2014

 Projekt „ Soolõime rohujuure tasandil Pärnu maakonnas“.
Elluviimise aeg 1.05.14-
31.01.15   Toetaja Hasartmängumaksu Nõukogu summas 3600€

Tutvustus:
„Kui tahame end määratleda 21. sajandi demokraatliku Euroopa riigina, siis peame teadlikult tegelema ka soolise võrdõiguslikkuse ja ajas üha muutuvate soorollide teemaga.” 
President Toomas Hendrik Ilves.

 

MTÜ Kodanikujulgus on teadlikult läbi kogu eksistentsi olnud Pärnumaal soolise võrdõiguslikkuse edendaja. Soolõime protsessi pole võimu tasandil tähtsustatud, sellel on omad tagajärjed. Arvud näitavad, et üha rohkem haritud naisi lahkub Eestist, seda just suure palgalõhe, haritud naiste karjäärivõimaluste ja töö ja kodu puuduliku ühitamisvõimaluste pärast. Statistikaamet andmetel on Eestist lahkunud naiste arv viimaste aastatega hüppeliselt kasvanud, seitsme aastaga on 4661 mehe kõrval lahkunud 10 777 naist. Rahvaloenduse perioodil vähenes märkimisväärselt 15-19-aastaste naiste arv, mis tähendab, et sünnitusikka jõuab järjest vähem naisi. Suurim on väljaränne olnud vanusegrupis 24-34. Võrreldes 2007. aastaga on Eestis jäänud 15-19-aastaseid naisi vähemaks 33% ja võrreldes 2011. aastaga on naisi jäänud vähemaks 10%. 
Projekti „Soolõime rohujuure tasandil Pärnu maakonnas“  üldeesmärk:
Läbi teadlike sootundlike inimeste mureneb sooliste eelarvamustega elukeskkond, mis  soodustab diskrimineerivate hoiakute ja kogemuste püsimist ning piirab nii meeste kui naiste võrdset osalust sotsiaal-majanduslikus, poliitilises ja  pereelus.
Projektil on 3 alaeesmärki, mis on kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadusega
.
 
Alaeesmärk 1
Pärnumaal  toimib avalik arutelu naiste ja meeste ebavõrdsusest ühiskonnas, mis  väljendub:
  Erinevas staatuses otsustustasandil, tööturul ja majanduses
  Erinevates haridusvalikutes,  juurdepääsul ressurssidele (sh. aeg, informatsioon, võrgustikud)
  Palgavaesus – palgakäärid panevad eakad naised vaesusesse pensionipõlves

 Alaeesmärk 2:
Naiste nähtavus Eesti ühiskonnas suureneb, ühenduste võtmeisikud kasutavad oma teadmisi soolõimest, olles survegrupiks nii kohalikul kui riigi tasandil tasakaalustatud ühiskonna loomisel.
Alaeesmärk 3
Soolõimumise teema on viidud vähemusrahvuste tasandile läbi kultuuriseltside erinevate suunatud tegevuste.

 Sihtgrupid:
1.
Vabaühenduste võtmeisikud ( naisteühenduste võrgustik, Pärnu volikogu ühenduste ümarlaud).
2.
Vähemusrahvuste kultuuriseltside liikmed.
3.
Omavalitsuste esindajad, kes võtavad osa aruteludest.
4.
Avalikkus läbi kohaliku meedia projekti ürituste kajastamise.

 Infotehnoloogia kasutajad läbi kodulehe www.avatudparnumaa.ee

 Sooliselt tasakaalus ühiskonna mudel on tegelikus elus meie inimeste, eriti poliitikute mõtteviisi muutmise jaoks järjepidev protsess.  Et midagi muuta, peab alustama iseendast, see on inimesest rohujuure tasandil. Seni kui otsustavatesse kogudesse valitakse reeglina mehi, miskit meie ühiskonnas ei muutu. Eestis on arvuliselt 53,9 % naisi ja nende huvid on otsustamise tasandil (poliitilisel ja äritasandil) ala-esindatud.  Tegelik elu nõuab, et selleteemalisi projekte viidaks läbi kõikidel ühiskonna tasanditel, muidu jääbki ühiskondheitlikuks.                                                         MTÜ Kodanikujulgus on loonud 3 võrgustikku - naisteühenduste ümarlaud (1999), Pärnu linna volikogu ühenduste ümarlaud (2007) ja vähemuste ühenduste ümarlaud Pärnu linnavalitsuse juures (2008). Vanima naisteühenduste võrgustikuga on survestatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse vastuvõtmist. 2011. aastal sõnastasime omapoolsed ettepanekud sotsiaalministrile palgalõhe vähendamiseks, 8.03.12  sõnastasime uuesti ettepanekud Sotsiaalministeeriumile.  Seoses naistevastase vägivallaga tegime ettepanekud 29.11.2012 Eesti Justiitsministeeriumile omapoolsed ettepanekud kriminaalseaduse parendamiseks.  Soolõime seisukohal sõnastasime 4.04.13 ettepanekud Riigikogule  ja 12.02.14 Statistikaametile. Ettepanekute sõnastamisest võtsid osa erinevate naisteühenduste võtmeisikud.                                                                                                               Soolõime protsessi juhtimine maakondlikul tasandil nõuab järjepidevust. Projektis „Soolõime rohujuure tasandil Pärnu maakonnas“ on tegevused kõigi kolme võrgustiku võtmeisikute kaasamiseks soolõime lahtimõtestamiseks. Kasutame aastatega välja kujunenud tegevusi.  Projekti jooksul toimub 1 konverents,  5 mõttekoda, 2 ümarlauda, 1 kohtumine. Projekti alguses luuakse juhtgrupp erinevate võrgustike esindajatest, iga kuu toimub juhtgrupi e-koosolek, kus tehakse kokkuvõte eelnenud tegevusest ja jaotatakse ülesanded järgmiseks tegevuseks. Planeeritud on 8 juhtgrupi e-koosolekut, mis vormitakse memoks ja on jälgitav www.avatudparnumaa.ee. 
Projektis on suurt tähelepanu pööratud vähemusrahvuste kultuuriseltside võtmeisikute kaasamine soolõime protsessi lahtimõtestamisele. Planeeritud on 3 venekeelst tegevust – mõttekoda, ümarlaud ja kohtumine. Samas on vähemusrahvuste ühenduste ümarlaual osalejad informeeritud kõikidest projekti tegevustest ja vajaduse korral organiseerime riigikeelt mittevaldavatele osalejatele vabatahtliku tõlgi.

