MTÜ VÄHEMUSRAHVUSTE  LIIT  RADUGA 

MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga                         Name:  NGO Minorite`s Organization`s Union Raduga 

Asutatud 17.11.2004                                                       Founded: 17.11.2004

Registrikood: 80203800

Kontaktisik Galina Ivanova

Mobiil 58008847                                                                                                                                                       See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

Missioon:
MTÜ  Vähemusrahvuste Liit Raduga on vabatahtlikult liitunud erinevate vähemusrahvuste seltside katusorganisatsioon, mis seisab erinevate rahvakildude kultuuri säilimise ja võrdsete võimaluste eest rahvuskultuuri arendamisel. Ühenduse suurim väärtus on multikultuursus ja erinevate rahvakildude koostöö.

Visioon:
MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga on erinevate rahvakildude kultuuriseltside huvikaitset teostav ühendus ning on tunnustatud ja arvestav partner nii omavalitsustele kui riigile lõimumisprotsessi läbiviimisel. 2020 aastal on MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga võrgustikku kuuluvad vähemusrahvuste kultuuriseltsid aktiivsed oma rahvuse kultuuri hoidjad ja tutvustajad, kes toimetavad Eesti riigis kehtivas seadusruumis.

 

Tegevused
Iga katusorganisatsiooni kuuluv ühendus tegutseb oma kultuuri tutvustamise ja säilitamise huvides. Vähemusrahvuste Liit Raduga roll on vähemuste kultuuriseltside tegevuse toetamine ja võimekuse arendamine, oma liikmete kultuuri tutvustamine läbi avalike sündmuste ja koostöö suurendamine  nii omavahel kui ka kohaliku omavalitsusega. Lisaks korraldatakse koolitusi, arutelusid ja õppesõite.

                                                                                                                                                                                      

MTÜ Vähemusrahvuste  Liit RADUGA   PÕHIKIRI  (vaata DOKUMENDID)

  MTÜ Vähemusrahvuste  Liit RADUGA   juhatus                          
1. Galina Ivanova  (juhatuse esimees)
2. Praskovja Stolitsõna

MTÜ Vähemusrahvuste  Liit RADUGA   NÕUKOGU                          

Nõukogu moodustub kõikide liitu kuuluvate vähemuste kultuuriseltside allkirjaõiguslikest isikutest ja liidu juhatuse esimees. Nõukogus tehakse otsused, mis puudutavad koostööd liitu kuuluvate seltside vahel.

1.Galina Tsesnokova -   MTÜ Vene Kultuuriselts Pärnu Aplaus Plus 
2.Nina Vozessov - MTÜ Sindi linna Slaavi Kultuuriühing Slavjanotska
3.Praskovja Stolitsõna  - MTÜ Pärnu Mordva kultuuriselts  Jalgai
4.Ljubov Petrova - MTÜ Kunsti-ja Kultuuriselts Hohloma
5. Leili Truśina- MTÜ Vähemusrahvuste Naiste klubi Vasilisa
6. Ljudmila Sivolobova  - MTÜ Slaavi Kultuuriühing Jaroslavna
7. Elena Vaganova  - MTÜ Kunstiline ja Loominguline Selts Fantasia
8. Anna Zautina  - MTÜ Pärnu Juudi Selts
9. Oksana Volkova - Valgevene Kultuurihariduslik  MTÜ Lad
10.
Natalja Jampolskaja - MTÜ Läänemaa Slaavi Kultuurhariduslik ja Heategevus Ühing Bõliina
11.
Gleb Kutepov - Mongoli selts Jula
12.Tatjana Gussareva - Kirjandus-poeetiline klubi Nadezda   

MTÜ Vähemusrahvuste  Liit Raduga  ja tema  liikmesÜHENDUSTE TEGEVUSE  EETILISED PÕHIMÕTTED

Demokraatlik juhtimine ja toimimine
1. MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga ja tema liikmesühendustel (edaspidi ühendustel) on selge ja arusaadav missioon. Kodanikuühendus järgib oma missiooni täitmisel põhikirja, sisemisi dokumente ja organisatsiooni toimimisstandardeid.
2. Ühendused väljendavad ja esindavad inimeste erinevaid huvisid ja vajadusiä

