PÄRNU LINNA VÄHEMUSRAHVUSTE ÜHENDUSTE ÜMARLAUD

Tegutseb alates 13.11.2008

Missioon: Pärnu linna vähemusrahvuste seltside ümarlaud koos Pärnu linnavalitsusega seisab osalusdemokraatia suurendamise ning võrdsete võimaluste loomise eest kõigile linnakodanikele läbi infovahetuse, avatud arutelude ja erinevate koostöövormide kaudu.

Visioon: Pärnu linna vähemusrahvuste ümarlaud kui linna rahvakildude aktiivne ja arenev koostöövorm tegutseb tasakaalustatud ja võrdseid võimalusi pakkuvas Pärnu linnas, kus kõik rahvused tunnevad end turvaliselt, kus rahvuskogukonnad teadvustavad oma rahvuse juuri rikastades oluliselt Pärnu kultuuripilti.

Ülevaade VÄHEMUSRAHVUSTE ÜHENDUSTE ÜMARLAUA TOIMIMISEST

Novembris 13.11.08 alustas tegevust vähemusrahvaste ühenduste ümarlaud Pärnu linnavalitsu juures linnapea Mart Viisitamme juhtimisel ja hr. Kalju Hooki kaasabil. Ümarlaud käis koos kord kuus linnavalitsuse kutse peale. Esimene probleem mis tõstatati ja mis ka lahenduse sai – venekeelne infoleht, et vähemusrahvustel oleks võrdne võimalus saada infot linnas toimuva kohta nii otsustamise kui muu toimuva tasandil. Ümarlaud oli oma esimesel aastal rohkem informatiivne – saadi teada linna juhtimist puudutavatest probleemidest ja osalejad said otsesed vastused oma küsimustele linnapealt ja ametnikelt. Järgmise ümarlaua teema esitasid kohalolijad ise konsensuse alusel. Pärast valimisi jätkatakse tööd vastavalt vajadustele ja püütakse uue linnavalitsusega kontakt saada.

Detsembri ümarlaual 11.12.08 arutati linna turvalisust. Politsei ja munitsipaalpolitsei esindajad tegid ülevaate olukorrast Pärnu linnas. Vähemuste esindajatel oli palju küsimusi. Etteheiteid oli linna valgustuse kohta, noorte vaba aja sisustamise kohta.

Jaanuari ümarlaual 27.01.09 lahendus probleem venekeelsest linnalehest. Märtsis tuli välja 4 lk. ametlik venekeelne linnaleht. 2 lk. on linnavalitsuse täita, 2 lk. vähemuste ühenduste info. Lisaks lehele arutati ka ruumide eraldamise võimalust. Rüütli tänaval asuva munitsipaalhoone ruumide arvel parandasid oma tegevustingimusi Ukraina selts, slaavi kultuuriühing Jaroslavna ja MTÜ Life Zone.

Veeruari ümarlaual 18.02.09 tutvustati võimalusi leida õpilasnoorukitele suvevaheajal tööd. Reine Tapp, Pärnu Linnavalitsuse noorsoonõunik tegi põhjaliku ülevaate eelmise aasta töömalevast koolinoortele. Kas sellest venekeelsete koolide õpilastele suveks kasu oli, puudub tagasiside.

Märtsi ümarlaual 19.03.09 oli teemaks raviteenuste osutamise edusammud ja probleemid Pärnu linnas. Linnaarst Ada Kraak tegi väga põhjaliku ülevaate, kuidas toimib ravisüsteem Pärnu Perearstikeskuse ja Pärnu haigla baasil. Küsimustele vastas põhiliselt Veiko Vahula, kes raviteenuste osutamisega igapäevaselt kokku puutub. Pretensioone oli palju, kuid suurem osa neis ei puutunud kohasliku omavalitsuse kompetentsi.

