Tutvustus

MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga projekti „Vähemuste kultuuriseltside arenguhüpe e- riiki“ on esimene samm 2013. aastal koostatud arengukava 2014-2020 täitmise suunas. Arengukava koostamisel toodi välja meist mitte olenevad põhjused, mis takistavad arenguhüpet e- riiki. Suurem osa riigi ja kodanikuühenduste ametlikust suhtlemisest on viidud digitaalsele tasandile. Tähelepanuväärne osa projektist on individuaalne töö, millega valmivad ühenduste arenguvajaduste jälgimise kaardid, nende alusel tehakse individuaalne ühenduse arenguplaan. mille alusel projekti teisel poolel toimuvad arenguvestlused. Projekti jooksul viiakse läbi 5 seminari, 5 ümarlauda, 9 jututuba, 12 intervjuud ja 12 nõustamist. Katusorganisatsiooni ja ühenduste käsutusse jääb individuuaalne ühingu arenguvajaduste jälgimise kaart, mida saab edasi arendada kuni aastani 2020. Tegevused on suunatud Raduga nõukogu töö parendamiseks.Viiakse ellu koolitusprogramm nõukogu liikmetele ja toimub vähemuste kultuuriseltside toetustegevus.

Üldeesmärk

MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga on erinevate rahvakildude kultuuriseltside huvikaitset teostav ühendus ning on tunnustatud ja arvestav partner nii omavalitsustele kui riigile lõimumisprotsessi läbiviimisel.
Alaeesmärgid:
1) Liitu kuuluvatel vähemusrahvuste kultuuriseltsidel on koostatud arenguvajaduste jälgimise kaart, mis lähtub MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga arengukavast 2014 - 2020.
2) Nõukogu liikmed rakendavad oskusi ja teadmisi vähemusrahvuste ühingute huvikaitse teostamisel.
3) Liidu tegevused on avalikkusele nähtavad.

 Projekti „Vähemuste kultuuriseltside arenguhüpe e-riiki“ tegevuste ajaliin:                                                                                                                        1.04.14  Ümarlaud nr.1                                                                                                                           

Ülevaade: Ümarlaua külaliseks oli Riigikogu liige Laine Randjärv, kes kuulas ära Pärnu vähemusrahvuste seltside võtmeisikud ühenduste tegutsemisest. Arutelu all oli erinev infoväli eesti- ja muukeelsete vahel. Üks neist on juurdepääs projektide rahadele, sest kogu dokumentatsioon on riigikeelne ja projektide kirjutamine on suur oskus, mis käib muukeelsetele üle jõu. Nagu ütles Riigikogu liige, siis tagasiteed pole ja peab ise hoolitsema, et sõprade hulgas oleks ka võimekaid projektikirjutajaid. Laine Randjärv vastas ka osalejate küsimustele, mis puudutas muukeelsete elanike argielu.

17.05.14 Posidelki 1                                                                                                                                            

Ülevaade: Arutelu toimus teemal „ E- riigi tähendus tavakodanikule, kelle emakeel ei ühti riigikeelega“. Riigikeelt mitte valdav  tavakodanik on tegelikkuses riigi suhtluskeskonnast väljas. Et siia sihtrühma kuuluvad põhiliselt pensionärid, kes Nõukogude Liidu venestuspoliitika tagajärjel Eestisse sattusid, siis need on juba pensionärid ja e-riigi teenuseid vajavad minimaalselt. Suuremal osal on lapsed ja lapselapsed, kes püsikorralduste kaudu reguleerivad ka elukeskkonda puudutavate arvete tasumised. Samas jäävad need tavakodanikud ilma teavitustest, mis puudutavad erinevaid soodustusi, toetusi pensinäridele, muutustest seadusandlustest. Näiteks muudatus sularahaturul – tavakodanik on sunnitud sularaha saamiseks kasutama pangaautomaate. Kuigi meil on tegemist vähemusrahvuste kultuuriseltsidega, tuleb meil eakaid rahvuskaaslasi aidata kursis olla riigis toimuvate muudatustega. Ka ühenduste jaoks on toimunud suured muutused. Ühendustel on samad kohustused riigi ees nagu äriühengutelgi, kuigi ühendused tulu ei teeni. Samas on projektikonkurssidel vähemuste seltsidel pea võimatu samal tasandil konkureerida, sest riigikeele tase on madalam kui riigikeelsetel ühendustel. Siin näeme vähemuste diskrimineerimist – juurdepääs avalikule rahale on piiratud. Arutelu juhtis Praskovja Stolitsina

18.05.14  Seminar 1 „Ühendused e-riigis-dokumentatsioon “

Ülevaade: Esimese hüppe e- riiki aitas teha PEAKi konsultant Krista Habakukk, kes on meie projekti konsultant. Krista Habakukk andis algteadmised ühenduste dokumentatsioonist, lektooriumi paremaks jälgimiseks jagas ta laiali näidismaterjalid, projektijuht jagas laiali kiirköitjad, kuhu esimese seminari materjal köita. Seminari lõpus viisime läbi rollimängu „Tunnikontroll“, kus osalejad pidid vastama 10-le algdokumentatsiooni puudutavale küsimusele. Osalejate hinnang teemale oli ühne – raske kõiki nõudmisi täita, kui emakeel pole riigikeel. Konsultant Krista Habakukk lubas veel ühele seminarile tulla, kus ühendused võtavad kaasa oma ühenduse kaustad, vaatame läbi ja teeme viimase lihvi. Vahepeal võib tulla ka tema juurde konsultatsioonile. Konsultant soovitas kõigile, kes ise arvutimaailmas hakkama ei saa, leida oma ühendusest usaldusväärne mentor e-riigis toimetamieks, tuues organisatsiooni juhtimise juurde nooremat põlvkonda. Hea juht on see, kes kasvatab endale järeletulijat, mitte alluvat.