3.Ühendused kui ühiskonnaliikmete vabatahtlikud  ühendused  väärtustavad oma liikmeid, kindlustavad ühenduste demokraatliku juhtimise.
4. Ühendused peavad inimeste kaasamist ja vabatahtlikku tööd kodanikuühiskonna alustalaks, väärtustavad kodanikke ja nende vabatahtlikku tööd.
5. Ühendused püüdlevad järjekindlalt oskusliku tegutsemise, professionaalsuse ja täiuslikkuse poole, et saavutada parimaid töötulemusi.
6. Ühendused, saades vahendid oma tegevuseks peamiselt toetajatelt ja annetajatelt, kasutavad saadud vahendeid otstarbekalt ja sihipäraselt.
Vahendite ja vara heaperemehelik ning säästlik kasutamine
7. Ühendused lähtuvad nii taotleja kui toetajana headest rahastamistavadest, eelarvete põhjendatusest ja läbipaistvusest ning hoiduvad topeltrahastamisest.
Vastutus ja aruandmiskohustus
8. Ühendused annavad oma tegevusest aru ning vastutavad asutajate, liikmete, toetajate, annetajate ja avalikkuse ees.
9. Ühendused peavad oluliseks aruandevalmidust, mille tagab oskusjuhtimine, sisemine aruandlus ja juhindumine heast raamatupidamistavast.
10. Ühendused avalikustavad oma tegevuse sisulise ja rahalise aruande vähemalt kord aastas.
Avatus ja läbipaistvus
11. Informatsioon missiooni, liikmeskonna, tegevuse ja rahastamise kohta peab olema avalik ja arusaadav.
Sõltumatus ja huvide konflikti vältimine
12. Ühendussed on oma eesmärgiseadmistes, otsustes ja tegevuses sõltumatud.
13. Ühendused ja seal tegutsevad isikud hoiduvad sattumast huvide konflikti. Huvide konflikti ilmnemisel võetakse tarvitusele vajalikud abinõud selle lõpetamiseks.
Sallivus
14. Ühendused tunnustavad mõtteviiside erinevust, ühenduste ja nende eesmärkide mitmekesisust.
15. Ühendus ei halvusta ega laima teisi ühendusi, nende seisukohti ja neis tegutsevaid isikuid.

 MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga CV  

Asutatud 17.11.2004                                                                                                                                                                          
 
Liitu kuulub 2015. aastal 12 erinevat vähemusrahvuste seltsi.
                                                  

Arenguprojektid:

1. „Minu Eesti riik, meie Pärnumaa“ Rahastaja KÜSK (1.04.10 - 31.03.11)

2 „Ühise vihmavarju all“  Rahastaja VÜF  (1.04.13 – 31.12.13)  

3. "Vähemuste  kultuuriseltside arenguhüpe  e-riiki“. Rahastaja Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital (01.04.2014 – 31.03.2015)

Avalikud üritused Pärnu linnas

1.       Suvefestival „Multikultuurne Pärnu“. Rahastaja Pärnu Linnavalitsus (2000. aastast, 2005. aastast alates Raduga projektina). Kultuuriministeeriumi projektitoetus alates 2013.aastast).

2.       „Maslenitsa“. Rahastaja Pärnu Linnavalitsus (1991 aastast,  alates 2005 Raduga projektina).

3.       Katusorganisatsioonina kuulub Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed ehk MISA baasfinanseering alla alates 2005. aastast.

4.       MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga eestvedamisel toimib alates 2008 Pärnu linnavalitsuse juures vähemuste ühenduste ümarlaud.

MTÜ Pärnumaa Vähemusrahvuste Liit Raduga arengukava

1.       Sissejuhatus

Tegemist on MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga esimese arengukavaga  2014  kuni 2020 aastani. MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga on vabatahtlikult liitunud erinevate vähemusrahvuste kultuuriseltside katusorganisatsioon, mis seisab erinevate rahvakildude kultuuri säilitamise ja võrdsete võimaluste eest rahvuskultuuri arendamisel. Liitu kuuluvad rahvusvähemuste ühendused erinevatest maakondadest. Erinevalt Tallinnas  resideeruvad ühe rahvuse keskseid katusorganisatsioonidest, on MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga võrgustik multikultuurne. Võrgustikku kuuluvad vene, valgevene, juudi, mordva kultuuriseltsid ja on jätkuvalt avatud teistele rahvustele. Multikultuursus on võrgustiku  suurim väärtus.

