Oma “testamentkõnes” Riigikogu ees 10. septembril 2001 ütles ametist lahkuv president Lennart Meri: “Eesti riik on kulukas ja Eesti riik on kallis. Ta on kulukas kodaniku rahataskule ja ta on kallis kodaniku südamele.” Meri kinnitas, et Eesti kodanik tajub oma riiki hoopis kodusemalt kui suurriigi kodanik.

RANITSA RISTIRETK

15.04.1999 probleemi tõstatamine Pärnumaa Naiste Ümarlauas.

27.04.1999 käis bussitäis ümarlaua  naisi Riigikogus, kaasas 2. klassi 20. kg tüdruku 8 kg. koolikott. See on sama, mis 100 kg täiskasvanu läheb ja tuleb töölt 40 kg seljakott seljas. Teine tõstatatud probleem oli koolilapse tasakaalustamata tööpäev (palju tunde ja kontrollimatu kontrolltööde arv ühel päeval). Toimus kohtumine Pärnust valitud Riigikogu liikme Väino Lindega,  Riigikogu Naiste Ühendusega. Mare Koort tegi ettekande raske koolikoti mõjust tervisele   arsti pilgu läbi. Riigikogu Naiste Ühendus tegi kirja haridusministrile. 

12.05.1999 Pärnu V alushariduse konverents – sõnavõtus tõstatas probleemi Mare Koort, taastusraviarst.

1.06.1999 Lastekaitsepäeval korraldas naiste ümarlaud Rüütli platsil avaliku pereürituse, kus alustati RANITSA RISTIRETKE. Lapsed kirjutasid üheskoos president Lennart Merile märgukirja oma raskest ranitsast.

2.10.1999 Pärnu Naiste Poliitikamessil tegi Ühisgümnaasiumi 4.C klass uue ristiretke, sest uued raamatud olid veelgi raskemad. Ühisgümnaasium 4C klassi lapsed saatsid peaminister Mart Laarile igaüks isetehtud värsiga oma ranitsast postkaardi, kasutades Isamaa valimiskaarti laustega PAREMA ELU NIMEL,  AUSALT JA ARUKALT   - vastust ei saadudki.

18.11.1999 Kiri neljale ministrile (Mart Laar, Tõnis Lukas, Eiki Nestor, Katrin Saks). Ei vastanud Eiki Nestor.

27.11.1999 Eesti Akupunktuuri Assotsiatsiooni ja  Eesti Manuaalteraapia Selts loeng ”Alaselja valud”- Mare Koort.

10 - 11.12.1999 Balti Rehabilitatsiooni Assotsiatsiooni II rahvusvaheline kongress Läti Vabariigis Riias “Heavy schoolbag” – Mare Koort.

5.01.2000 Kirjastuse AVITA juhtkond tegi ettepanekuga kohtuda.

9.02.2000 Kohtumine kirjastuse AVITA esindajaga.

18.02.2000 Erakondadevaheline Naiste Ümarlaud – Riigikogu liige Mari-Ann Kelam sai koosolekul jagatud dokumendina sots. ministrile adresseeritud kirja küsimusega, kas minister on kohustatud vastama 18.11.99 kirjutatud kirjale.

26.01.2000 Vikkerraadios intervjuu õp. Rahtma, haridusministeeriumi ja AVITA esindajaga.

23 - 24.03.2000 Tartus Üle-Eestiline Teaduskonverents”Tervise edendamine Eestis”. Mare Koort – arst – “Koolijutsi raske ranits” ettekanne.

29.04.2000 Pärnus  arutelu rahvastikuministri nõunik Mare Ainsaarega.

12.05.2000 Täiendavad kirjad presidendile, haridus- ja sotsiaalsiaalministrile. Sotsiaalminister vastas. Haridusminister ei vastanud.

30.06.2000 Presidendikantselei vastus.

1.09.2000 Tarkusepäeval uus märgukiri.

11.09.2000 Kuku raadios ajakirjanik Kadi Valner  käsitles rasket ranitsat ja koolilapse tasakaalustamata tööpäeva. Probleem leidis lahenduse haridusministri 20. juuli  2000.a   määrusega nr 27. Sotsiaalministri määrusega nr. 36 27. märtsist 2001 on reglementeeritud ranitsa raskus.