6.06.14 Posidelki  2

Ülevaade: Jututoa – posidelki arutelu teema oli „ Ajaloo keerdkäigud - sidusused Eesti ja Vene kultuuriloos“. Suure vene poeedi Puśkini vaarisa Abram Petrovitś Hannibal elas Pärnus aastail 1731-1733. Pärnus võttis ta oma teise naise Christina Regina von Schebergi, kellega oli tal 7 last. Ühel lapsel, Osipil, oli tütar Nadezda, kuulsa vene luuletaja Aleksander Puskini tulevane ema. Kes oli Abram Petrovitś Hannibal? Eri allikad nimetavad Hannibali Egiptuse või Etioopia printsiks. Poisikesena sattus Abram (Ibragim) Petrovitś Hannibal türklaste juurde vangi. 1704. aastal toodi ta Moskvasse Peeter I – le kingituseks.  Hannibal õppis Prantsuse inseneride koolis. Hiljem teenis Preobrazenski polgus, mida juhtis  Peeter I. Peale tsaari surma Hannibal küüditati Siberisse. Pärast asumist saadeti Hannibal 1731 aastal Pärnu. Ta õpetas sõjakoolis matemaatikat, kindlustusteadust ja joonestamist. Jututuba juhatas Tatjana Gussareva, luuleklubi „Nadeźda“ võtmeisik.

16.08.14 Posidelki 3      

Ülevaade: Posidelki toimus suvefestivali MULTIKULTUURNE PÄRNU-14 raames. Kontsertite vahelisel ajal toimunud festivali külaliste energiapausil trahteri Kentuki Lõvi terrassil, kus oli avatud mikrofon. Teemaks oli, kuidas erinevate piirkondade vähemuste kultuuriseltsid saaksid omavahel püsivaid suhteid luua, et mitte vaid kord aastas suvepealinnas kokku saada. Raduga kiituseks tõsteti esile festivali järgsel päeval võtmeisikutele korraldatud seminarid, mis on toimunud juba viimased 5 aastat erinevate projektide raames. Ühenduste omavaheline sisuline koostöö jääb kolme samba vahele lukku – 1)Puuduvad projektid, mis soodustaksid erinevate piirkondade ühenduste omavahelist sisulist suhtlemist. 2)Kui festivali korraldaja kirjutab külaliskollektiivide transpordi projekti sisse, saab näiteks Narva ansambel tulla festivalile esinema. Aga sisulised partnerlused – teise maakonna sama rahvusgrupiga koostööseminari korraldamine, eesti kogukonnaseltsidega tutvumine, kõik tegevused, mis on seotud transpordiga, on välistatud.3) Puudub Eesti mõistes suurte projektide kirjutamise kompetents. Rahvusvähemused peavad konkureerima eestikeelsete projektidega, kuigi nende jaoks on tegemist võõrkeelse teksti koostamisega, mille juhendid on nende jaoks võõrkeeles ja mille kohta info liigub juhuslikust suunast, sest paljud ei kasuta e-infovälja, mida mööda projekti infot levitatakse.

Jututoas jõuti järeldusele, et tegemist on varjatud diskrimiseerimisega, vähemuskeelt emakeelena kõnelevad ühenduste võtmeisikud ei suuda kunagi konkureerida emakeelt rääkivate projektikirjutajatega. Arutelu juhtis Praskovja Stolitsina .  Pärast arutelu katsid erinevad rahvakillud lõunalaua kaasatoodud rahvustoitudega stiilis „Lauake kata end“ ja ühiselt maitsti rahvuslikke hõrgutisi ja vahetati retsepte.        

17.08.14  Seminar 2 „Ühendused e-riigis dokumentatsioon“

Ülevaade: planeeritud lektor  Jevgenia Rõbakova, Harjumaa   Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest ei saanud osaleda, kuid valmistas ette venekeelse materjali, kust leida vene keelseid materjale, mis on vajalikud mtü-dele e- riigis orienteerumiseks. Lektooriumi viis läbi Krista Habakukk. Alustasime eelmise seminari materjali meeldetuletamisest – mis on alusdokumendid, kuidas neid hoitakse, kelle vastutusalas alusdokumentatsioon on, kuidas liigub dokumentatsioon, kui juhatus muutub. Ukraina Selts Vitśisna   jagas oma kogemust, kuidas juhatust muudeti. Lektooriumile järgnes ühenduse passi mustandi tutvustamine. Pass  annab ühendusele endale ja tema katusorganisatsioonile ülevaate juhatusest ja selle valitsemise tähtaegadest, liikmetest, kus ja kelle vastutada on dokumentatsioon, raamatupidajast,  Radugale kuuluvast ühisvarast. Kolmas päevakorrapunkt oli Raduga nähtavuse küsimus.Pidasime maha ajurünnaku ja otsustasime kasutada Facebooki formaati.   Ajurünnaku viis läbi Artur Tśurbakov ( VIKE) tegi ettepaneku 2-tasandilise suhtluse – väljapoole üldine info ja nõukogu liikmetele siseinfo tasand. Artur andis lubaduse 1. septembriks mustandi variandid välja pakkuda. Kodutööks jäi järgmiseks seminariks 16.11.14 korda teha ja kaasa võtta algdokumentide kaust. Eritähelepanu all on juhatuse valitsemise aeg, mis on kooskõlas Äriregistriga.