1.1 Arengukava koostamise protsess
Arengukava koostamise aluseks MTÜ Pärnumaa Vähemusrahvuste Liit Raduga 17.11.2012.a. toimunud üldkoosoleku otsus  nr.1.  Lähtuvalt sellest otsusest  kirjutati projekt  Avatud Eesti Fondi hallatavasse EMP toetuste Vabaühenduste Fondi (VÜF). Projekt sai rahastuse ja ajavahemikus 1.03.13 – 30.11.13 viidi  arengukava ja tegevuskava koostamiseks  läbi 4 seminari 86 osalejaga, 4 töötuba 79 osalejaga, 3 ümarlauda 52 osalejaga,  2 kohtumist 52 osalejaga ja 1 mõttekoda 25 osalejaga. Kokku osales projeki „Ühise vihmavarju all“  erinevates tegevustes vähemusrahvuste kultuuriseltsidest 294 isikut.
Arengukava koostamisel osalesid võrgustikku  kuuluvate ühenduste võtmeisikud ja  asjast huvitatud vähemusrahvuste kultuuriseltside võtmeisikud Paldiskist, Narvast, Jõhvist, Kohtla Järvelt, Valgast  kui potensiaalsed võrgustikuga ühinejad.
Esimese etapina toimusid olulisemate probleemide kaardistamine ajurünnaku, maailmakohviku, arutelu ja analüüsi kaudu.  Valmistati ette probleemikirjeldused lähtuvalt valdkonna hetkeolukorrast.  Teises etapis koostati sisendid arengu-  ja tegevuskava arengukava  eesmärkide täitmiseks.

1.2   Ülevaade tegevuskeskkonnast

Praegune Eesti ühiskond on kultuuriliselt ja õigusliku staatuse poolest mitmekesine. Kokku elab Eestis ligi 140 rahvuse esindajaid, mis moodustab 2011. aasta rahvaloenduse andmetel ca 31% elanikkonnast. Statistikaameti 2011. aasta andmetel moodustab immigrantrahvastik Eesti elanikkonnast 22,6%. Rahvastikuregistri andmetel 01.07.2012 seisuga ei ole Eesti kodakondsust  15,6%-l Eesti elanikkonnast. Kasvamas on selliste sisserändajate, sh pagulaste, tagasipöördujate, välistööliste arv, kes vajavad ühiskonnas kohanemiseks tuge.
Ühiskonna sidususe suurendamine ning eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste kaasamine ühiskonnaellu muutub nii riigi stabiilsuse, majanduse kasvupotentsiaali kui ka ühiskonna heaolu seisukohast üha olulisemaks. Riigi arengu seisukohalt ja sidusa ühiskonna toimimiseks on oluline vähendada ebavõrdsust ja tõrjutust, suurendada omavahelist suhtlust ning tugevdada sotsiaalseid suhteid ja sidemeid.  Lõimumisprotsessi tulemusena tekib sidus ühiskond, mis toetab Eesti arengut.   Lõimumisvaldkonnaga seotud arengutes joonistub välja neli põhilist probleemi: 
1) Ebapiisavast riigikeele oskusest tingitud vähene aktiivsus ühiskonnaelus;
 2) Pidurdunud naturalisatsiooniprotsess;
3) Erisused tööhõives ja kodanikuühiskonna osaluses;
4) Erinevad väärtushinnangud ja hoiakud ühiskonnas.

Lõimumispoliitika subjektiks on ühelt poolt immigranttaustaga elanikud, keda seni on käsitletud liiga kitsalt kui „venekeelset elanikkonda”, teisalt riiklikud institutsioonid ning kolmanda osapoolena kodanikuühiskond ning teised avalikus elus tegutsevad institutsioonid ja ühendused. Lõimumine on kahepoolne protsess, milles on oluline nii indiviidi aktiivsus kui ka ühiskonna sallivus ning neid toetavad meetmed ja teenused. Selle tulemuslikkuse üldistatud näitajaks on ühiskonnas kasvanud tolerantsus erinevuste suhtes, immigranttaustaga elanike elukvaliteet Eestis (sh eesti keele oskus, aktiivsus ühiskonnas, tööhõives, elukestvas õppes ning kodanikuidentiteet) ja ühiskonna sidusus.