Aprilli ümarlaual 14.04.09 tutvustas linnapea Pärnu linna majanduslikku arengut puudutavaid küsimusi..Rahandusosakonna juhataja Reet Näkk sekundeeris rahanumbritega. Esitatud teave võeti teadmiseks. Küsimusi oli Vallikääru väljaehitamisest ja rannas olevast „tondilossist”. Erilisi pretensioone oli bussipeatuste olukorra kohta. Linnapea võttis need teadmiseks.Ümarlaual otsustati osa võtta 1. Mai mõttetalgutest MINU EESTI. Toimuski venekeelne mõttetalg Punase Risti ruumides.

Mai ümarlaual 21.05.09 oli vähemuste kultuuriseltsidele eriti oluline teema - kultuuri- ja rahvusühenduste Linnavalitsuse poolse toetamise võimalused, tingimused ja kord. Selgitusi jagasid Jana Moosar – kultuuriosakonna juhataja ja Aili Põrk- rahvakultuuri peaspetsialist. Küsimusi oli väga palju ja minul kui kõrvalvaatajal oli täiesti selge, et osapooled ei mõistnud teineteist. Siin on kindlasti vaja linnapoolset vastutulekut muukeelsetele toetuste taotlejatele. Näen, et kultuuriosakond peaks tegema projektiõpe kursuse vähemustele nende dokumentide baasil, millel projekte kirjutatakse. Tutvustasin veel erinevaid fonde Eestis, kust saab taotleda oma heade mõtete teostamiseks lisaressursse.

Juuni ümarlaual 29.06.09 oli teemaks Pärnu linna planeerimine ja arhitektuur. Ettekandega esines linnaarhitekt Karri Tiigisoon. Osalejad said ülevaate käimasolevatest planeeringutest ja ettekandja vastas arvukatele küsimustele. Vähemusrahvuste ühenduste ümarlaud on olnud demokraatia kool mõlemile poolele. Vähemusrahvuste ühenduste esindajad on saanud enesekindlust ja tunnetavad, et ka nendega arvestatakse ja neid peetakse täisväärtuslikuks linnakodanikuks. Minu lootus on, et nad edastavad saadud info oma ühenduste liikmetele ka nemad tunnevad meie linnas end arvestatavate linnakodanikena. Samal ajal sai linnapea uue kogemusega rikkamaks – kuidas end tunnevad muukeelsed kodanikud ja et ka nende põhimure on sama – laste olukord linnas, heakord, vaba ajaga seotud küsimused.

Oktoobri ümarlaual 1.10.09 tehti ülevaade ümarlaua toimimisest ja tulemustest Linnapea Mart Viisitamm tutvustas valimiseelset olukorda linnas ja mainis ka, et venekeelse lehe ja selle ümarlaua jätkamine on uue linnavalitsuse otsustada. Ta tänas kõiki osalejaid ja tegi ülevaate 11 kuust, mil tal oli au juhtida ümarlauda.
Arutelu käis ka viimase venekeelse lehe koostamise kohta. Osavõtjad leidsid, et seoses valimistega on venekeelsel elanikkonnalvähem võimalusi kandidaatidega tutvuda. Aga et leht on piiratud mahuga ja ainult kord kuus antakse välja, siis infolehe formaat ei luba seda teha. Soovitati rohkem külastada valimiseelseid avalikke üritusi ja kohtumisi kandidaatidega.