23.08.14 posidelki 4

Ülevaade: Arutelu toimus Valgevenes, Eesti Ühingu Pääsuke ruumides Rahvuste Majas. Arutati, kuidas põlistada sidemeid erinevate riikide ühenduste vahel, milline on koostöösvõimalus. Valgevene. Eesti Seltsi esindajad tutvustasid oma töökorraldust, Rahvuste Maja ja selle sisekorda. Valgevene Eesti Ühing on RADUGA pikaajaline koostööpartner. Samas on partnerlus tasakaalust väljas. Raduga vahendusel käib Valgevene Eesti Ühingu Pääsuke kaudu aastas mitu bussitäit Valgevene kooliõpilasi,  õpetajaid ja tudengeid Pärnus ja siit Raduga aitab edasi minna teistesse piirkondadesse, organiseerides vastuvõtjad. Samas saavad Pärnu vähemusrehvuste seltside liikmed vaid kord aastas käia Valgevenes,sedagi osalejate rahastamisel. Arutelu käigus tuli välja, et ei riik ega omavalitsus pole huvitatud esindamisest välisfestivalidel, vaid see on ühenduste eralõbu. .Riik ja omavalitsus ei panusta rahaliselt välisfestivalidele, kui tegemist on provintsis tegutsevate rahvuskultuuriseltside ansamblitega. Samas on pealinnas nn. eliitansambleid, keda rahastatakse ja sellega kasvab ka profesionaalsus. Need ansamblid käivad festivalilt festivalile riigi toel. Näeme ebavõrdsus kahel tasandil – pealinn versus provints, riigi erinev suhtumine vähemuste seltsidesse, info liikumiseteadlikult erinevatel tasanditel..  

Arutelu juhtis Leili Truśina

6.09.14 posidelki 5

Ülevaade: MTÜ Kodanikujulguse esindaja Maie Rebane tutvustas Raduga ühenduste passi toorikut. Galina Ivanova selgitas, miks on vaja katusorganisatsioonil üksikasjalikke andmeid liitu kuuluvate ühenduste kohta. Üksipulki võtsime läbi passi erinevad read küsimusega miks seda on vaja teada. Tuletasime meelde, et novembri seminaril tuleb kaasa võtta alusdokumentide kaust. Pass on abivahendiks ühenduse dokumentatsiooni korrastamisel. 

Arutelu juhtis Praskovja Stolitsina

23.09.14 posidelki 6                    

Ülevaade: 16.09.2014 laekus KÜSKi kiri vajalike uuringute kohta.  Probleemide kohta vähemuste seltsides Eesti kontekstist oli kiri juba augustis ja tegevuste juht Astrid Hindriks saatis vastuse. Arutasime vastuse veelkord läbi ja otsustasime sõnastada uurimuse sisu tähtajaga 30. Oktoober vähemalt. Vajaduse korral koguneda veelkord, et täpsustada uurimuse sisu.ja ettepanekuid olukorra parandamiseks. 

Arutelu juhtis Praskovja Stolitsina.

27.10.14 Ümarlaud 2 Pärnu linnavalitsuses

Ülevaade: Pärnu linna kultuuriosakonna juhataja asetäitja Ela Tomson tegi ülevaate möödunud suve suursündmustest.

Üks neist oli suvefestival MULTIKULTUURNE PÄRNU, mis on nüüd juba 3 kontserdiga päevas pärnakaid ja Pärnu külalisi rõõmustamas. Galina Ivanova lisas, et eriti õnnestus festival seetõttu, et suutsime kaasata ja noored välismaalased 15st riigist, kes olid rahvusvahelise demokraatiaprojektiga Pärnus. Meie festival ühtis Pärnu linna suurüritusega Augustiunetus.

Meie kollektiivid esinesid 5 laval. Kõik kontserdid said suure menu osaliseks. Pärnu linna 2015. Aasta kultuuriprojektide esimene konkurss on möödas. Katrin Kukk analüüsis just vähemuste projektide taotlusvormides esinevaid puudusi, mis jätsid projektid rahastuseta. Lisaks linnakassale saab kultuuriprojektidele esitada taotlusi teistesse fondidesse, anti need e-aadressid, kust saab taotlusvorme alla laadida. Nendes fondides tuleb täpselt täita interneti keskkonnas taotlusvorm ja nii ka digiallkirjastades ära saata.

Tegevuste juht Astrid Hindriks tegi ülevaate projekti „Vähemuste kultuuriseltside arenguhüpe  e-riiki“ vahearuandest.

29.10.14 – 30.10.14 Projekti toimkonna väljasõit Haapsalusse.  

Haapsalu tegevused valmistas ette MTÜ BÕLIINA, Natalja Jampolskaja.

29.10.14 kell 14.00 Kohtumine Haapsalu Maavalitsuses.                                                                    

Ülevaade: Haapsalu Maavalitsuses võtsid meid vastu Kristi Erkmann ja Merle Mäesalu. Nad tutvustasid oma töövaldkonda , seda just kaasamise võtmes. Põhiteema – „Kuidas on korraldatud vähemuste kaasamine Lääne maakonnas“ raames tutvustati EuroDirekti järgmise aasta töösuunda – 2015 aasta põhisuund on vähemuste kaasamine. Toodi välja head koostööd BÕLIINA ja Noortekeskusega, kes ise pakkusid EUROOPA PÄEVA raames kava terveks nädalaks.Pärnakatele tuli ED 2015. aasta põhisuund – vähemuste kaasamine- üllatuseks. See info pole RADUGALe  jõudnud, nüüd on võimalus pöörduda Pärnu ED poole .

29.10.14 Haapsalu Eesti-Vene Rahvakultuuriseltsi tegevust tutvustav kohtumine.           

Ülevaade: Keskust võib võtta kui rahvakunsti muuseumit, kus põhirõhk on slaavi käsitöökogemuste üle andmine nooremale põlvkondadele. Keskuses on nii korraldatud, et saab teha erinevaid õpitubasid. Igal slaavi rahvuspäeval on oma lugu, kuhu kuulub ka nuku või mõne muu maskoti valmistamine. Neid lugusid saab kuulata ja esemeid valmistada oma käega. Iga rahvus kes tunneb oma juuri, on  võimeline austama põlisrahva kultuuri. Siin on hea näide, kuidas neid juuri tundma õpitakse.