Tuginedes Euroopa riikide statistikale ilmneb, tööjõu vaba liikumine kasvab hüppeliselt just lähiaastatel. Euroopa Liidu arenenumad riigid kaotavad seoses vananemisega tööjõulise kodanikkonna ja suureneb surve tööjõuturule kolmandate riikide poolt. Sama protsess on oodata ka Eestis. Tugevad vähemusrahvuste kodanikeühendused on üks valututest teedest lõimumispoliitikas.

2.       MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga

2.1 Taust
Pärnu linnas alustasid vähemurahvuste seltsid omavahelist  koostööd juba 1995. aastal ühiste avalike ürituste läbiviimisega. Üks väljund oli venekeelne rahvaülikool, mis tegutses 1998-2005 esialgu Pärnu LV, hiljem ilma rahalise toetusteta. Sajandivahetusel sai selgeks, et Pärnu Linnavalitsus  ei võta tõsiselt väikseid vähemusrahvuste seltse. Samal ajal toimusid ühiskonnas mitmed muutused, info liikus interneti ja rahvakillud ei pääsenud infole ligi riigikeele halva valdamise tõttu.

2.2    Moodustamine
Pärnumaa Rahvusvähemuste Liit Raduga asutati 17. novembril 2004. aastal kui katusorganisatsioon Pärnumaal tegutsevatele vähemusrahvuste kultuuriseltsidele eesmärgiga ühendada erinevate rahvuste kultuuriseltside jõud Pärnumaal. Moodustamise otsuse tegid ja asutamislepingule kirjutasid alla 5 erineva rahvuvähemuse kultuuriseltsi esindajat.  MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga  põhikiri on kinnitatud. 17.11.2004  aastal asutamislepinguga. Põhikirja uus redaktsioon on kinnitatud 08.03.2013 aasta üldkoosolekul.

2.3. Baasfinanseering
MTÜ Pärnumaa Vähemusrahvuste Liit Raduga kuulub alates 2005. aastast  riigi poolt Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuselt Meie Inimesed  (nüüd MISA) baasrahastust saavate katusorganisatsioonide hulka, olles üks väheseid katusorganisatsioone väljaspool Tallinnat.

3.       MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga kui eestkosteühendus

3.1     Katusorganisatsiooni MTÜ  Vähemusrahvuste Liit Raduga kuulub (2013.aastal) 2 füüsilist ja 11 juriidilist isikut, liit on avatud laienemisele. Ühingu eesmärgiks on osalusdemokraatia arendamine ühiskonnas, kus erinevad vähemusrahvuste esindajad tunnevad end turvaliselt, samuti  liitunud vähemuste kultuuriseltside võimekuse arendamine.

3.2   Iga liitu kuuluv vähemuste kultuuriselts  tegutseb vastavalt oma ühenduse missioonile ja seatud eesmärkidele tutvustada oma rahvuse juuri. Lepingus on määratletud  MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga  ja vähemuste kultuuriseltside õigused ja kohustused, liidu juhatuse ja nõukogu roll.

 MTÜ  Vähemusrahvuste Liit Raduga Nõukogu 
Nõukogu moodustub kõikide liitu kuuluvate vähemuste kultuuriseltside allkirjaõiguslikud võtmeisikutest ja katusorganisatsiooni juhatuse esimees. Nõukogus tehakse otsused, mis puudutavad koostööd erinevate vähemuste kultuuriseltside vahel. Baasfinantseerimise eelarve tegemise protsess käib läbi Nõukogu ja vähemuste kultuuriseltsid kirjutavad lepingu eelarve ridade kasutamise ja järgimise kohta.  Nõukogus vaadatakse läbi ühine arengu- ja tegevuskava, viiakse läbi arutelusid vähemusrahvuste kultuuriseltsidele tähtsate probleemide tõstatamisest ja lõimumispoliitikas osalemisest, vastavalt sellele uute eesmärkide seadmised. Läbi nõukogu liigub lõimumisprotsessi jaoks vajaliku info edastamine ja tagasiside seadusandjale ja kohalikule omavalitsusele.

3.3    Koostöö erinevate tasanditega:

 Kohaliku omavalitsusega
a) alates 2008. aastast Pärnu Linnavalitsuse juures on toimiv  rahvusvähemuste seltside ümarlaud.
b)  Pärnu kultuurikomisjonis on esindatud MTÜ Rahvusvähemuste Liidu võtmeisik.
c) Pärnu linnavalitsuse projektitoetus avalikele üritustele linnaruumis. LV nõue on, et tegemist oleks erinevate ühenduste koostööprojektidega.