24.08.2001 toodi Pärnus Rüütli väljakul ülelinnalise ürituse käigus uuesti välja aastal laste poolt kokku pandud PRESIDENDI RANITS. Artikkel Eesti Päevalehest “Koolilaps pääseb raskest ranitsast ja kodutöödest”

7.09.2001 Sotsiaalministeeriumi nõunik Heljo Pikhof raadios "Vaba Euroopa" käisitles naiste võitlust koolikoti raskuse vähendamisel

16.09.2001 ETV saates PÜHAPÄEVITAJA puudutas ka 6. klassi poisi ranitsat, mis oli 14% tema kehakaalust.

9.10.2001 Ranitsa ristiretke lõpetamine. Peaminister Mart Laar saatis  tublidele Pärnu Ühisgümnaasiumi lastele, kes olid 2 aasta jooksul osalesid ranitsa ristiretkel, portfellikujulise tordi, mille kooli direktor koos endise klassijuhatajaga lastele koolis üle andsid. Tort anti üle kooli direktorile naiste ümarlaua ranitsa ristiretke lõpetaval kohtumisel.

Seadusandlik lahend : Haridusministri määrus nr. 27  20. juuli 2000.a ja Sotsiaalministri määrus nr. 36   27.märts 2001.a 

Tagantjärele tarkus: Ranitsa ristiretk oli väga hästi toimiv poliitiline kampaania. Kasutuses olid kõik hästi töötavad hoovad – kogu Eesti naisteühenduste võrgustik, poliitikud, meedia, pereliikmed. Määrused said seadusandja poolt vastu võetud  Haridusministri määrusega nr. 27  20. juuli 2000.a ja Sotsiaalministri määrusega  nr. 36   27.märts 2001. Aga määrustega koos ei koostatud kontrollimehhanismi. Ja nüüd oleme seisus, kus õpikud on veel raskemad, ikka pole lastel võimalus 2 õpikuks, millest üks oleks kodus, teine koolis. 2014 aastal kaalusid Õpilaste Omavalitsuse noored uuesti ranitsaid, mis olid veel raskemad kui aastatuhande esimestel aastatel. Poliitikud räägivad e-õppimisest, kus lapsel on vaja vaid arvutit, õpikud kaotavad oma tähtsuse,neid pole enam vaja ranitsas kanda. Samas on tõestatud, et lapse silm ei kannata pikaajalist arvuti ekraanil töötamist. Seaduskuulekust näitab kool kontrolltööde päeva piirmäärast kinni pidamine.

KÄRAKALE EI

Alkohol Pärnumaa naiste ümarlaua arutelude põhiteemana.

1999: Augustis esimene välikoosolek Oravapesas. Põhiteema – alkoholi müük  lastele.

2000: Aasta põhiteema „Narkootikumid ja alkohol.“

1.09.2002 jõustusid „Alkoholiseadus“ ja „Muudatused Tarbijakaitseseaduses“.  ALKOHOL KAOB TÄNAVAKAUBANDUSEST. Riigikogu liige Meelis Atonen esitas seaduseelnõu muudatuse, mis lubaks lahja alkoholi tagasi kioskitesse.

13.11.2002 Kiri Riigikogu igale liikmele eraldi:

Pärnu Naiste Ümarlaud on alates 2000. aastast üheks ühiskonna mädapaiseks pidanud  alkoholi liigset kättesaadavust. Paljuski ka avalikkuse survel võeti vastu seadus, mille järgi on alkoholi müük tänavakaubanduses keelatud. Nüüd on Riigikogu töölaual seaduseelnõu, millega vägijoogid sinna tagasi tuua. Palume kõiki, kelle jaoks on meie väikese vabariigi tulevik – noored – hoidmist väärt , selle seaduseelnõu vastu hääletada! Eelnõu võeti esitajate poolt tagasi.