 Ülevaade projekti teostumisest (sisu lühikokkuvõte).
Naiste roll ühiskonnas on selle projektiperioodi jooksul teinud otsustamistasandil normaliseerunud. 2013 märtsis moodustatud valitsuse 13 ministrist on 6 naised.  Projektiga „Soolõime rohujuure tasandil Pärnu maakonnas“ andsime erinevate ühenduste   võtmeisikutele võimaluse arutleda naiste rolli üle ühiskonnas, kasutades kahte lausungit arvamusliidritelt:
a)
Kui tahame end määratleda 21. sajandi demokraatliku Euroopa riigina, siis peame teadlikult tegelema ka soolise võrdõiguslikkuse ja ajas üha muutuvate soorollide teemaga.” President Toomas Hendrik Ilves.
b) Angela Merkel, Euroopa Parlamendi spiiker : „See ei ole täielikult arenenud ühiskond, kui tervetes valdkondades on ametis ainult mehed“ Aruteludes kasutasime võrdlusena nüüd 2014. Aastal 6 naisministriga valitsuse inimest rohkem väärtustavat poliitikat.
Teine tööriist arutelus olid nopped meediast, mille lahtimõtestamisel tuli mõelda soorollidele juba rohujuure tasandil 
1.       
PALGAVAESUSEL ON NAISE NÄGU. Palgavaesus – töötasu on nii madal, et ei aita vaesusest välja.
2.          Eestis on 100 meestudengi kohta 156 naistudengit.
3.         Eestis on 70% kõrgkoolide lõpetajatest naised. Kõrgharidusega naine teenib Eestis 65% kõrgharidusega mehe palgast,  mis on   OECD  suurim lõhe.
4.            Raul Rebane: „Oleme vaeste naiste ja rumalate meeste riik“ 

Tähtis tööriist oli nende  naiste esiletoomine, kes Pärnu maakonnas on valgustusajal ja Eesti Vabariigi algaastatel ajalugu teinud.
Ajavahemikul 1.05.14 – 31.01.15 :  viidi läbi 1 konverents, 6 mõttekoda, 2  ümarlauda 1 kohtumine

Projekt täitis oma eesmärgi hoida üleval diskusioon naiste tasakaalustavast rollist ühiskonnas. Arutelude käigus tehti kaks erinevat seadusandlikku ettepanekut, mis edastati nii valdkonna ministeeriumisse kui ka Riigikogu vastavasse  komisjoni. Seadusandlikud ettepanekud pole veel lahendust leidnud, kuid me saame neid kasutada edaspidises lobitöös.  Nii soolise suhtarvu  kui lähisuhte vägivalla ennetamine on meie ühiskonnas veel tabuteemad, siis on vaja rohujuure tasandilt survestada poliitikuid. Seda saab teha järjekindla teavitustööga ja uute teema valdajate koolitamisega ning tublide naiste nähtavale toomisega ühiskonnas otsustamise tasandil.  MTÜ Kodanikujulgus on läbi aastate seda teinud, see on eesmärgistatud tegevus ka lähiaastateks.
Projektis osalenud inimeste arv  kokku  erinevatel tegevustel oli  218 erineva kodanikeühenduse esindajat, sellest konverentsil 60,  4 mõttekojas kokku 94, ümarlaudades 38, töötubades 26. Tegemist on ühenduste võtmeisikutega, seega võimenduvad saadud teadmised ja arutelud laienevad nende ühendustesse.