Riigiga
a)  MTÜ Rahvusvähemuste Liidu kuulub riigi poolt  Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuselt (MISA) baasrahastust saavate katusorganisatsioonide hulka, olles üks väheseid katusorganisatsioone väljaspool Tallinnat. Baasfinantseeringu saamiseks on vajalik läbida vastav konkurss.
b)  MTÜ  Rahvusvähemuste Liidu võtmeisik  kuulub üleriigilisse Rahvusvähemuste Nõukotta, mis käib regulaarselt koos ning kus koostatakse  riiklikku lõimumiskava ja arutatakse lõimumispoliitikat  
Teiste ühendustega
a)   Pärnumaa erinevate ühendustega (kutsed erinevatele sündmustele esinema, ühised projektid, väljasõidud erinevasse valdadesse, et kohaliku kultuurielu ja loodusega tutvuda).
b)   Rahvusvähemuste kultuuriseltsidega teistest omavalitsustest, osalemised rahvusvähemuste festivalidel esinejatena.

 4.      MTÜ Vähemusrahvuste Liit Radugas SWOT analüüs - võrgustiku tänane (2013)seisund.

 Tugevused:

  1. Olemas 11 koostööorganisatsiooni.
  2. Tegevus on maakondade ülene, kaasatud partnerid Läänemaalt ja Harjumaalt.
  3. Olemas traditsioonilised sündmused, mida korraldatakse ühistööna. 
  4. Pärnu LV juures tegutseb Vähemusseltside ümarlaud.
  5. Olemas on oma tegutsemise ruum (Metsa tn 1) .
  6. Olemas on tugev koostöö vene keelsete meediapartneritega Raadio4, venekeelne ajaleht PANORAMA ja www.etnoweb.ee. 
  7. Olemas tugev kogemustega juhtorgamistasioon.
  8. Võrgustik on esindatud üleriigilises rahvusvähemuste ümarlauas.
  9. Olemas võrgustiku baasfinatseerimine riigi poolt .

Nõrkused:

1.       Võrgustiku liikmetel ja eestvedajatel madal riigikeele oskuse tase.

2.       Võrgustiku infokanalid ei asu eestikeelses inforuumis,  nõrk koostöö eesti keelsete meediakalitega.

3.       Seltside võtmeisikutel  puudulikud organisatsiooni juhtimisalased teadmised ja oskused.

4.       Madal koostöövõimekus eesti keelt kõnelevate ühendustega.

5.       Võtmeisikud väsivad, vähemuste kultuuriseltsid hääbuvad.

6.       Põlvkondade vahetust liikmesorganisatsioonide sees pole toimunud.

Võimalused -väljastpoolt tulenevad

  1. Eestikeelse mentori kaasamine.
  2. Koostööprojektides osalemine.
  3.  Uute rahastamisallikate ehk fondide raha kasutamine võrgustiku arendamiseks.
  4. Rahvusvahelistumine.

Ohud:

  1. MISA tegevuse lõppemine seoses EL lõimumispoliitika muutumisega.
  2. Ruumide rendilepingu ülesütlemine Pärnu linna poolt.
  3. Eesti riigi kultuuripoliitika muutumine seoses vähemusrahvuste ühenduste toetamisega.
  4. Üldise  majandusliku olukorra halvenemine.
  5. Tuginedes Euroopa riikide statistikale ilmneb, et tööjõu vaba liikumine kasvab hüppeliselt just lähiaastatel, suureneb surve tööjõuturule kolmandate riikide poolt.