29.10.14 Ümarlaud nr.3 toimus Haapsalus                                                                              

Ülevaade: Ümarlaual tutvustasime Haapsalu erinevate ühenduste esindajatele Pärnu rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevusi ja Pärnus läbi viidavate suurürituste toimumisaegu. Natalja Jampolskaja tutvustas Haapsalu kultuurielu ja senist kogemust koostööst Pärnu seltsidega. Koostöö on vilgas – Haapsalu kultuuriseltsid on mitu aastat osa võtnud Pärnus korraldatavast suvefestivalist MULTIKULTUURNE PÄRNU ja pärnakad on esinenud mitmel Haapsalu avaliku ruumi sündmustel. Kohtumine lõppes ühislaulmisega, lauldi erinevate rahvaste laule.

30.10.14 Ühenduse passi töötuba (õpipäev).        

Ülevaade: Ühenduse passi töötoas vaatasime rida realt läbi projekti jooksul koostatava ühenduste passi.

Selgitasime, miks just see teave on vajalik, kuidas passi täita ja mis oleks veel vajalik info, mis passi lisada.

30.10.14 Kohtumine Haapsalu linnapea Urmas Suklesega.                                                  

Ülevaade: RADUGAsse kuulub Haapsalust vähemuste kultuuriselts BÕLINA, seepärast pidasime tähtsaks kohtumist Haapsalu linnapea. Urmas Suklesega. Kohtumisel olid projekti töögrupp ja Bõliina esindajad. Tutvustasime Pärnus 2008. aastast linnapea eesistumisel toimetava vähemuste ühenduste ümarlaua tööd. Linnapea leidis, et sarnane koostöö on ka Haapsalus infopäeva vormis. Andsime Urmas Suklesele kutse 15.11.2014 toimuvale RADUGA sünni 10. aastapäevale.

15.11.14  posidelki 7

Ülevaade: RADUGA kui katusorganisatsiooni sünnist möödus 10 aastat. Posidelki oli pidulikum sündmus. Koha valikul sai määravaks rahvuslik suundumus. Rahvakildude esindajad olid rahvariietes, nii et oli väga kaunis vaatepilt. Toimus see Armeenia restoranis Kuninga tänaval. Toimus vabatahtlike abiliste tänamine, väike kontsert. Kolmandat korda anti välja RADUGA SÕBRA tiitel, kelleks said Pärnu linnapea Toomas Kivimägi, Haapsalu linnapea  Urmas Sukles ja Raadio4 korrespondent Irina Gazizulina.  Meenutasime neid 10 tegutsemisaastat, tänusõnu ütlesid linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Ela Tomson, Volikogu liige Valter Parve,  MEIS`i Kultuuri ja noorsootöö üksuse koordinaator Kristina Pirkop.

16.11.14 Seminar „Ühendused e- riigis – dokumentatsioon 3“                                                       

Ülevaade: Tegemist oli kolmanda seminariga ja koduseks tööks oli kaasa tuua nõuetekohaselt vormistatud dokumentide kaust. Vaatasime APLAUS PLUS dokumentide kausta alusel, millised dokumendid ja kuidas need olid paigutatud kausta. Teine perfektne kaust oli BÕLIINAL. Rohkem kaustu polnud hindamiseks toodud.

Kristina Pirkop MEISist tegi ülevaate baasfinanseeringks esitatava aruande suurematest puudustest. RADUGA sai kiita, kuid ikkagi on ühendusi, kes ei järgi raamatupidamisreegleid. Astrid Hindriks näitas, kuidas peab koostama rahastajale projekti aruande MULTIKULTUURNE PÄRNU-14 (rahastaja Kultuuriministeerium), mida peab säilitama 7 aastat. Antud kausta siis vastavalt 2014 – 2021. Õpitoas tegi Artur Tsurbakou praktilise õppe, kuidas liituda facebook - RADUGA PÄRNU.

28.11.14  ÜHISNÄDALA raames õpipäev „Kirjutame linnale kultuuriprojekti“

Ülevaade: Õpipäev toimus ÜHISNÄDALA raames PEAKi ruumides. Teema valiti kultuuriseltside esindajate  poolt, sest rahastamine kultuurisündmusteks käib läbi projektide. Läbi aastate on projekte kirjutatud, kuid komisjoni hinnangul jäävad paljud projektid rahastuseta või saavad sellise summa, millega ühte kultuurisündmust läbi ei vii. Nii jäävad paljud head ideed teostamata. Aga rahvakultuur on väga tundlik läbi põlvkondade. Täna kannavad rahvusvähemuste kultuuri ja annavad oma teadmisi üle väikerahvaste esindajatena vanavanemad. Kui vanavanemate  põlvkond kaob, siis praeguste vanemate põlvkond on lõdvemalt seotud oma rahvuse kultuuriga. Et praeguste vanemate ja laste põlvkonda tuua oma rahvuse juurde, peab täna sellega tegelema. On ju teada tõde, et väikerahvas  kes oma juuri tunneb, oskab hinnata ka põlisrahva kultuuri.

Tegime läbi kiirkursuse linna projektitaotlusest alates sellest, kust me internetis taotlusvormi leiame.