Kokkuvõte rahvusvähemuste ümarlaua tegevusest
01.oktoobril peetud vähemusrahvuste ümarlaual oli põhjust teha kokkuvõte aastasest tegevusest. Kuigi ümarlaua asutamisest oli möödunud vaid 11 kuud, pidime arvestama, et 18.oktoobril valitav uus linnavõim ei pruugi aktsepteerida kõiki eelmise juhtkonna tegemisi. Seega tõmbasime ümarlaua tegutsemisaastale joone alla. Joone "peale" mahtusid järgmised tõdemused ehk olulised kordaminekud:
1) ümarlaud tõi koostööle linnavõimuga ja koondas ühise laua taha vähemusrahvuste kõikide linnas tegutsevate rahvus- ja kultuuriühenduste esindajad. Töötatud on sisutihedalt, üksmeelselt ja väga distsiplineeritult;
2) ümarlaud avas vähemusrahvuste esindajatele permanentse võimaluse kohtuda linnaelu eri valdkondade eest vastutavate ametiisikutega ning saada nendelt olulist informatsiooni. Ümarlaual on sõna saanud ja küsimustele vastanud linnapea, abilinnapea ning linnavalitsuse rahandus-, kultuuri-, planeerimis-, sotsiaal- ja majandusosakonna, aga ka suhtekorraldusametnikud;
3) ümarlaua egiidi all hakati ilmutama venekeelset infolehte põhiliselt Pärnu Linnavalitsuse infolehe PÄRNU tõlkevariandina. Ilmunud on 6 infolehte;
4) ümarlaua eestvõttel parandas oma tegevustingimusi kolm vähemusrahvuste esindajate ühendust, saades tasuta ruumid hoones Rüütli 29. Samavõrd lahedamalt on saanud tegutseda ruumidesse Metsa 1 jäänud ühendused.

Detsembri ümarlaual 28.12.09 toimus projekti „Multikultuurne Pärnumaa kodanikuühiskond“ esmane teavitamine ühendustele. Ümarlaud toimus Pärnumaa Punase Risti Seltsi ruumides ja ilma linnapeata, sest pärast valimisi linnavalitsuse initsiatiivil kohtumisi pole toimunud. Teemaks oli Pärnumaa Kodukandi projekti „ Multikultuurne Pärnumaa kodanikuühiskond“ tutvustamine ja sellega seotud ülesannete jagamine. Ühenduste liidrid teevad oma liikmetele teavitustööd ja annavad sellega panuse projekti teostamisse.Leili Trusina MTÜ Vassilissast jääb projekti kontaktisikuks suhtlemisel vähemustahvuste ühendustega.

Aprilli ümarlaual 21.04.10 oli teemaks Pärnu kui hansalinn. Hansapäevade ajalugu tutvustas kultuuriosakonna juhataja Ela Tomson, kes kutsus Pärnu rahvusvähemuste kultuuriseltse kaasa lööma nii esinemistel kui saatjatena venekeesete külalisdelegatsioonide juures. Rahvuskultuuri peaspetsialist Jana Põrk tutvustas üksikasjalikult korraldust ja vastas osalejate küsimustele. Kersti Portnov tutvustas MTÜ Raduga kava Küski poolt toetatava projekti „ Minu Eesti, meie Pärnumaa raames“ saatjatele Pärnu linna tutvustav kursus korraldada, mis annab tuge vabatahtlikuna saatjaks olemisel.

Mai 6.05.10 toimus miniümarlaud rahvusvähemustele, kes soovisid praktiseerida Eesti keeles rääkimist.Külas oli PEAKi konsultant Krista Habakukk. Osalesid need vähemusrahvuste ümarlauast, kes avaldasid soovi praktiseerida eesti keelt. Kohal olid ka vabatahtlikud Eesti kogukonnast, kes olid vestluspartneriks. Päevateema - „Kodulinn Pärnu ja minu pere“, sellest tulenevalt arutelu teema- kuidas minu sõnum jõuab otsustajateni. Arutelu teema oli raskevõitu, kergem oli oma perest rääkida. Osalejad leidsid, et vajadus koos eestlastest vabatahtlikega vestlusringiks on olemas.

VAHEPEALNE INFO ON SAANUD HÄKKERITE SAAGIKS 2014. AASTA ALGUSES, KUI ALGASID KÜBERRÜNNAKUD SEOSES UKRAINA SÜNDMUSTEGA.

