rahulikult tööl käia ja elada seal, kus nad praegu elavad, maksud laekuvad kõik ühte.

Veebruari lõpus ja märtsi alguses tõuseb hüppeliselt inimeste arv Pärnus. Kirjutatakse sisse, et saada oma laps Pärnu kooli ja pärast lähevad minema ja maksu siia maksma ei jää. Linn investeerib koolidesse ja lasteaedadesse miljoneid ja kõik investeeringukulu jääb Pärnu kanda. Haldusreform peaks need mured leevendama. Inimeste arv suureneb, linna pindala suureneb, kuhu ehitada uusi kodusid,

Ümarlaua protokoll asub Pärnu Wikis

 

Detsembris ümarlauda ei toimunud.

 

Jaanuaris 11.01.2017 oli ümarlaua päevateema “Suur Pärnu ja liitumislepinguga võetud kohustused”. Päevateemat  valgustas  ja küsimustele vastas linnapea Romek Kosenkranius.

Ülevaade: Volikogu kinnitas ühinemise lepingu eelmise aasta lõpus. Leping on Audru, Paikuse ja Pärnu linna vahel. Hakatakse koostama uue omavalitsuse aparaadi struktuuri, mis peab olema valmis 01.06.2017, koostada tuleb põhimäärused, osavaldade nõukodade moodustamise küsimused, millistel põhimõtetel nõukojad moodustatakse. Nõukodade põhimäärus peab olema valmis 01. september 2017. 

Maavanem on  pakkunud ka Ruhnut ja komisjonist on kuulda, et Pärnuga tahetakse liita Tõstamaad, see on kaalumise küsimus. Ei saa mööda minna ka külade liikumisest, kes soovivad Pärnu poole liituda.

15. veebruariks peab maavanem võtma oma seisukoha. Linnapea vastas osalejate poolt esitatud küsimustele.

Ümarlaua protokoll asub Pärnu Wikis

 

Veebruaris 8.02.2017    toimunud ümarlaua päevateema oli   “Haridusvõrk Suur-Pärnus”

Päevateemat  valgustas  ja küsimustele vastas abilinnapea Jane Mets.

Ülevaade: Alusharidust vaadates on olukord normaalne, see kehtib Audru, Paikuse Pärnu kokku, lisaks veel täna õhus olevale Tõstamaale, kas ta liidetakse Pärnuga või ei.  Sellest sügisest ei ole lasteaiakohtade arv enam probleem. Ka täna on mõned valdade lapsed Pärnu linnas ja linna lapsed valdades.

Rahastus on olemas uuele lasteaiale, mis on 216 kohaline. On sõlmitud lepingud Audru, Tahkuranna, Sindi Paikuse ja Saugaga  ning nad võtavad osa proportsioonis selle ehitamisest. 

Lepingus on veel selline kokkulepe, et isegi kui nad neid kohti ei vaja, siis on nad kohustatud nende kohtade eest tegeliku hinna järgi maksma. 

Ei välista, et kui uus lasteaed valmis saab, siis meil on neid kohti üle. Lähiaastate jooksul me hakkame reguleerima lasteaia osalustasu keskusest  kaugemale minekuga. Tekivad piirkondlikud hinnad.

Kõik koolid mis on, need ka jäävad, nii on lepingus kirjas (vähemalt aastani 2021). 

Jätkuvalt määrab programm ARNO laste kooli, kus kõige tähtsam on kodu lähedus, järgmine teema on õdede ja vendade samas koolis käimine. 

Eraldi teema on muusikaklass, mis on Pärnu Ülejõe Põhikoolis ja spordiklass Raeküla Koolis, rohkem eriklasse meil ei ole. 

Erakoolid võtavad lapsi vastu kõikjalt, elukoht ei ole oluline. 

Sütevaka Humanitaargümnaasium võtab oma kooli lapsi vastu viiendasse klassi ja kümnendasse klassi. 

Ümarlaua protokoll asub Pärnu Wikis

 

Veebruaris 8.03.2017  oli ümarlaua päevateema “Pärnu roheruum”. Päevateemat  valgustas  ja küsimustele vastas abilinnapea Rainer Aavik koos linnaaednik Anu Nurmsaluga.

Ülevaade: Rainer Aavik selgitas kohalolijatele, kuidas linn saab hakkama piiratud ressurssidega, et rohealade hooldamine saaks olema parem. Hea uudis on Aaviku seisukohalt see, et sellest aastast tulevad meile uued partnerid linna haljasalade hooldusel. Kinnitasiti 7 hooldusalal uued tegijad. Karmimaks on läinud normid, et saavutada hooldusel parem tase. 