Õpipäeva viis läbi PEAKI atesteeritud arenduskonsultant ühenduste valdkonnas Krista Habakukk, kes lubas nõustada juhul, kui projekti kirjutamisel on abi vaja. See ei tähenda projekti kirjutamist, vaid kirjutamisel hätta jäänute konsulteerimist . Samas jäävad üles probleemid, mis mõjutavad vähemuste kultuuriseltside tööd oma rahvuse juurte tutvustamisel:

1) Projektide taotlusvormid on riigikeelsed ja neid peab täitma eesti keeles, kultuuriseltsidel puudub ressurss, et projekti kirjutamise teenus sisse osta.

2) Vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed on tööturul madalapalgalistel ametikohtadel, kus arvuti kasutamine pole reeglina töövahendite hulgas. 

3) Vene keelt emakeelena kõnelevad vähemusrahvaste pered ei saa  madala palga tõttu lubada endale koduarvutit, mistõttu on arvuti kasutamise oskus puudulik.     

4) Rahvakultuuri juuri tunneb reeglina vanavanemate põlvkond, kelle arvutioskus on puudulik. Kui nende lapsed – praegune lapsevanemate põlvkond pole rahvuse juurtest huvitatud, katkeb vähemuskultuuri järjepidavus.   

10.01.15 Posidelki  8

Ülevaade:  Posidelki oli pühendatud slaavi jõulude tähistamisele. Osalejad olid rahvariietes, lavastasid traditsioonilised jõulukombed. Kohal oli ka TV grupp, kes jäädvustas ETV jaoks uudisteklipi.

11.01.15 Seminar 4  „OLE NÄHTAV!“                                                                                                                                                      

Ülevaade: Tänapäeval öeldakse, et kui sind pole internetis, siis sind pole olemas. Nii oli meie uue aasta esimene seminar „Ole nähtav!“.  Artur Tsurbakou  (VIKE) tegi Radugale oma facebooki konto ja õpetas, kuidas seda leida ja kasutada.

Leili Truśina tutvustas, kuidas leida www.etnoweb.ee  üles . 

Põlvkond kes antud ajahetkel rahvuskutuuri  juuri „kastab“, on kasvanud ilma arvutita. Meie ühiskonnas kuulub vähemuste perede grupp tööjõuturu madalamale tasandile (palgatasemed, piiratu pääs töökohtadele, mis sõltub riigikeele oskusest. Nähtavuse suurendamiseks leiti, et vaja on voldikut, mida erinevatel sündmustel saab jagada. 

Jelena Klauson ühendusest EV-RAZAM lubas teha voldiku eskiisi, mida saab hiljem paljunda. 

Kõik ühenduste materjalid saadetakse temale, lõpuseminaril esitab ta eskiisi.

Seminari põhiosa algas sellega, et iga osaleja  tegi 2 minuti jooksul oma ühenduse tutvustuse tegema. Elukutseline ajakirjanik Veera Kopti analüüsis tutvustusi, edasi läks õpetusega, kuidas ajakirjanikuga suhelda. 

Tegemist oli profesionaaliga, kes oskas lihtsate sõnadega juhiseid anda. Et tegemist on vähemuste ühenduste  väga nõrga kohaga, mis kajastub ka RADUGA arengukavas aastani 2020, on vajadus  projektiks, mis võtabki eesmärgiks oskuse meediaga suhtlemiseks  ja  ühiskonnas lõimumise suurendamist läbi vähemusrahvaste kultuuri .

25.01.15 Seminar 5 „ Liidu sisesed finantsdokumendid, mis lähtuvad aruandluskohustusest“                                                                                           

Ülevaade: Liitu kuuluvad seltsid peavad ühiselt planeerima oma tegevusi, andma kuludokumentidega aru rahastajale. Keskendusimegi kahele põhilisele suunale – aasta tegevuste planeerimine nii, et üritused ühistele aegadele ei satuks ja kuludokumentide vormide täitmine. Kasutasime ka rollimänge.

12.02.15 Ümarlaud  4                                                                                                                                                  

Ülevaade: ümarlaud toimus Pärnu linnapea Toomas Kivimägi osalusel. Saime teada, mis lähiajal Pärnus on planeeritud. Esimese kui eriti tähtsa küsimusena valgustas linnapea suuri muudatusi Pärnu haridusmaastikul seoses riigigümnaasiumi avamisega septembris. Vene gümnaasiumis jääb algkooliks, gümnaasiumiklassid  lahkuvad riigigümnaasiumi ruumidesse loodetavalt  koos oma õpetajatega. Praegune koolimaja jääb põhikooliks.

Küsiti miks sai kool Tammsaare nime, mitte näiteks mõne vene klassiku või lihtsalt Slaavi kool. Linnapea selgitas, et nimedele toimus konkurss, mis nüüd on lõppenud. Selle alusel sai võitjaks Tammsaare kool, kuna asub kool Tammsaare puiesteel. Pärnus on ka teisi koole, mille nimes on märgitud asukoht.

Teine probleem seoses vene kooliga just rahvuskultuuri  juuri tutvustavad ühenduste võtmeisikutel, kes väidavad et koolis on muusikaõpetaja, kes on üles ehitanud eestikeelse tunni ja kus pole erinevate rahvuste muusikal kohta. Räägime küll et väikerahvuste kultuuri rikastavast mõjust, kui aga juba esimeses klassis lõikame juured rahvuskultuuriga läbi, kasvatamegi juurtetut uut põlvkonda.

Linnapea Toomas Kivimägi lubas sel teemal rääkida kooli direktoriga. Kolmas teema  oli ruumid Metsa 1 kolmandal korrusel, mis on 13 rahvuskultuuri seltsi erinevate tegevuste läbiviimiseks väike. linnas.

21.02.15 Posidelki 9                                                                                                                                                                                                        

Ülevaade: 24. veebruar on Eesti Vabariigi sünnipäev, aastal 2018 saab Eesti Vabariik 100 . aastaseks.