 

AJALIIN

 1.      21.03.2014  Raekojas  teemaõhtu „Naine rahvusliku identiteedi hoidja“. Korraldaja volikogu juht Krista Nõmm. Avalik üritus, hinnanguliselt 50 osalejat. Rahastas Pärnu LV. Ülevaade: Mõttekoda oli pühendatud EV esimese pikaajalise volikogu liikme Juliine Joosti 125. sünniaastapäevale. Volikogu esimees Krista Nõmm tegi ülevaate  Juliine Joosti karjäärist, lapselaps Malle Port meenutas oma vanavanaema. Raekojas avati Juliine Joosti portree. 

 2.        4.06.2014  avalik Raeteatri etendus“ Eliisabet ja Lilli“. Korraldustoimkond Kodanikumaja, kes pühitses oma 10ndal aastapäeval Raeteatri etenduse „Eliisabet ja Lilli“, mis on inspireeritud ajalooliste naiste Eliisabet Aspe ja Lilli Suburgi elulugudest.

 3.      12.06.2014 Mõttekoda  „See ei ole täielikult arenenud ühiskond, kui tervetes valdkondades on ametis ainult mehed“ Mõttekoda toimus   Põnka puhketalus, Rätsepa külas, Tori vallas.  Ülevaade: Lahkasime  Angela Merkel,   Euroopa Nõukogu presidendi lausungit   „ See ei ole täielikult arenenud ühiskond, kui tervetes valdkondades  on ametis ainult mehed“. Me ei oska seda tunnetada, kui me ei pane ühiskondlike protsesside  nägemiseks ette soolisi prille. See mõiste on võetud kasutusele, et laiemalt vaadata ühiskonnale, kus peale meeste on ka naised ja lapsed. Arutelu käigus puudutati kõige rohkem ärisektorit, kus eriti paistab silma meeste huvidest lähtuvast seadusandlusest. Analüüsisime noppeid meediast, kõige rohkem kõnatas Raul Rebase lausung: „Oleme vaeste naiste ja rumalate meeste riik“.

 4.      9.08.2014 Mõttekoda 2 „ Eesti Vabariik 100 – ajalooliste naiste  nähtavuse suurendamine“ Vändras. Korraldustoimkond Vändra Naisselts .  Ülevaade: Mõttekoda koosnes 3 osast      1) Vändra Naisselts  kui  Lilli Suburgi mälestuse hoidja  koos ajaloolise ülevaatega Lilli Suburgist, mille tegi Vändra Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse  õpetaja  Anne Vaher. 2) Paneel külalistele ühise küsimusega KAS  EESTI  ÜHISKOND  ON  VALMIS  ETTE PANEMA  SOOLISED PRILLID. Paneelis vastasid küsimustele Riigikogu liikmed Annely Akkermann ja Marianne Mikko, Vändra  alevivanem Toomas Sonts, Anne-Mari Rannamäe (QUIN Estonia), Margo Orumets (ETNA Eestimaal). Vestlus oli huvitav ja aktiivne. Järeldus oli, et pigem mitte, kuid juba räägitakse avalikult sellel teemal. 3) Maailmakohvik teemal AJASILD, mis annab võimaluse välja töötada naiste nähtavuse suurendamise Eesti100 raames.

 5.      2.09.2014 Mõttekoda 3 „Soolised prillid“      Ülevaade: osalejad leidsid, et Eesti ühiskond pole veel valmis soolisi prille ette panema. Inimene pole väärtustatud  meie ühiskonnas, inimeses ei nähta majanduse ühte alustala. Naiste ettevõtlus on seotud inimese heaoluga, seega rahaliselt vähe väärtustatud. Samas on riigi juhtimisel toimunud soolises mõttes arenguhüpe – endise kuni 2004 märtsi valitsuses oli 1 naisminister, pärast 26. Märtsi Rõivase valitsuses on 13 ministrist 6 naisministrit. Taavi Rõivase valitsuses suurendati ministrite arvu, siit ka suurem naisministrite arv. Analüüsisime noppeid meediast, arutelu all oli naiste kõrgem haridus, samal ajal sooline palgalõhe meeste kasuks, naiste suurenev välismaale tööle väljaränne ja  Raul Rebase lausung: „Oleme vaeste naiste ja rumalate meeste riik“.

 6.      22.09.2014 naisteühenduste võrgustiku ümarlaud .  Ülevaade: Ümarlaud toimus  Pärnu Muuseumis,  Aida 3. Muuseumi direktori Aldur Vunk tegi sissejuhatuse muuseumi kohast Pärnu kultuuripildist, eesmärkiest ja töökorraldusest. Meie eesmärk ümarlauda planeerides oli teada saada, kuidas muuseumis jäädvustatakse Pärnumaalt pärit ajalooliste naiste pärandit ja kas meie naisteühendused saaksid kaasa lüüa pärandi kogumisel. Vastus oli igal tasandil eitav – riik ei anna uuringuteks raha, muuseumid ei tee uurimuslikketöid, sest puudub vastav personal, pole plaanis Eesti Vabariigi 100 sünniaastapäevaks teha näitust maakonna ajalooliste naiste kohta. Muuseum ei tegele soolõimega ja täidab vaid riiklikku tellimust, kui see peaks esitatama.