 5.           MTÜ  Vähemusrahvuste Liit Raduga  visioon  kuni 2020 
MTÜ  Vähemusrahvuste Liit Raduga on erinevate rahvakildude kultuuriseltside huvikaitset teostav ühendus  ning on tunnustatud ja arvestav partner nii omavalitsustele kui  riigile
6
.            MTÜ  Vähemusrahvuste Liit Raduga missioon 
6.1    Esindab võrgustikku kuuluvaid vähemusrahvuste kultuuriseltse kohalikul ja riiklikul tasandil, teeb oma ettepanekuid kodanikuühiskonda puudutavate, s.h. riikliku lõimumispoliitika ja seadusandlike aktide ja eelnõude arutamisel.
6.2        Nõustab rahvusvähemuste hulka kuuluvaid kodanikke nende  õigustest ja kohustustest ühiskonnas, suhtlemisel avaliku sektoriga.
6.3          Arendab võrgustikku kuuluvate vähemusrahvuste kultuuriseltside  organisatsiooniliset võimekust, milleks korraldab ja viib läbi projekte, kampaaniaid ja heategevusüritusi.
6.4          Levitab kodanikuühiskonna toimimiseks vajaliku informatsiooni  vähemusrahvuste kultuuriseltside tasandile.
6.5          Vahendab vähemusrahvuste probleeme puudutava infot  ühiskonna erinevate tasandite vahel, vormistab ja edastab vähemusrahvuste kultuuriseltside võrgustikus üles kerkinud  kodanikuliikumisest lähtuvaid ettepanekuid ja algatusi Riigikogule, Vabariigi Valitsusele, kohalikule omavalitsusele.
6.6          Arendab rahvusvahelist koostööd teiste riikide ja piirkondade ühendustega, samuti teiste organisatsioonide, liikumiste ja ettevõtetega.

7.            Eesmärgid

7.1          Katusorganisatsioon on tõsiselt võetav partner riigile lõimumispoliitika läbiviimisel ja kohalikule omavalitsusele.                                                                    

7. 2         Võrgustikku kuuluvad vähemuste kultuuriseltsid on jätkusuutlikud.
7.3        Võrgustik on laienenud kuni 16 atesteeritud erineva rahvakillu kultuuriseltsini.
7.4        MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga väärtus on multikultuursus, kaasatud on rahvakillud, kel  seni veel oma kultuuriselts puudub.
7.5      Aastaks 2020 on toimunud põlvkondade vahetus liikmesorganisatsioonide sees,  rahvakildude uuest põlvkonnast on seltside juhtimisse kaasatud rahvuskaaslased, kes orienteeruvad digimaailmas. ja oskavad kasutada e-riigis kehtivat andmestikku, dokumendimajandust, riigikeelseid infovälju.

8.            Tegevused                                                                                                                                                                              8.1            Arendab võrgustikku kuuluvate vähemusrahvuste kultuuriseltside  organisatsioonilist võimekust, milleks korraldab ja viib läbi projekte, kampaaniaid ja heategevusüritusi.
8.2           Juriidiliste dokumentide kaasajastamine (lepingud, raamatupidamise dokumendid jne).
8.3           K
aasajastatakse võrgustiku infokanalid.
8.4          Koostatakse kommunikatsiooni  kava
8.5          Viiakse läbi tradisioonilisi ühisüritusi sh traditsiooniline suvefestival  koos ühistööseminariga .
8.6
         Toimib  vajaduspõhine nõustamine .                                                                                                                

9.            Arengukava  jälgimine ja hindamine
Arengukava jälgimiseks on tegevuskava 2014-2017, mille jooksul on planeeritud võrgustiku arenguhüpe e-riigi tasandile. 2016. aastal läbiviimiseks otsitakse finantseeringut erinevatest fonfidest, et  kindlustada tegevused arenguhüppeks. MTÜ  Vähemusrahvuste Liit Raduga tegevuskava 2014-2017 jälgimine toimub Nõukogus iga aasta neljandas kvartalis, kui toimub MTÜ  Vähemusrahvuste Liit Raduga aastapäeva seminar. 2016. aastal toimub vähemusrahvuste kultuuriseltside riiklik atesteerimine, mis näitab katusorganisatsiooni liikmete arvu aastateks 2017-2020. Ettevalmistusi  uue tegevuskava 2017-2020 koostamiseks alustatakse 2016. aastal. Arenguhüpe hindamiseks ja tegevuskava 2017-2020 koostamiseks otsitakse finantseeringut erinevatest fonfidest, et  ühistel seminaridel, aruteludel liitu kuuluvate ühenduste võtmeisikud saaks aru toimunud arenguprotsessist ja üheskoos sõnastaksid liidu tegevuskava kuni 2020.  Kogu arenguprotsessi juures on vaja arvestada, et MTÜ  Vähemusrahvuste Liit Raduga liikmed on vene keele taustaga ja kõik arenguprotsessi puudutav peab jõudma ka teadvustumisele. Protsessi jooksul koostatud  jätkusuutlikust kindlustavad dokumendid on võimaluse korral kakskeelsed või selgitava tõlkega. Arengukava hindamise valmistavad ette MTÜ  Vähemusrahvuste Liit Raduga juhatus ja osaleb Nõukogu. Hinnang kinnitatakse üldkoosolekul.