Koos abilinnapea Jane Metsaga pidasime maha mõttetalgud, kuidas oma tegevused 2016-2017 lõimida linna poolt EV100 sündmustega.

15.03.15 Seminar 6                                                                                                                               

Ülevaade: Tegemist on projektiga, mis puudutab e-keskkonda, seega OLE NÄHTAV puudutab ka virtuaalset nähtavust.  Vaatasime üle www.avatudparnumaa.ee , kus on üles pandud kõik Radugat puudutavad dokumendid, et RADUGA tegevus oleks nähtav.

Sellelt lehelt saab otse minna https://www.facebook.com/groups/821147041263485/, kus on aktiivse suhtluse võimalus koos piltide ülespaneku võimalusega.

Lisaks on riik loonud võimaluse venekeelse vabakondi puudutavate  sündmuste kajastamine, see on www.etnoweb.ee , kus katusorganisatsioonide seast võib leida ka MTÜ Vähemusrahvuste Liit Raduga. Et ühendused oleks nähtavad ka tele- ja raadiokanalite kaudu, tegi tele- ja raadioajakirjanik Irina Gazizulina meile meedia töötoa.

Ta andis näpunäited, kuidas anda välja pressiteateid sündmuste kohta, mis korraldatakse. Tõsiselt tuleb võtta soovitust koostada sündmuse meediaplaan, mis annaks juba varakult teada, mis tulemas on. Tegime ka rollimängu, kus ajakirjanik võttis intervjuu nii positiivse kui negatiivse sündmuse kohta. Sai selgeks, et meedia jaoks on meil vaja veel palju tööd teha ja see vajab eraldi koolitust. Eriti olukorras, kus riik on ette võtnud venekeelse meediakanali loomise, on suurenenud võimalus oma kultuuri juuri tutvustavate sündmustega ekraanile jõuda. Kristiina Pirgop MEISist  tutvustas täiesti uuenenud toetusskeemi katusorganisatsioonidele, seda  tuleb teatavaks võtta ja sellest siis juhenduda. Juurde on tulnud vajadus noori ühenduste tegevustesse kaasata, arengu planeerimine 3 aastaks. See näitab, et baasfinantseerumine on võtnud suuna katusorganisatsioonide ja liitu kuuluvate ühenduste profesionaliseerimisele. Pärimuskultuuri spetsialist Veronika    Meibaum tutvustas pärumuskultuuriga seotud arenguid ja võimalusi Eestis. Üllatuskülalisena oli meil Kersti Liiva, Euroopa Direct konsultant, Pärnu Maavalitsuse väliskoostöö spetsialist, kes rääkis meile EL ja kuidas sealt e- teavet saada. Viisime läbi ka Euroopa Liitu puudutava mängu.                                                                

Kuigi oli märtsi lõppu oli planeeritud ümarlaud, otsustasime selle asendada seminariga, sest vajadus on 3 aasta tegevuskava koostamiseks, dokumendimapi ülevaatamiseks koos PEAKi esindaja Krista Habakukkiga jne. Lõpuseminari aeg täpsustatakse.

25.03.15 Seminar 7 – lõpuseminar                                                                                                          

Ülevaade: Projekt „Vähemuste kultuuriseltside arenguhüpe e-riiki“  sai läbi. Analüüsisime, kui võrdsed võimalused on ühendused, kelle liikmed ja võtmeisikud räägivad oma emakeeles ja eestikeelsetel vabaühendustel (analüüs on sõnastatud eraldi dokumendiga). Valminud on elektroonilised passid, mille kasutegur ühendusele sai uuesti läbi räägitud. Et pass i ka kasutataks, on vaja seda veel hilisematel seminaridel teemana käsitleda. 2017 aastal tuleb KÜSKIle teha tulemusaruanne, siis on näha, kuidas elektroonilist passi kasutatakse. Praegust teeb RADUGA katusorganisatsioonide 3 aasta baasfinanseeringu projekti (MEIS),  siin on juba passi võimalik kasutada. Projekti üheks tulemuseks oli RADUGa voldik, kus on teave nii katusorganisatsiooni kui liitu kuuluvate ühenduste kohta.

Jagasime osalejatele voldikud. Veelkord vaatasime läbi need virtuaalleheküljed, kus teave RADUGA kohta üleval on: www.avatudparnumaa.ee – sealt saab ka otse FB Raduga Pärnu, mis on venekeelne.

Kodulehel on kõik ametlikud dokumendid,  kohustuslikud  vabaühenduse nähtavuse suurendamiseks.  Rriigi poolt on toetatud www.etnoweb.ee rahvusvähemuste ühenduste portaal, kuhu saab aktiivselt oma sündmusi üles laadida, et ka teised rahvuskaaslased Pärnu sündmustega kursis oleksid.                                                                                            

Projekti jooksul viidi läbi 7 arenguseminari, 9 posidelkit (jututuba, kus rahvuskultuur oli põimitud mõne päevakohase aruteluga, 4 ümarlauda koostöös linnavalitsusega.

 28.11.2015 Mõttekoda „Võrdsed võimalused ühiskonnas“

Mõttekoja üks osa oli ajurünnak selgitamaks, millises seisus on RADUGA liikmesühendused 2016 aastal ja kas kehtivad 2013 aastal koostöös valminud arengu- ja tegevuskava. 
2013. aastal  areangukava koostamisel toimunud SWOT analüüsis olid ohuna märgitud  ruumide rendilepingu ülesütlemine Pärnu linna poolt. Nüüd 2015 aastal saigi see oht teoks. Uued ruumid on küll leitud, kuid juulist aasta lõpuni oli normaalne töö häiritud.
2013 aastal koostatud tegevuskavas panime paika, et 2016 aasta saab olema eesmärgiks RADUGA  vähemuste kultuuriseltside nähtavuse suurendamine – meediaga suhtlemine. Novembri ajurünnakus kontrollisime, kas planeeritu on vajalik.