 7.      8.10. 2014 Konverents „Eesti Vabariik 100 – ajalooliste naiste  nähtavuse suurendamine“ Maailmakodaniku Elvy Kalepi mälestuspäev    Korraldustoimkond- Pärnu Ettevõtlike Naiste klubi . Ülevaade: Soolõime seisukohalt on Elvy Kalep universaalne näide, et naised saavad hakkama ka neis valdkondades, mida peetakse mehelikeks – lendur, vabrikant, leidur, kirjanik, kunstnik. Ja nagu ikka naiste puhul, on ajaloolise tausta kohta raske andmeid koguda. Heiki Raudla, Viljandimaa vapimärgi kavaler 2012 aastast,  arvukate õpikute,  koguteoste ja kodu-uurimuslike väljaannete autor rääkis, kuidas ta üldse leidis Elvy Kalepi eluloo. Konverentsil osales Sandra M. Jacobs (USA Saatkonna Political Officer), Pärnu maavanem Andres Metsoja, Eesti naileidurite ühenduse QUIN Estonia võtmeisik Anne-Mari Rannamäe. Oma lenduriteest rääkis Pille Joala, kes teenib Eesti Õhuväes. 
Elvy  Kalepi sünnist Tori vallas on möödunud  115 aastat. Oma ajurünnakus keskendusime sellele, kuidas jäädvustada Ameerika Ühendriikides oma põhilist karjääri teinud Elvy Kalepi mälestust kodumaal jäädvustada, et 5 aasta päras, kui Elvy Kalepi sünnist möödub 120 aastat, teataks temast palju rohkem. Selleks tuleb koostööd teha erinevate valdkondadega ja Ameerika Suursaatkonnaga.        

 8.      18.11.14  Mõttekoda 4 „Erinevate tasandite koostöö lähisuhte vägivalla ohjamisel”
Ülevaade: Mõttekojas osalesid maavalitsuse, kohaliku omavalitsuse, politsei, ohvriabi ja vabaühenduste esindajad. /Milleri seadus ütleb: ” Te ei oska öelda, kui sügav on lomp, enne kui te ei ole sellesse sisse astunud”. Tegime tagasivaate selle aastatuhande esimesse aastasse, kui naisteühendustega hakkasime tähelepanu pöörama lähisuhte vägivalla märkamisele ühiskonnas. See on soolõime kõige valusam osa, mis seni oli jäetud koduseinte vahele.

 9.      5.12.14 Mõttekoda 5 „ Naised maailma parandamas“  . Ülevaade: Pärnu Naisliit sai sel aastal 25 aastat vanaks. Oma esimestel aastatel andsid Naisliidu liikmes oma panuse vene sõjaväes olevate poiste kojutoomisele. Pärnu Naisliidu võtmeisik Hiie Martinsonile omisati sel aastal Pärnumaa vapimärk ühiskondliku töö eest. Õnnitlema oli tulnud poliitik, muinsuskaitse liikumise aktiivne liige Trivimi Velliste. Trivimi Velliste tutvustas ka Pärnu linnavolikogu Eesti Vabariik 100 erikomisjoni tööd. Osalejad leidsid, et ajalooliste naiste nähtavus on peaaegu olematu, sellega nõustus ka Trivimi Velliste. Teemaga on vaja tegeleda, et Eesti Vabariigi 100 aastapäevaks oleks nähtaval ka EV enne teist maailmasõda ja okupeerimist tegutsenud naised.   Arutelus jõuti järeldusele, et vaesus on tõesti naise nägu. Ja pensionisüsteem taastoodab vaesust, sest indeks, mille järgi pensioni arvestatakse, on program-meeritud keskmisele palgale ja naised, kel on lapsed ja saavad tööturul olla, palgalõhe on naiste kahjuks.

 10.  11.01.2015 Mõttekoda 6 „ Soolõime – mida me selle all mõtleme?“   Ülevaade: Osalejad olid erinevatest rahvusvähemuste seltsidest. Alustada tuli soolõime aabitsatõdedest – mis on soolõime, miks demokraatlikus maailmas seda tähtsustatakse, kuidas soolist diskrimineerimist ära tunda. Nopetest meedias käsitlesime lausungit PALGAVAESUSEL ON NAISE NÄGU”.

 11.     13.01.2015     Ümarlaud   Peresõbralik linn Pärnu – paneme ette soolised prillid.
Ülevaade: Volikogu ühenduste ümarlauas osalevad linna ühenduste esindajad. Oma ümarlaual oleme linnale tähtsate küsimustena arutanud linna planeerimist, liikluse korraldus, pargid ja teised rohealad.