MTÜ  Vähemusrahvuste Liit Raduga Visioon  ( soovitud olukord aastal 2020) 
MTÜ  Vähemusrahvuste Liit Raduga on  erinevate rahvakildude kultuuriseltside huvikaitset teostav ühendus  ning on tunnustatud ja  arvestav partner  nii omavalitsustele kui  riigile lõimumisprotsessi läbiviimisel.
2020 aastal on MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga  võrgustikku kuuluvad vähemusrahvuste kultuuriseltsid aktiivsed oma rahvuse kultuuri hoidjad ja tutvustajad, kes toimetavad Eesti riigis kehtivas seadusruumis

RADUGA TEGEVUSKAVA 2014-2020

1.       2014 iga liitu kuuluva seltsi kohta koostatakse elektrooniline pass, mis kajastab ka seltsi  arenguvajadusi.  Projekt „Vähemuste kultuuriseltside arenguhüpe e-riiki“.

2.       2015 – rahvusvähemuste kultuuriseltside eneseotsingud Eesti Vabariigi 100. Aastapäeva raames. Projekt  “ Ära mõtle, mida riik sulle annab, vaid mida sina Eestimaale annad“ ( "Не думай, что государство дает тебе, думай, что ты даёшь Эстонии).

3.       2016 – Vähemuste kultuuriseltside nähtavuse suurendamine – meediaga suhtlemine.    Projekt „ Vähemuste kultuuriseltsid kaasaegses inforuumis

4.       2017 – vähemusrahvused koostöös EV 100 tähistamisel.  Projekt „Rõõmustame koos 100 aastase Eesti riigiga“

5.       2018 – noorte kaasamine seltside tegevusse. Projekt „ Juurte juurde“

6.       2019 – põlvkondade vahetus vähemuste kultuuriseltsides.  Projekt „ Vähemuste kultuuriseltsid rikastavad Eesti kultuuriruumi – koostöö maakondade vahel “    

 2020 - MTÜ  Vähemusrahvuste Liit Raduga Visioon ( soovitud olukord aastal 2020)
MTÜ  Vähemusrahvuste Liit Raduga on  erinevate rahvakildude kultuuriseltside huvikaitset teostav ühendus  ning on tunnustatud ja  arvestav partner  nii omavalitsustele kui  riigile lõimumisprotsessi läbiviimisel.
2020 aastal on MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga  võrgustikku kuuluvad vähemusrahvuste kultuuriseltsid on aktiivsed oma rahvuse kultuuri hoidjad ja tutvustajad, kes toimetavad Eesti riigis kehtivas seadusruumis.  Projekt „ Arengukava analüüs läbi vähemuste kultuuriseltside koostöö. Kuidas edasi minna?“

Arengukava 2014-2020 monitooring:

Läbi on viidud 2 arenguprojekti:
1. „Ühise vihmavarju all“  (2013), millega koostati ühiselt RADUGA  arengukava koos tegevuskavaga kuni 2017 aasta
2.  „Vähemuste kultuuriseltside arenguhüpe e-riiki“  (2014-2015), millega tutvustasime sotsiaalmeedia kasutamist, suhtlemist e-riigiga ja korrastasime  liikmesorganisatsiooni dokumentatsiooni, valmis Raduga buklett. Viisime sisse ka iga kultuuriseltsi elektroonilise passi. 

Monitooring 2014:                                                                                                                                                                                         Liitu kuuluvate  rahvusvähemuste kultuuriseltside võtmeisikute  kompetents ja koostöövalmidus on suurenenud, juhtimissuutlikkus tõusnud, kuid mitte piisavalt, sest keskenduti just katusorganisatsioonile. Seda näitas SWOT analüüs. Projekt „Ühise vihmavarju all“  on toonud välja väikeste vene keelt kõnelevate rahvuskultuuri seltside võtmeisikute nõrkused – riigikeelne dokumentatsioon ja asjaajamine jätab soovida, venekeelne inforuum ei taga info jõudmist seltsidesse, oskamatus meediat kasutada.Teades neid nõrkusi, on planeeritud tegevuskavasse oluline arenguhüppe läbi erinevate koolituste  just liitu kuuluvatele vähemuste kultuuriseltsidele. Arenguhüpe saavutatakse ainult juhul, kui seltside juhtimisse kaasatakse noori rahvuskaaslasi, kes valdavad ka e-riigi kasutamise oskust, e-inforuumi. Kui seda tegevuskava poolt pandud ajaliinil ei suudeta teha, selts hääbub iseneseslikult, sest kogu asjaajamine Eestis on jõudnud internetti, selle valdamine on tegutsemisvõimekuse alustala.