 Probleemid:
1)Ebapiisav info levitamise võimalus.
 2) Vähe reklaamipindu, kuhu tasuta reklaami panna.
3)Info võimaluste kohta piiratud (vähesed teadmised), sotsiaalmeedia kasutamise oskused ebapiisavad.
4) Eestikeelne meedia ei huvitu väikerahvaste üritustest. Nüüd kus toimib ETV+, on lootus ka riiklikusse meediasse sattuda. Enne aga tuleb õppida, kuidas infot jagada, sest info andmise oskused on puudulikud igal tasandil.
Töö noortega
.
Pärnu kontekstis on see tänamatu töö, sest pärast kooli lõpetamist suundutakse teistesse linnadesse või maadesse õppima ja lõimunud noor ei anna rahvusvähemuse kultuuri arendamisse  järjepidevust. Iga uus põlvkond alustab oma rahvuse juurte tundmist nullist, et siis pärast kooli lõpetamist maailma lennata. Kui oma juurtega tutvumine algab vanaema või emaga koos meie tegevustel osalemisega, siis koolipõlves on Radugas lastele juba oma – kunsti- ja tantsuring. Noortele suunatud avalikud tegevused vene kalmistu korrastamine mais talgute  TEEME ÄRA raames, Euroopa päev, kohtumised Valgevene kooliõpilastega, kes külastavad RADUGA kutsel Pärnut – koos eestikeelsete koolidega. Meie suvefestivali toimkonnas on ka vene emakeelega noored, kes tegutsevad vabatahtlikena väliskülaliste ja kontserdi teadustajatena.
 2013 aastal koostatud tegevuskavas kuni 2020 on 2018. Aasta planeeritud süvendatud süstemaatiliseks tööks noortega. Varem pole väikesed rahvuskultuuriseltsid valmis noortega süvendatud tööd tegema.
Kaardistati need probleemid, mis takistavad rahvusvähemustel end Eesti ühiskonnas võrdselt kohelduna tunda.
1. Infoga seotud probleemid
1)Rohkem anda informatsiooni oma ühenduste tegevustele kohalikus ja riiklikus pressis nii eesti kui vene keeles, veebis – Leili Tru`sina (Vassilissa)
2) Pärnu Postimees ja internet rubriigis „Kuhu minna“- iga organisatsioon ise.
3)Selgitada, kuhu Pärnus saab tasuta reklaami panna ja kas see tohib ollaka rahvuskeeles – Galina Ivanova.
4) Selgitada välja, kuidas saada väljundit ETV+  – Galina Ivanova
Kohaliku omavalitsusega seotud probleemid
KOV ei tunne huvi, kuidas rahvusvähemused end tunnevad. On küll väljund linnavalitsuse juures toimiva rahvusvähemuste kultuuriseltside (avatud ka linnakodanikule) näol, mis annab infot linna juhtimise küsimustes. Kui  rahvuskultuuriseltsid üritusi korraldavad, siis kutsetele ei vastata ja kohale ei tulda. Nii ei saagi linnavalitsus teada, mis vähemuste kultuuriseltsid teevad. See ei puuduta RADUGA poolt korraldatavaid ühisüritusi, siin on alati linn alati esindatud.
Riigiga seotud probleemid
Seoses e-riigi sisseviimisega, on tekkinud klaaslagi rahvusvähemuste hakkamasaamisele Eesti ühiskonnas. Kogu info ja asjaajamine on riigikeeles.
Materiaalsed probleemid
1) Kvaliteetse ürituse teostamiseks napib raha.
2) Pole oma saali, ürituste läbiviimiseks on vaja rentida ruumid ja need on kallid-
3) 2015. Aastal läks täide 2013. Aastal SWOTis ohuna kirja pandud võimalus, et linn lõpetab rendilepingu RADUGA ruumidele. Nüüd on uued ruumid leitud, aga tuleb korrastada. Ruumi rent on kõrgem. 2016. aastal said rendilepingu lõpetamisest teada Rüütli 24 majas tegutsenid Juudi ja Ukraina selts, nad peavad endale uued ruumid leidma, mis omakorda on kürgema hinnaga kui senised ruumid. See segab oluliselt rahvuskultuuriseltside tööd.
4)Integratsiooni Sihtasutuse MISA baasrahastuse summad laekuvad mitu kuud hiljem, mis pärsib seltside tööd. Ilma rahata ei saa planeeritud tegevusi läbi viia.
Tegevused olukorra parandamiseks.
1) Juba valminud ühenduse kohta valmistatud infobuklettide kasutamise oskuse juurutamine. 2)Infobuklettide juurdetrükk.
3)Kaardistada partnerid, kellele nähtav tahad olla.
 4) Selgitada, kas reklaami saab panna üles ka rahvuskeeles.
Mida saab teha 2016. aasta esimese poole sees ja kes võtab vastutuse?
1)Info elektrooniline jagamine – Leili Tru`sina, MTÜ Vassilisa. 
2) Selgitada, kuhu Pärnus saab tasuta reklaami panna ja kas seda tohib teha ka rahvuskeeles – Galina Ivanova                                                                                       3) Noorte kaasamine RADUGA tegevustesse, nende huvide selgitamine  – Poliina Garanina (vabatahtlik noor) ja Galina Ivanova.
RADUGA- sisese suhtluskultuuri monitooring
1) Vähemalt 2x aastas käib koos Nõukogu. Esimene nõukogu toimub jaanuaris, pärast MISA aruannet – Galina Ivanova
2) Liikmesorganisatsioonide enda üldkoosolekud 1 või 2x aastas – ühenduse juhtisik.
3) November -aastat kokkuvõttev seminar , seotud RADUGA aastapäevaga,
3)Detsember – aastaaruande tegemine – liikmeühenduste võtmeisikutelt Raduga võtmeisiku GalinaIvanovale – jaanuaris koondaruanne  Radugalt Integratsiooni Sihtasutusele MISA.