 KOMMENTAAR
Sooline tasakaal on üks neist teemadest, kus meie senised otsustajad (Riigikogu ja valitsuskoalitsioon) ignoreerivad fakti, et probleem  naiste alaesindatuses otsustustasandil  ja palgakäärid naiste kahjuks kaasajal eksisteerivad ja on kogu ühiskonnale kahjulik. Samas lükatakse seadusandlikult tagasi need EL direktiivid, mis aitaksid olukorda parandada.  Seepärast on tähtis, et ühendustel oleks võimalik mõtteviisi muutvaid projekte läbi viia ja et oleks võimalik kasutada sõltumatuid finantsallikaid. EMP toetuste Vabaühenduste Fond on ainuke sõltumatu rahastusallikas, kus üks prioriteetidest on sooline tasakaal ühiskonnas.  Seega on tähtis, et ka erinevate piirkondade vabaühendustel oleks võimalik leida rahastust soolise tasakaalu mõtteviisi juurutamise projektidele rohujuure tasandil koos võimalustega oma sõnumite edastamisel otsustamise tasandil ning osa võtta üleriigilistel seminaridel, koolitustel.

 

2015 Projekt  „ Soolised prillid
Elluviimise aeg 1.11.15
31.03.16
Toetaja Hasartmängumaksu Nõukogu summas 2500

 TUTVUSTUS

Projekt „Soolised prillid“vaatab tagasi 15. aastat kestnud võitlusele ühiskonna valupunktidele, mis on Pärnumaa naistele tähtis olnud. (vaata www.avatudparnumaa/avalik huvi). Valupunkte on käsitletud läbi erinevate ümarlaudade, mis on loodud erinevatel aastatel ja tegutsevad jätkuvalt Kodanikujulguse koordineerimisel .

 1. Pärnu maakonna naisteühenduste ümarlaud /alates 1999.a/, mille tegutsemise vajadusest sündis MTÜ Kodanikujulgus.
2. Pärnu volikogu ühenduste ümarlaud /alates 2007/
3.
Pärnu linna vähemusrahvuste ühenduste ümarlaud /alates 2008/
4.
Lähisuhte vägivallaga tegelevate institutsioonide ümarlaud /alates 2004 vajaduspõhiselt, regulaarselt 2010 koostöös Pärnu Naiste Varjupaigaga/

 Soolõime protsessi juhtimine maakondlikul tasandil nõuab järjepidevust. Projektis „Soolised prillid“ vaatame läbi sooliste prillide linna avalikku ruumi, kuidas siin end tunnevad erinevas eas olevad linnakodanikud, kas tänavad on ohutud jalakäijatele või on asumisisesed teed täis parkivaid autoid, kas planeerimise protsessis võetakse arvesse lastega  peredel vajadused (mitme magamistoaga korterid, roheala lastele kinnistu piires, parkimine- 1 auto parkimiskoht korteri kohta).  Kuidas saab tänaval liiklemisega hakkama esimeses klassis käiv laps, kelle silmad on vaid meetri kõrgusel? Kasutame aastatega välja kujunenud tegevusi.