Monitooring 2015.                                                                                                                                                                                           Integratsiooni ehk lõimumise eesmärk on soodustada olukorda, kus Eestis elavatel teiste rahvaste esindajatel ja eestlastel oleks siin koos hea elada – töötada, õppida, kultuuri edendada, olla ühiskonna osa, selle täisväärtuslik liige. Eesti ühiskonna liikumine e-riiki on jätnud vähemuskultuuri seltsid halvemasse olukorda kui eestikeelsed ühendused. RADUGA puhul on tegemist väga keeruka liiduga,  kus vanim selts Aplaus Plus on loodud 1991, noorim Mongoolia Selts Yula, asutatud 2014 aastal Mitmel seltsil on  mitu erinevat ringi või ansamblit, kõik töötavad õhinapõhiselt.  Kaheteistkümnel liitu kuuluval ühendusel on kokku 21 erinevat ringi.   Kõik juhendajad tegutsevad õhinapõhiselt nagu ka seltside võtmeisikud.  Ealiselt vanemad võtmeisikud, kes fantastiliselt oma rahvakunsti valdavad, saavad puudulikult riigikeelest aru ja alati on vaja arenguseminaridel ja õpitubades järeltõlge lektoritele. Väikestele vähemuste kultuuriseltsidele on vaja kodanikuõpetust, juhtimise õpetust, meediaga suhtlemise õpetust. Kui aga riigi poolt öeldakse et eesmärk on soodustada olukorda, kus Eestis elavatel teiste rahvaste esindajatel ja eestlastel oleks siin koos hea elada – töötada, õppida, kultuuri edendada, olla ühiskonna osa, selle täisväärtuslik liige, peaksime ka vähemuste ühendusi järele aitama ja andma võimaluse areneda. Projektiga „Vähemuste kultuuriseltside arenguhüpe e-riiki“  (2014-2015) avasime FB RADUGA konto, tutvustasime sotsiaalmeedia kasutamist, suhtlemist e-riigiga ja korrastasime  liikmesorganisatsiooni dokumentatsiooni, valmis Raduga buklett, kus ümbris on riigikeeles ja tutvustab katusorganisatsiooni, vahelehtedel on aga kõik vähemuste kultuuriseltsid nende poolt valitud keeles.   Viisime sisse ka iga kultuuriseltsi elektroonilise passi.  Pärnumaa Ettevõtlus ja Arenduskeskuses  valmis bukleti „Pärnumaa vabakonnad“, kus on ka RADUGA vaheleht.                                                                                                                                           
Ilmne arenguvajadus on vähemuste kultuuriseltside nähtavuse suurendamine ja avalikkuse teavitamine. Juba 2013. aastal koostatud tegevuskavas on 2016 aasta planeeritud vähemuste kultuuriseltside nähtavuse suurendamisele – meediaga suhtlemineks, mis annaks olulise arenguhüppe. Provintsis toimuvad vähemuste kultuuriüritused ei huvita riiklikke ja erakanaleid. Lootus on, et ETV+ täidab selle lünga ja ka Pärnu rahvusvähemuste kultuurisündmused ületavad edaspidi uudise künnise. Selleks tuleb aga ise edasi areneda, milleks on vaja eraldi meediaprojekti.

RADUGA SÕBRAD

Alates 2011. aastast oleme välja andnud RADUGA SÕBER tiitlit neile, kes on kaasa aidanud vähemusrahvuste  kultuuriseltside arendamisele.

2011 – Astrid Hindriks, Valter Parve
2012- Jane Mets
2013-Ela Tomson, Irina Gazizulina, Kristiina Pirgop
2014- Toomas Kivimägi, Urmas Sukles
2015- Irina Talviste, Krista Habakukk

Kokku kannab RADUGA SÕBER tiitlit
10 isikut,  kes on kaasa aidanud vähemusrahvuste  kultuuriseltside arendamisele