22.02.2003 Konverents “Naised alkoholi vastu” Rahvusraamatukogus – Pärnu naiste ümarlaud oli partnerina korraldustoimkonnas.

2004: aastal tõi linnapea Väino Hallikmägi (Reformierakond) volikokku eelnõu alkoholi müügi korraldamisest rannas, mis praktikas oleks tähendanud rohelise tee andmist Pärnu rannaliival lahja alkoholiga kauplemisele. 13.04.2004 pöördumine Linnavolikogu liikmete poole. Rõhusime ÜRO Laste Õiguste Konventsiooni nõudele tegutsemiseks laste huvides. Linnapea Väino Hallikmägi võttis eelnõu tagasi.

8.11.2005 Raadio Pärnus saade alkoholi laastavast mõjust isiksusele. Esinesid Aasta Naine Erika Sonntak, Riigikogu liige Ela Tomson ja esimest karskusseltsi Eestis Randivälja külas tutvustas Merle Adams.

29.07.2006 Eesti esimese karsklusseltsi mälestuskivi avamine Randivälja külas (osalesime külalistena).

1.10.2006 Projekt „Inimest säästev areng ehk kainelt saab ka”, mis sisaldas pereüritusi erinevates valdades  ja koolitusi arvamusliidritele. 700 helkurit KÄRAKALE EI jäi meie tänavatele passiivselt sõnumit kandma.

2007: algatatud liikumine “Alkoholivaba lapsepõlve eest!” Lastekaitse Liidu eestvedamisel. Partner Pärnumaa naiste ümarlaud.

9.10.2007 Liikumise “Alkoholivaba lapsepõlve eest” poolt korraldatud ümarlaud Riigikogu liikmetele.

25.09.07 - 25.03.08 projekt “Eluterved eluviisid fookusesse ehk KÄRAKALE EI”. Toimus 8 pereüritust erinevates valdades ja 3 koolitust. 660 helkurit KÄRAKALE EI jäi meie tänavatele passiivselt sõnumit kandma.

31.10.2007 Pärnu Raadios saade “KÄRAKALE EI”

15.11.2007 avalik kõnekoosolek KÄRAKALE EI! Alustatud riigiülene kampaania Riigikogu suunas soovitusega Riigikogule käsitleda alkoholiga seonduvat seadusandlust erakondade üleselt, avalikest huvidest lähtuvalt. „Oleme seisukohal, et avalikes huvides on Eestis välja töötada alkoholistrateegia, mis tagaks alkoholi tarbimise languse 6 liitrile elaniku kohta 2015. aastaks“ Allkirjade korjamine avaliku huvi väljendamiseks.

Detsember: Pärnu KENA klubi poolt korraldatud alkoholiteemaline ümarlaud. Väljund -kiri Riigikogu esimehele Ene Ergmale

12.03.2008 Reklaamiseaduses keelatakse raadios ja teles enne kella 21.00 reklaamida ka lahjat alkoholi.

13.03.2008 Rahvaküsitluses Pärnu linnas üks küsimustest alkoholi müügi kellaaegade piirangutest.

Pereüritused “Kärakale EI” Shalomi Abikeskuses, Raeküla Vanakoolikeskuses, Tihemetsa Spordihoones, Tori rahvamajas, Soometsa külaseltsis, Are rahvamajas.

13.05.2008 Pärnu linna volikogu ühenduste ümarlaua märgukiri reklaamiseaduse rikkumise kohta Pärnu linnas (massiivsed ZIP reklaamplakatid koolide juures) Pärnu linnavalitsusele ja Munitsipaalpolitseile.  Pärnu volikogu ühenduste ümarlaua poolt tehtud ettepanek määratleda alkoholireklaami vaba piirkond laste- ja spordiasutuste juures. Volikogu ei arutanud ettepanekut.

16.05.2008 ZIP reklaam koolide juurest maha võetud

22.05.2008 Linnavalitsuse kirjalik vastus märgukirjale.

17.06.2008 Liikumise “Alkoholivaba lapsepõlve eest“ kiri igale riigikogu liikmele alkoholi reklaami keelamise nõudega.

2009: Avaliku huvi tulemused: Seadusega sätestatud öine alkoholi müügi keeld. Alkoholireklaamil peab olema märge alkoholist kui sõltuvusainest, reklaam ajaliselt piiratud. Valitsuse poolt alustatud alkoholistrateegia väljatöötamine.