Üks suur teema on rand. Keskrand hakkab ilusatel päevadel kitsaks jääma. Tegemisel on uus detailplaneering ja arhitektuuri konkurss. Keskkonnaametiga on saavutanud kokkuleppe, kuidas võib Pärnu rand välja näha ja edasi areneda. Rainer Aavik näitas rohealade ja mereranna kaarte ning vastas küsimustele.

Linnaaednik rõhutas, et endiselt on tähelepanu all vaadete avamine merele ja jõele.

Ümarlaua protokoll asub Pärnu Wikis

 

Aprillis 12.04.2017 oli ümarlaua päevateema “Pärnu rahakott”. Päevateemat valgustas ja  küsimustele vastas abilinnapea Meelis Kukk.

Ülevaade: Meelis Kukk tutvustas linna rahalist seisu ja arenguid (lisatud failid).

Vastates küsimusele kuidas on Pärnu linnas tehtud kättesaadavaks linna finants-juhtimise tagamaid puudutav info (dokumentide eelnõud, otsuste poolt- ja vastuargumendid, otsuste tegemise protsess ise, otsuste mõjude analüüs), Meelis Kukk vastas : Info kätte saadav linna kodulehel 10 päeva enne volikogu istungit. Eelnõude juures seletuskirjad. Eelnõud läbivad vähemalt ühe komisjoni. Finantsvahendite kohta puudutavad eelarved, lisaeelarved käivad läbi kõikidest komisjonidest. Volikogu istungil saab käia kuulamas. Komisjonidel kui soovi, siis saab kuulata ette teatamisel. Käidud kord aastas linnaosades, aga kuulajaskond vähene. Pärnu linna kodulehel linnavolikogu leht istungi materjalide kohta: http://www.parnu.ee/index.php/linnakodanikule/omavalitsus/linnavolikogu/istungid

 Abilinnapea vastas osalejate küsimustele.

Ümarlaua protokoll asub Pärnu Wikis.

 

Juunis 7.06.2017   toimunud ümarlaua päevateema oli  “Avatud juhtimine  Suur Pärnus” Ülevaade: Et tulevikust rääkida, tuleb teada minevikku. Seda tutvustas Astrid Hindriks, ümarlauda vedanud 10 aastat.

10 aastat avatud juhtimist Pärnu linnas. 

Pärnu volikogu ühenduste ümarlaud alustas 2007. aastal suulise kokkuleppe alusel volikogu esimehe Ahti Kõo ja vabaühenduse Kodanikujulgus esindaja Astrid Hindriksi vahel. Esimesel kahel ümarlaual pandi paika kodukord:

1. Aeg – LV poolt eelnõude esitamisest kuni volikogu istungini. Iga kuu ühel ja samal ajal ja kohas, kestus kuni 2 tundi.

2. Volikogu kantselei poolt ruumid, poliitikute vahendamine, protokollimine, vajadusel paljundused.

3. Ümarlauda juhib koordinaator (vabaühenduse esindaja), kes teeb kava ja osalejate nimekirja.

4. Osalejad – Pärnu linna erinevate vabaühenduste esindajad, kes esindavad erinevaid huvigruppe. Avatud nimekiri.

5. Päevateema (probleem, mis vajab lahendust) pannakse paika järgmiseks ümarlauaks ja kutsutakse lahti mõtestama linnavalitsuse poliitikud.

6. Väljundid – ettepanekud volikogule, märgukirjad linnavalitsusele, valitsusasutustesse.

 

Päevateemat  “Avatud juhtimine  Suur Pärnus” valgustasid linnapea  Romek Kosenkranius ja abilinnapea Rainer Aavik. Romek Kosenkranius tegi joonise, kuidas ühinemislepingu järgi probleem asunduse inimestelt volikokku jõuab. See on läbi mõtestatud, samm sammult liigub erinevatelt tasanditelt volikogu suunas. Aga sellist otsest juurdepääsu otsustamise  e. volikogu tasandile mida 10 aastat tegutsenud ümarlaud annab, puudub. Siit võtsime eesmärgiks moodustada initsiatiivgrupp, kes pakub uuele Suur Pärnu volikogule koostöö vormi. Initsiatiivgruppi juhiks on Daisi Sprenk. Esimese kohtumise oleme planeerinud 12.09.2017.

Ümarlaua protokoll asub Pärnu Wikis.