  AJALIIN

9.11.2015 ümarlaud Pärnu linna eelarve, vaade läbi sooliste prillide. Ülevaade: Abilinnapea Meelis Kukk tutvustas 2016. aasta linna eelarvet. Et mitte arvude rappa eksida, saatsime eelnevalt abilinnapea MeelisKukkele küsimused, mis põhiliselt puudutasid  linna avalikku ruumi. Saime teada, et suur osa 2016. aasta investeeringute täpsemast ajastamisestseisab selle taga, et ministeeriumil pole tehtud määrus EL struktuurifondide rahastamiseks. Siit ka paljude objektide lükkumine 2017. aastasse.Üks nipiga küsimus, mille peale linnavalitsus peaks edaspidi tähelepanu pöörama- kas kõiki linnaosasid eelarve kaudu võrdselt koheldakse. Asumiseltsid (Ülejõe, Rääma, Vana Pärnu, Papiniidu, Raeküla) on tähelepanu juhtinud, et linn pole panustanud nende asumis lastele ja noortele mängu- ja spordiplatse, puuduvad avalikud käimlad. Selles võtmes pole linnavalitsus investeeringuid vaadanud. Samas kui on tehtud liitumisettepanek Sauga vallale, siis võib mitteliitumise argumendiks olla ka asjaolu, et linn juba praegu ei kohtle oma asumeid võrdselt.  2012. aastal üles tõstetud ohutu kooli- ja lasteaiatee probleem laheneb vastavalt sellega, kuidas linna tänavate remont edeneb. Terviklikku analüüsi pole tehtud. Esitatud küsimused ja abilinnapea poolsed vastused on üleval Pärnu Vikis.
12.11.2015 Ajurünnak lähisuhte vägivalla avaliku loome mõttekoja läbiviimiseks. Osalesid  Pärnu Naiste Varjupaigaga juhatuse liikmed Margo Orupõld, Helga Mitt, Urve Vesik. Otsustati korraldada loomekoda detsembri teisel nädalal, kutsutakse võtmeisikud institutsioonidest, kellega tehakse koostööd lähisuhte vägivalla vähendamiseks.
28.11.2015 Mõttekoda (1) „Võrdsed võimalused ühiskonnas“ rahvusvähemustele.
Ülevaade:  Oleme ka varem avanud  mõttetera
  “ Ära mõtle, mida riik sulle annab, vaid mida sina Eestimaale annad“ -   "Не думай, что государство дает тебе, думай, что ты даёшь Эстонии“.
Mõttekoda toimus kolmes osas: 1) Paneelis osalenud RADUGA SÕBER tiitlikandjad  Kristina Pirgop (Integratsiooni Sihtasutuse Arenduskeskuse  valdkonnajuht) ja nominendid Irina Talviste (euroametnik) ning  Krista Habakukk (vabakutseline nõustaja) mõtestasid lahti omapoolse nägemuse võrdsetest võimalustest ühiskonnas. Irina Talviste on Euroopa Parlamendi ametnik olnud aasta ja võrdles Belgia ühiskonna ja Eesti avatust, inimeste avatud suhtlemist.  Samas pidas ta oluliseks, et meie inimesed peaksid rohkem maailmas liikuma, tagasi tulles saab hinnata Eesti väärtusi. Kristina Pirgop oma esinemises puudutas erinevaid rahvusi ja kuidas MISA püüab läbi katusorganisatsioonide anda arenguvõimalusi rahvusvähemuste kultuuriseltsidele. Krista Habakukk avas aruteluks küsimuse kas linnas ja maal on inimestele võrdsed võimalused osa saada riigi poolt antavatest teenustest, saada haridust, võtta osa huviharidusest, saada osa ühistransporditeenusest. Arutelu osa oli aktiivne, küsimusi oli seisat seina, kuid kõik seotud võrdsete võimalustega. Üks seisukohtadest oli, et võrdsete võimaluste üks aluseid on riigikeele oskus, seda just vanemaealiste juures. Tööjõuturul on hinnatud noored, kes oskavad ka vene keelt lisaks inglise keelele. Kõige madalama sissetulekuga on vene emakeelega naised.                                                                                                                                           2)Kaardistati need probleemid, mis takistavad rahvusvähemustel end Eesti ühiskonnas võrdselt kohelduna tunda.                                                   3)Tunnustati RADUGA SÕBER tiitliga Irina Talvistet ja Krista Habakukk`i, kes  on vabatahtlikult panustanud Raduga sidususele kohalikus poliitikas ja on olnud abiks võtmeisikute arendamisel erinevate projektide kaudu.
7.12.2015 „Soolised prillid – märkame lähisuhtevägivalda“ loomekoda   „Mäng on suure inimese töö” 
Ülevaade: Loomekojas osalesid erinevate institutsioonide esindajad, kel tuleb tegeleda lähisuhte vägivallaga, Naiste Varjupaiga Nõukoja liikmed ja vabatahtlikud ning varjupaiga teenust kasutanud naised. Varjupaiga võtmeisik tegi kokkuvõtte möödunud 2015. aastast, mis oli pühendatud läbi erinevate tegevuste ühenduse enda ja institutsioonide koostöö tugevdamisele. Ainult koostöös suudame lähisuhte vägivalda ühiskonnas nähtavaks muuta. Krista Habakukk viis läbi koostöömänge, kuntsnik Flo Kasearu jäädvustas visuaalselt  suuna vägivallatu ühiskonna poole. Sellest võib välja kujuneda suurem avaliku ruumi projekt.

9.12.2015 ümarlaud päevateemaga „Pärnu turvalisus“
Ülevaade: Vaatasime linna turvalisusele läbi sooliste prillide, kuidas end Pärnu linnas tunnevad erinevad grupid – lapsed, täiskasvanud, vanurid, liiklejad jalgsi, rattaga autoga. Tegime eelnevalt listis turvalisust puudutavate küsimuste kogumise. Küsimustele vastasid abilinnapea Rainer Aavik ja Pärnu konstaabli  jaoskonna piirkonnavanem Maksim Korzin. Osalejad olid ette valmistanud oma linnaosa puudutavad küsimused, mis puudutasid põhiliselt avalikku ruumi praeguste puuduste kõrvaldamist. Rainer Aavik vastas, et  puuduste likvideerimine on protsessis ja oleneb sellest, kuidas ja millal rahastatakse struktuurifondide projektid. Nende projektide koostajad on arvestanud erinevate elanikkonna rühmade vajadusi. Pärnu konstaabli  jaoskonna piirkonnavanem Maksim Korzin tutvustas praegust olukorda Pärnus. Eriti juhtis ta tähelepanu liikluskultuurile. Just laste osas tuleb olla tähelepanelik nii autojuhtidel kui kaasliiklejatel. Esitatud küsimused ja vastused on üleval Pärnu Vikis.

Reedel 11.12.2015 kell 12.00 avati  Haapsalu maantee ja Emajõe ristmikul  kirjaniku Eilsabeth Aspe nimeline pink.                           Ülevaade: Elisabeth Aspe  sünnist möödus 2015 aastal 155 aastat. Elisabeth Aspe mälestuse jäädvustamise ideed hakkasime Pärnu Naisteühenduste ümarlaua initsiatiivil promoma juba 2012. Aastal, kui laual oli teema „Ajalooliste naiste jäädvustamine Pärnu linnaruumis“ . Kodanikumaja initsiatiivil tuli kaasa Pärnu linnavalitsus, kes rahastas pingi ja selle asukoha ümbruse korrastamise. Pink avati pidulikult, kehvale ilmale vaatamata olid kohal nii sugulased kui linna kodanikud. Pingi avasid linnapea Romek Kosenkranius ja abilinnapea Jane Mets.  Pingi avamisel rääkisid kirjaniku tähtsusest Pärnu ajaloos linnapea Romek Kosenkranius, abilinnapea Jane Mets, Hilja Treuberg ja Aspe lapselapsed Jakob Tõnissoo ja Eliisabeth Kiisk. Seejärel viidi Eilsabeth Aspe kalmule küünlad.