2013. aasta Aprilli 19.04. 13 ümarlaud toimus abilinnapea Jane Metsa eesistumisel. Esimene teema oli Töötukassa poolt saadavad teenused. Tähelepanu all just rahvusvähemustele võimaldatavad venekeelsed koolitused. Ülevaate andis Töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja Gerli Mets. Kokkuvõtteks – kursusi on tehtud vene keeles äriplaani koostamiseks, arvutiõpe ja riigikeele õpeks. Probleemiks on osavõtjate arv, sest kursust ei saa teha mõnele inimesele. Nii on võimalik suunata töötuid teistesse linnadesse, kus gruppe saab avada. Aga seda kasutatakse tüütute poolt vähe. Jane Mets tutvustas Pärnu linna suveüritusi ja kutsus üles vabatahtlikena panustama suveürituste läbiviimisesse.

Augusti 16.08.13 ümarlaud toimus abilinnapea Jane Metsa eesistumisel. Üümarlauast võtsid osa vähemuste ühenduste võtmeisikud Haapsalust, Valgast, Tallinnast ja ka Venemaalt, Pihkva linnast. Teemaks oli vähemuste kaasamine Pärnu linna juhtimisse. Ühelt poolt mida kaasamine on andnud Pärnu linnavalitsusele sisendi rahvusvähemuste vajadustest ja nende nägemusest linna probleemide lahendamisse. Teiselt poolt saavad ühenduste esindajad infot linnas toimuva kohta ja edastavad selle oma ühenduste liikmetele.

Novembri 27.11.2013 toimunud ümarlaud oli koos linnapea Toomas Kivimägiga. Linnapea tegi ülevaate koalitsioonilepingust ja 4 aasta jooksul linna planeeritud investeeringutest ja vastas küsimustele. Teine linnavalitsuse esindaja oli kultuuriosakonna juhataja Ela Tomson, kes kutsus kultuuriseltse panustama Venemaa külalistele korraldatavast vene jõuludele pühendatud sündmuste korraldusse. 2014. aasta

NB! 2014. aasta novembris saab Raduga 10 ja vähemuste ühenduste ümarlaud 5 aastaseks.

Aprillis 1.04.14 toimus ümarlaud koos Riigikogu liikme Laine Randjärvega, kes kuulas ära Pärnu vähemusrahvuste seltside võtmeisikud ühenduste tegutsemisest. Arutelu alla sai erinev infoväli eesti- ja muukeelsete vahel. Üks neist on juurdepääs projektide rahadele, sest kogu dokumentatsioon on riigikeelne ja projektide kirjutamine on suur oskus, mis käib muukeelsetele üle jõu. Nagu ütles Riigikogu liige, siis tagasiteed pole ja peab ise hoolitsema, et sõprade hulgas oleks ka võimekaid projektikirjutajaid. Laine Randjärv vastas ka osalejate küsimustele. Astrid Hindriks tutvustas projekti „Vähemuste kultuuriseltside arenguhüpe e-riiki“ tegevuskava. Projekti rahastab Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Oktoobris 27.10. 2014 tegi Pärnu linna kultuuriosakonna juhataja asetäitja Ela Tomson tegi ülevaate möödunud suve suursündmustest. Üks neist oli suvefestival MULTIKULTUURNE PÄRNU, mis on nüüd juba 3 kontserdiga päevas pärnakaid ja Pärnu külalisi rõõmustamas. Galina Ivanova lisas, et eriti õnnestus festival seetõttu, et suutsime kaasata ja noored välismaalased 15st riigist, kes olid rahvusvahelise demokraatiaprojektiga Pärnus. Meie festival ühtis Pärnu linna suurüritusega Augustiunetus. Meie kollektiivid esinesid 5 laval. Kõik kontserdid said suure menu osaliseks. Pärnu linna 2015. aasta kultuuriprojektide esimene konkurss on möödas. Katrin Kukk analüüsis just vähemuste projektide taotlusvormides esinevaid puudusi, mis jätsid projektid rahastuseta. Lisaks linnakassale saab kultuuriprojektidele esitada taotlusi teistesse fondidesse, anti need e-aadressid, kust saab taotlusvorme alla laadida. Nendes fondides tuleb täpselt täita interneti keskkonnas taotlusvorm ja nii ka digiallkirjastades ära saata.