 

2016 projektid

Suvefestival MULTIKULTUURNE PÄRNU 2016

 

Suvefestival MULTIKULTUURNR PÄRNU toimub Pärnu avalikus ruumis juba alates 2000. aastast. Väikesest oma linna vähemuste kultuuriseltside suvefestivalist on aastatega kasvanud väikeste rahvusansamblite populaarne esinemiskoht ka teistele Eesti vähemusrahvuste ja lähisvälismaa rahvusvähemuste ansamblitele. Pärnu suvefestival ongi Eesti  erinevatest paikkondadest rahvusvähemuste esinemisvõimalus. Nende jaoks on tähtis, et oma projektis me hüvitame külalisansamblite transpordikulu ja majutuse.

Kui analüüsida esinejaid, siis väikeste rahvakildude ansamblite esinemiskvaliteet on tublisti tõusnud. Iga kord näeb uusi rahvariideid – teadmine et rahvakillud saavad end näidata ka suvepealinnas, annab neile indu üha täiuslikumaid rahvariideid õmmelda ja esinemiste kvaliteeti parandada.

Juba teist aastat on meie suvefestival teise festivali – AUGUSTIUNETUSEGA ühel päeval. Meie lõpetame oma teise kontserdiga 18.00, nemad alustavad 19.00. See annab meie festivali esinejatele kolmanda lava linnaruumis, kus on võimalus oma rahvakunsti näidata.

 

Täidetud on festivali „MULTIKULTUURNE PÄRNU“ eesmärgid:                                                                                                                       1) Väikerahvaste kultuuripärand saab nähtavaks, toimub lõimumine Eesti kultuuriruumi.                                                                                  2) Pärnu suvise kultuurikalender rikastub vähemusrahvuste rahvusvähemuste kontsertidega avalikus ruumis. .                                               3) Kinnistatakse ja luuakse uusi sidemeid Radugasse kuuluvate seltside ja külalisesinejate vahel, laiendatakse rahvusvahelist koostööd.

 

Projekti läbiviimise käigus on tehtud koostööd: 1)Pärnu linnavalitsuse, 2) MTÜ Kastan Taskus – Augustiunetuse töömeeskonnaga, 3) Ingeri Soome Seltsiga.                                                                                                                                                                                              Esinejad teistest Eesti linnadest olid Poola rahvakultuuriansambel POLONIA, Narva tšuvašši ansambel NARSPI, ansambel TEREK (Tallinn), Mordva Kultuuriühing SJATKO, Haapsalu BÕLIINA,Maardu kultuuriühing JALINKA, Seto lauluselts SÕSARÕ, Tšuvašši kultuuriselts (Tallinn), Sindi linna Slaavi Kultuuriühing Slavjanotska.

Esinejad välismaalt olid Läti Balti Rahvusvahelise Akadeemia tantsukool “Natali Berg Dance”, Läti Burjaadi ühendusega «Бадархан", Lätist Ukraina vokaalansambel  «Водограй» Rezene linna kultuurimajast,  Leedu vokaalstuudio KALINA,  Sauljai vene kultuurikeskus. Puutöö meistriklassi viis läbi kunstnik Aleksandr Selski  Moskvast (Venemaa).

2016. aasta suvefestivali 2 kontserti viidi läbi festivalitelgis, sest terve päev sadas lausvihma. Õnneks vihm lakkas ja meie külalised said esineda vabas linnaruumis Augustiunetuse lavadel.

Korraldaja: Pärnumaa Vähemusrahvuste Liit Raduga. Rahastajad: Kultuuriministeerium,  Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed ehk MISA,  Pärnu linnavalitsus. 

 

 

Baasfinantseering 2016

 

Rahastaja:  Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed ehk MISA.

Ülevaade: Pärnu ja  Haapsalu on eestikeelsed väikelinnad, kus rahvusvähemuste kogukonnad on väiksearvulised. RADUGAsse kuulub 13 vähemusrahvuste kultuuriseltsi, mis omakorda koondavad 6 lauluansamblit, 6 tantsutruppi, 6 käsitööringi, 2 kunstiringi. 2016 aastat iseloomustab see, et 2015. aastal lõpetas ühepoolselt ruumide kasutamise lepingu, ringid tegutsesid juhuslikes kohtades, näiteks ringijuhi kodus. Alles 2016 mais saadi kinnisvaraturult ruumid, mis sobisid bürooks koos väikse koosolekuruumiga. 2016 aasta detsembris saadi linnalt tasuta ruumid kasutamiseks ringide tööks. See on pannud pitseri ka sisulisele tööle – vähenenud on erinevate ürituste ja neist osavõtjate arv. 2016. aastal viidi läbi 341 üritust, kus osales 14681 inimest, oluliselt vähem kui varem planeeritud. Kas see 2017 aastal taastub, näitab aeg.

 2016 aastat iseloomustab see, et hakati üles märkima laste ja noorte osa erinevate tegevuste ja osalejate hulgas. Väikelinnade probleem on see, et noored lahkuvad pärast gümnaasiumi lõpetamist Tallinnasse, Tartusse või välismaale. Sama kehtib ka vähemusrahvuste kogukonnas, mis seetõttu on pidevas languses – suremus võtab oma osa, noored lahkuvad linnast. Kultuuri juuri annavad edasi lastele eakad rahvuskaaslased. Lahkuvad noored kasutavad neid oskusi suurlinnades. Nii toimub kahesuunaline kogukondade vähenemine väikelinnades.