Laupäeval 12. 12.2015 kell 13 toimus Kodanikumajas Elisabeth Aspe meenutustund “Elisabeth Aspe – Pärnuga seotud oma saatuse, südame ja loomingu läbi”, raamatute-väljapanek ja selle najal ka kirjaniku loomingu tutvustamine.                  Ülevaade: Meenutustunni avas Kodanikumaja perenaine Hilja Treuberg, keskraamatukogu poolt oli ülevaade Aspe loomingust, vanaema meenutasid lapselapsed Jakob Tõnissoo ja Eliisabeth Kiisk. Meenutustunni teisel poolel etendus Raeteatri poolt valikosad näidendist „Lilly ja Eliisabeth“.

 13.01. 2016 Volikogu ühenduste ümarlaud, päevateema „Kaasaegse bussijaama ehitus“

Ülevaade: Pärnu volikogu ühenduste ümarlaud, päevateema uus kaasaegsn bussijaam Teemat aitasid tutvustasid volikogu  esimees Andrei Korobeinik, abilinnapea Rainer Aavik, linnaarhitekt Henri Eessalu. Kui nüüd nähtu sõnadesse panna, tuleks kõigepealt kogu avalik ruum kuni pangamaja territoorium tühjaks mõelda, sest kogu olemasolev putkamajandus kaob. Bussijaama hoone on kahekordne, asub mõtteliselt seal, kus praegust linnadevahelised ja maakondlikud bussid inimesi peale võtavad. Hoone on parallelne Pika tänavaga, palju katusealust ruumi. Siseruumis esimesel korrusel on reisijate päralt, kus peaks end hästi tundma kõik elanikegrupid. On eraldi beebiruum, erivajadustega inimestele wc, väike kohvik sees ja välikohvik katuse all Ringi tänava pool. Ka Gargo teenus on siseruumides. Esimesel korrusel saab olema turismiinfopunkt. Teine korrus on  personali jaoks, ka bussijuhid saavad oma puhkeruumi.

10. 02 2016 Pärnu volikogu ühenduste ümarlaud, päevateema „Heakorraeeskiri ja koormis“

Ülevaade: Pärnu linna heakorraeeskiri on vananenud, kuid volikogu oli uue heakorraeeskirja tagasi lükkanud. Teemat aitasid lahata volikogu esimees Andrei Korobeinik, abilinnapea Rainer Aavik, Mait Talvoja, majandusosakonna juhataja.

9.03. 2016 Pärnu volikogu ühenduste ümarlaud, päevateema  EV100-Kas linn on valmis suursündmuseks.
Ülevaade: Päevateemat valgustas ja küsimustele vastas linnapea Romek Kosenkranius

 12.02.2016 Mõttekoda  (5) „Naised maailma parandamas – tagasivaade”

TAUSTALUGU:
 22.02.1999 kirjutasid Pärnumaa naisteühendused alla koostöökokkuleppele et j
uhtida üheskoos tähelepanu kitsaskohtadele ühiskonna korralduses, mis viivad ühiskonna tasakaalust välja ja suurendavad lõhet maa ja linna, meeste ja naiste, erinevates oludes kasvavate laste heaolu ja arenguvõimalused. Paljugi on nende aastate jooksul ära tehtud (www.avatudparnumaa.ee), kuid visioon et  Eesti ühiskond on salliv, tasakaalustatud arenguga väikeriik, kus kõigile on loodud võrdsed võimalused arenguks olenemata elukohast, soost, rahvusest, kõikide laste areng ja turvalisus on kaitstud, on täitmata. Aastal 2016 võime öelda, et Eesti on väike tige riik, kus tolereeritakse anonüümset netisõimlemist, kus on oma Odini Sõdalased, kus kohtus saavad õiguse lapsevägistajad, kus on euroopa suurim palgalõhe naiste ja meeste tasustamisel, kus iga viies eestlane elab suhtelises vaesuses. Sügavam on aga vaesus üksikvanemaga leibkondade liikmete puhul, kellest elas suhtelises vaesuses 36% ja absoluutses vaesuses 16%. Välja on öeldud, et PALGAVAESUSEL ON NAISE NÄGU (Palgavaesus – töötasu on nii madal, et ei aita vaesusest välja). Noored haritud naised lahkuvad Eestist parema palga ootuses, abielluvad ja nende lapsed on juba teise riigi kodanikud.
Mida teha aastal 2016 selle protsessi peatamiseks, kui Eesti Vabariigi 100 aasta juubelini on jäänud vaid 2 aastat?
Arutelu oli elav, emotsioonid laes. Tänane seis ühiskonnas on samuti tasakaalust väljas.
9.03. 2016 Pärnu volikogu ühenduste ümarlaud (5), päevateema  EV100-Kas linn on valmis suursündmuseks. Ülevaade : ümarlauas oli külaline Lehti Merilo Portlandist (USA),  kes  rääkis  sellest, kuidas Ameerika väliseestlased valmistuvad Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks. Meie eriline huvi oli, et hakataks koguma materjale USAssse emigreerunud naiste ja nende järeltulijate elulugusid, kes on maailma erinevates paikades karjääri teinud. Kuidas seda teha, on hilisemate läbirääkimiste küsimus.