17.01.13  ümarlaual oli oli põhiteemaks Pärnus  alkoholi nähtavuse piiramisene laste ja noorte huvide  kaitsmise võtmes. Omapoolsed ettepaneku esitati märgukirjaga dateeritud  5.02.13. 

Tagantjärele tarkus: Alkoholitootjate jalajälgi on Toompea lossi koridor täis, seepärast on protsess alkoholi piiramiseks olnud aeglane. 2014. aastal astuti isegi suur samm tagasi, kui jõustus seadus, et avalikus ruumis tohib uuesti alkoholi tarbida. Vallandunud protsess selle seaduse vastu sundis selle uuesti tühistama. Käia on veel pikktee, et alkoholi tarbimine väheneks. 

PÄRNU SPORDIKOOLI SULGEMISE OHT  AVALIKU HUVINA 

Eelmise sajandi lõpuaastatel suleti paljudes maakondades munitsipaalspordikoolid. Ka Pärnu linnavalitsus otsustas sulgeda  munitsipaalspordikool. Naiste ümarlaud tegi märgukirja Pärnu linnvalitsusele ja otse volikogu liikmetele, milles toetuti ÜRO LAPSE ÕIGUSTE KONVENSIOONi le - tegutsemine laste huvides (art.3) – igas last puudutavas ettevõtmises peavad olema esikohale seatud lapse huvid ja õigus elule ja arengule (artikkel 6) , mis väljendab ka õigust lapse maksimaalsele võimetekohasele arengule. Volikogu liikmed ei võtnud spordikooli sulgemist päevakorda. Võimul olnud Pärnu linnavalitsus astus tagasi. 

Tagantjärele tarkus: Spordikooli kaitsmine sulgemise eest oli suur võit linnale. Nüüd on spordikool kolinud uude spordikompleksi ja toimib edukalt. Teistes maakondades käib munitsipaalspordikoolide taastamise protsess, sest eraspordiklubid ei kata laste vajadusi. Taasavamine on omavalitsusele palju kulukam kui seda oleks olnud laste spordikoolide võrgustiku jätkusuutlik arendamine.

RIIGIKAITSE AVALIKU HUVINA 

15.04.04 Artikkel  Pärnu Postimehes, mille järgi 2006. aastal lõpetab tegevuse Pärnu Üksikjalaväe Pataljon. Eesti Reservohvitseride Kogu Pärnu osakond ja Eesti Sõjameeste Pärnu Ühendus kutsusid kokku ümarlaua maavanem Toomas Kivimägi osalusel. Pärnus sündis Eesti Vabariik ja Eesti kaitsevägi. Pärnu Üksikjalaväe Pataljoni sulgemine riivab Pärnumaa avalikke huve ja otsustati asuda pataljoni kaitsele.

11.05.2004 Pärnumaa Naiste Ümarlaua ühendused otsustasid läbi viia   allkirjade kogumise.

1.06.2004 Pärnu Üksikjalaväe pataljon osales Pärnumaa Naiste Ümarlaua poolt korraldatud Pipi Spordipäevast.

1.06.2004 - 14.06.2004 koguti 1306 allkirja,

18.06.2004 Märgukirjad President Arnold Rüütlile  ja kaitseminister Margus Hansonile.

18.06.2004 Vastus Vabariigi Presidendi Kantseleist.

23.07.2004 Kaitseministri vastus  koos kutsega kohtuda.

14.09.2004 Kohtumine kaitseministri ja sõjaväe esindajatega Kaitseministeeriumis. Pärnust osalesid: 1) Astrid Hindriks (Kodanikujulgus) 2) Hiie Martinson (Naisliit) 3) Marika Laidna (volikoguliige)  4) Karl Soomägi- (Eesti Sõjameeste Pärnu Ühendus) 5) Mart Alliku (Pärnu linnavalitsus)  6). Kuno Erkmann (Pärnumaa Omavalitsuste Liit) 7) Jüri Kask (Eesti Reservohvitseride Kogu, Pärnu osakond)