2015. aasta Veebruaris 12.02.2015 toimus ümarlaud Pärnu linnapea Toomas Kivimägi osalusel. Saime teada, mis lähiajal Pärnus on planeeritud. Esimese kui eriti tähtsa küsimusena valgustas linnapea suuri muudatusi Pärnu haridusmaastikul seoses riigigümnaasiumi avamisega septembris. Vene gümnaasiumis jääb algkooliks, gümnaasiumiklassid lahkuvad riigigümnaasiumi ruumidesse loodetavalt koos oma õpetajatega. Praegune koolimaja jääb põhikooliks. Küsiti miks sai kool Tammsaare nime, mitte näiteks mõne vene klassiku või lihtsalt Slaavi kool. Linnapea selgitas, et nimedele toimus konkurss, mis nüüd on lõppenud. Selle alusel sai võitjaks Tammsaare kool, kuna asub kool Tammsaare puiesteel. Pärnus on ka teisi koole, mille nimes on märgitud asukoht. Teine probleem seoses vene kooliga just rahvuskultuuri juuri tutvustavad ühenduste võtmeisikutel, kes väidavad et koolis on muusikaõpetaja, kes on üles ehitanud eestikeelse tunni ja kus pole erinevate rahvuste muusikal kohta. Räägime küll et väikerahvuste kultuuri rikastavast mõjust, kui aga juba esimeses lkassis lõikame juured rahvuskultuuriga läbi, kasvatamegi juurtetut uut põlvkonda. Linnapea Toomas Kivimägi lubas sel teemal rääkida kooli direktoriga. Kolmas teema oli ruumid Metsa 1 kolmandal korrusel, mis on 13 rahvuskultuuri seltsi erinevate tegevuste läbiviimiseks väike. Lepiti kokku kohtumises linna majandusosakonna esindajaga, et vaadata üle linna võimalused- vabad ruumid linnas.

Mais 20.05.2015 toimus ümarlaud juba uue linnapea Romek Kosenkraniuse juhtimisel. Vähemuste seltside esindajad tutvustasid end ja andsid ülevaate, millega nende selt tegeleb. Linnapea andis infot, mis Pärnus plaanis on, osalejad said esitada küsimusi. Probleemina jäi ülesse ruumid, kus vähemuste seltsid saaksid tegutseda. Linnapea oli hommikul käinud Tammsaare koolis direktoriga vestlemas, kuidas oleks võimalik kooli pinnal vähemuste seltsidele ruume anda olukorras, kus siit gümnaasiumi osa välja kolib. Seltside kohustuseks jääb oma vajaduste kirjeldamine ja läbi katusorganisatsiooni linnapeale ja volikogu esimehele esitama. Seejärel saab läbirääkimistel konkreetsemaks.

 Oktoobris 27.10.2015 oli päevakorras MTÜ vähemusrahvuste Liit Raduga väljatõstmine Metsa 1 ja sundpaigutamine Tammsaare kooli, kus anti 2 väga väikest ruumi, mis ei võimalda ringitööd ja võimaluse kokku leppida kooli muusikaklassi ja saali kasutamist väljaspool kooli aega. Osalesid linnapea Romek Kosenkranius, abilinnapea Jane Mets ja Tammsaare kooli direktor Riho Alliksoo ning erinevate vähemuste kultuuriseltside võtmeisikud ja ringide juhid.
Ülevaade :Galina Ivanova: Nii nagu nüüd, pole ükski võimul olev linnavalitsed varem rahvusvähemustega Pärnus käitunud. Telefonis teatati, et 1. augustiks on vaja välja kolida, anti ainult üks võimalus uueks asukohaks Tammsaare kool. See on sundkorras asumisele saatmine, sest kooli ruumid ei sobi ringitööks, sest ruume saab kasutada vaid õhtupoolikul, koolivälisel ajal. Nädalavahetus on vaba, kuid see vastutus mis lepinguga tahetakse peale panna, ei ole meile vastuvõetav. Oleme mtü ja ei saa palgata valvurit, ise töötame vabatahtlikkuse alusel ja valvamise koormat endale ei võta. 