Meie linna valmisolekust EV100 sündmusteks rääkis linnapea Romek Kosenkranius ja vastas meie küsimustele. Huviorbiit oli linna avalik ruum ja inimeste heaolu ja turvalisus nii lastele, vanematele ja vanuritele. Volikokku tulevate eelnõudega hoiame silma peal volikogu esimehe Andrei Korobeiniku abil.

12.03.2016 Avalik foorum naisteühendustele „Kuidas naised loovad majanduslikku rikkust?“  Ülevaade: Foorum toimus Pärnu Muuseumi ruumides ja seda võimestas näitus, mis oli üleval naistepäeva tähistamiseks ja naiste austamiseks selle kunsti kaudu.
Foorum oli mitmekihiline, esimese ploki moodustas tagasivaade naisteühenduste koostööle alates 1998. Aastast -  „ Nii see algas – naised parandamas ühiskonda“   Meenutasid naisteühenduste ümarlaua koordinaator Astrid Hindriks ja aastaid kõrvalseisjana toetanud endine maavanem, hilisem Pärnu linnapea ja nüüdne Riigikogu liige Toomas Kivimägi.

Teine plokk  „Naised, karjäär ja tasakaalustatud   otsused“oli naistest, kes olid kaasa löönud   naiste koostöös ja ühtlasi karjääri teinud.   Need olid Jane Mets – Pärnu abilinnapea,  Lions Klubi Koidula, Irina Talviste –Euroopa Parlamendi ametnik,  Ettevõtlike Naiste Klubi, Marika Valter- Paikuse vallavolikogu liige, Ettevõtlike Naiste Klubi.

Kolmas plokk oli pühendatud oma äri alustanud maanaistele. Väikeettevõtjad Anna- Lisa Lorents (Pohvik),  Katrin Leppik (OÜ Puuderuum ), Greta Pukk (OÜ Marmor), Õnne Tikerpalu (Pohlatare Köök OÜ) rääkisid oma loo, miks nad ärimaailma astusid ja kuidas nad antud ajahetkel hakkama saavad. Margo Orupõld tutvustas, kuidas mikrokrediit toetab naiste ettevõtlikkust. Foorum lõpetas  Gina Kilumets (ETNA juhatuse esinaine) kes kuulutas välja konkursi “Ettevõtlik Naine 2015” võitja. Tiitli sai  Õnne Tikerpalu (Pohlatare Köök OÜ) Pärnumaalt.
 22.03. 2016  Mõttekoda „Naised maailma parandamas“

Ülevaade: AiBalti Uuringute Instituut on avaldanud 2016 aastal uuringu LAPSE ÜLALPIDAMISKOHUSTUSE TÄITMINE ÜKSIKVANEMAGA PEREKONNAS. Kasutasime seda uuringut taustaloona ja arutasime, kuidas ühiskond peaks toimima olukorras, kus Justiitsministeeriumi andmetel oli 2015. aastal kohtutäiturite käes täitemenetluses üle 12 000 elatisraha juhtumi, millest aastas suudavad kohtutäiturid lahendada vaid viiendiku

Arutelu oli elav, sest igaühel oli mõni tuttav üksikema, kes peab lapsi kasvatama oma palgast olukorras, kus Eesti tööturul on suurim palgalõhe Euroopas naiste kahjuks. Arutelu oli emotsionaalne, otsisime ühiseid argumente, kuidas sellel teemal kaasinimesteni jõuda.

Projektis oli 5 kuu jooksul planeeritud  2 avalikku sündmust, 4 mõttekoda, 1 ümarlaud ja 1 kohtumine.

 

Läbi sai viidud ajavahemikul 1.11.2015-31.03.2016 järgmised tegevused:

1.      Avalikud üritused 2 (11.12.2015 avalik üritus Elisabeth Aspe mälestuspingi avamine. 12.03.2016  Avalik foorum „Kuidas naised loovad majanduslikku rikkust?“)     Osavõtjaid 75.

2.      Mõttekojad 6 (11.11.2015 , 28.11.2015, 7.12.2015, 12.12.2015 12.02.2016, 22.03.2016)  Osavõtjaid 144.

3.      Ümarlauad 5 (9.11.2015 ,  09. 12. 2015, 13.01. 2016, 10. 02 2016, 9.03. 2016). Osavõtjaid 88.

4.      Tiimi koosolekud 3 (10.11.2015, 13.11.2015, 29.03.2016) osalejaid 17 ,

Kokku osalejaid  324.