Linnapea Romek Kosenkranius põhjendab, miks Metsa 1 ruumid projektile Rajaleidjal loovutati.
Abilinnapea Jane Mets täiendab : linnal oli kaks võimalust 1) tõsta välja RADUGA 2) Viia kogu ülejäänud selle maja institutsioonid sellisesse majja, kus ka Rajaleidja mahub. Aga sellist maja Pärnus pole.
Galina Tsesnakova – Aplaus Plussil on 5 erinevat ringi, mis vajavad rühmatöö ruumi. Kogemus on, et kokku saab leppida, kui on kooliväline aeg, kuid isegi sel ajal ei kehti, sest kooli pidudeks ettevalmistused toimuvad ikkagi muusikaklassis. Täname kooli direktorit selle eest, et tuli koolivaheajal ja puhkepäeval ning võimaldas sissepääsu koolimajja. Meie puhul see ebakindlus suretab ringitöö välja, sest pensionäridest ringiliikmed pimedatel sügis- ja talvepäevadel kodunt välja ei tule.
Tulem: tõdesime, et praegune linnavalitsus on käitunud ebademokraatlikult, kasutanud telefoniõigust, väljatõstmisel pole välja pakkunud vähemalt samaväärseid ruume ja surunud kooli  ruumidesse. Otsustati otsida uued ruumid kinnisvaraturult. Seniks paluti direktorilt oma mööblit hoida kooli ruumides.

  2016 ÜMARLAUAD 

 6. mail 2016 toimus ümarlaud koos RADUGA SÕBER tiitlikandjatega. Alates 2011. aastast oleme välja andnud RADUGA SÕBER tiitlit neile, kes on kaasa aidanud vähemusterahvus kultuuriseltside arendamisele. Välja on antud 10 tiitlit. Raduga Sõbra tiitlit kannavad Astrid Hindriks (2011), Valter Parve (2011), Jane Mets (2012), Ela Tomson (2013),  Kristiina Pirgop (2013), Irina Gazizulina (2013), Toomas Kivimägi (2014 ) Pärnu linnapea,  Urmas Sukles (2014)  Haapsalu linnapea, Krista Habakukk (2015), Irina  Talviste (2015). Osales ka Vene Suursaadik Eestis Aleksandr Petrov. Arutasime üheskoos, kuidas  sõbrad saavad õlga alla panna RADUGA kaudu rahvusvähemuste kultuuri nähtavuse suurendamisele Pärnu kultuuripildis. Teine teema oli lastele ja noortele oma rahvuse juurte tundma õpetamine ja rahvuslikele tegevustele kaasamine. Kui me siiamaani oleme osavõtjate üldarvu märkinud, siis nüüdsest märgime eraldi ka osavõtnud laste ja noorte arvu. Tuli ettepanek MISAle korraldada noorte kaasamise heade kogemuste jagamise üritus. See ei puudutaks Tallinna vähemusrahvuste seltse, sest nemad saavad endale juba väikelinnades välja õpetatud rahvuskaaslased. Vene Suursaadik Eestis Aleksandr Petrov lubas õla alla panna mõnele üritusele, kui tuleb mingi hea idee.

 25. mail 2016 ümarlaua päevakorras oli läbiviidav haldusreform. Linnapea Romek Kosenkranius selgitas, miks seda reformi tehakse, missugune on reformi praegune seis ja kuhu selle aasta lõpuks peab jõudma. Suur-Pärnu idee oli osalejate arvates asjakohane, praegugi käivad lähisvaldade inimesed Pärnus tööl. Samas kas kaugemad vallad saavad võrdselt koheldud, praeguseni on maapiirkondadesse tehtud investeeringuid ebapiisavalt (teed, ühistransport), suletakse maakoole ja vanemad laste parema hariduse nimel lahkuvad maalt. Üles jäi ka küsimus, kuidas toimub vähemuste kultuuriseltside töö Suur-Pärnus. Siiani on seda toetanud Pärnu linnavalitsus, teised omavalitsused mitte. ETTEPANEK: Kaasata Suur-Pärnu kultuuri arenguplaani ka RADUGA esindajad.
Linnapea vastas ka osalejate küsimustele, mis puudutavad Pärnu linna heaolu. Osa küsimusi jäid vastuseta, ei mahtunud ette antud ajalimiiti. Nii lepiti kokku, et septembris toimub ümarlaud abilinnapea Rainer Aaviku osalusel, kus täpsemalt räägitakse linna investeeringutest lähiajal, veel enne kui jõustub haldusreform
.

 

10. oktoobril 2016 toimus ümarlaud koos abilinnapea Rainer Aavikuga. Abilinnapea tegi esitluse Pärnu linna avalikku ruumi planeeritud ehitistest linnaosade kaupa. Osalejad said teavet lähiaastatel kavandatud planeeringutest. Oli palju täpsustatud küsimusi, suurem huvi oli uue bussijaama vastu. Küsiti ka haldusreformi kohta.

 

 2017 ÜMARLAUAD

15. märtsil 2017 toimus Pärnu Raekojas laiendatud avalik ümarlaud, mis suunatud erinevate rahvusgruppide kogukondadele.

Ümarlaua eestvedaja oli Pärnu linna volikogu. Ümarlauda sidus volikogu liige Tatjana Gussareva, kes on ühtlasi luuleklubi NADEZDA juht, lugedes klubi luulepõimiku “MEIE PÄRNU” värsse. Volikogu esimees Andrei Korobeinik tutvustas kohaliku omavalitsuse juhtimisstruktuuri. Volikogu on linna kõrgeim võim, siin tehakse elanikke puudutavad otsused. Volikogu planeeringukomisjoni esimees Enn Raadik tutvustas komisjoni tööd otsuste ettevalmistamisel.  Lisaks tutvustas Enn Raadik 2017. aastal linna avalikus ruumis toimuvaid muudatusi – uus bussijaam, uued ärihooned, Rüütli platsi uuendamine, uued monumendid jne.  Volikogu sotsiaalkomisjoni liige Valter Parve  rääkis just üksikisikuid puudutavate otsuste puhul konsensuse leidmise raskustest.                                                                                                          Linnavalitsus on täidesaatev organ, viib ellu volikogus vastu võetud otsuseid. Abilinnapea Jane Mets tutvustas linnavalitsuse struktuuri ja oma haldusala – kultuur, haridus, sotsiaalvaldkond. Sotsiaalosakonna juhataja Aika  Kaukver tutvustas linnakodanikke puudutavad sotsiaalteenused, kuidas leida vajalik teenus.  Esinejad vastasid arvukatele küsimustele. Järgnes kella-viie-tee, kus jätkus individuaalne vestlus poliitikutega.   

13. juunil 2017. aastal toimus linnavalitsuse ruumides (Suur-Sepa 16) rahvusvähemuste ühenduste ümarlaud. Päevateema on “Eesti on  Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja 1.07.2017-31.12.2017”. Päevateemat selgitas Irina Talviste, kes töötab Euroopa Parlamendis. Ettekandjale oli palju asjalikke küsimusi. Abilinnapea Jane Mets selgitas, kuidas Pärnu suhestub eesistumise aega. Ametlikud eesistumise sündmused toimuvad Tallinnas. Meie lootus on, et poliitikud ja euroametnikud oma puhkepäevadel sattuvad Pärnusse. Meie suvefestival “MULTIKULTUURNE PÄRNU” 12.08.2017 langeb ka eesistumise aega ja loodame et nii mõnigi europoliitik jõuab festivali alale.