24.09.2005 Naiste ümarlaua poolt korraldatud POLIITIKAMESSI avades vastas kaitseminister Jaak Jõerüüt küsimusele, kuidas on lood Pärnu sõjaväeosaga “Ainult rahu, sulgemine on päevakorrast maha võetud ja käib uute ajateenijate värbamine”

12.12.2005 Naiste ümarlaud  pataljoni teemadel. Probleem sulgemisest sõjaväeringkondades maha võetud ja värbamiskäsk saadud 2 aasta kohta.

14.03.2006 Naiste ümarlaud avas diskusiooni palgaarmeest. Kaitseminister Jürgen Ligi pani läbi meedia avalikkuse fakti ette pataljoni sulgemisest.

5.04.2006 Artikkel”Kaitseministri portfell varastati koos lubadustega”

11.04.2006 Naiste ümarlaua kohtumine riigikaitse teemal sõjaväeosas.

13.04.2006 Artikkel “Lennart Meri mõtted jäävad meid saatma”

23.04.06 Jüripäeva rahvakoosolek linna avatud ruumis pataljoni kaitseks. Meedias viide viitseadmiral Tarmo Kõutsi kirjale kaitseministrile, et Pärnu pataljoni ei tohi sulgeda.

14.06.2006 Maavanema nõukoda pataljoni küsimustes –otsus viia läbi kollokvium.

23.06.06 Presidendi Võidupüha kõnes Saaremaal võis välja lugeda  toetust pataljoni jäämisele Pärnusse.

5.07.06 KOLLOKVIUM e. mõttetalgud: KAS PÄRNU PATALJON ON PÄRNU ASI?

Väljund Avalik kiri Vabariigi Presidendile, Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele.

25.11.06 Pärnumaa kodanikupäevale pühendatud FOORUMil tehti uuring pärnumaalaste suhtumisest Pärnu pataljoni ja selle sulgemisse. Tulemused saadeti koos märgukirjaga Kaitseministeeriumisse. Pärnumaa naiste ümarlaud otsustas esitada Pärnu Aasta Mees 2006 nominendiks major Margus Rebase.

Detsember 2006  Major Margus Rebasele omistatakse  Pärnu Aasta Mees 2006 tiitel.

1.03.2007 Ümarlaud koos isamaaliste meesteühenduste, missioonil viibinud meeste ja pataljoni tegevteenistujatega. Probleemi “Missioonil viibinud sõjameeste ja nende  perede tugisüsteem pärast erruminekut” tõstatamine.  Osales kaplan Gustav Kutsar.

12.04.2007 Kaitseminister Jaak Aaviksoo ütleb välja, et Eesti ei lähe üle palgaarmeele.

23.11.2007 Pärnu Üksikjalaväe Pataljoni 89. sünnipäev. Pataljon formeeritakse ümber, kuid kasarmuna jääb alles.

14.12.2007 Pärnu Üksikjalaväe Pataljoni II klassi rinnamärgi nr. 4 omistamine pikaajalise koostöö ja väeosale osutatud teenete eest Astrid Hindriksile

21.03.2009 Pärnumaa Naiste Ümarlaua 10. aastapäeva seminar, kus ühe teemana oli üleval riigikaitse.

Õhku jäid küsimused: 

1. Kas riigikaitses on tehtud järeldused, mis lähtuvad Gruusias juhtunule?

2. Kas olukorras, kus pärast Gruusia sõja õppetunde on noorte meeste soov sõjaväeteenistust läbida, on tark tegu hoida Pärnu kasarmuid tühjana?

3. Miks meedia pisendab noorte meeste tahtmist sõjaväekohustust läbida ainult materjaalsetele huvidele?

4. Sõjaväelase elukutse on noortele meestele ahvatlevaks muutunud. Kuidas mõjub valiku kvaliteedile tõik, et kunstlikult hoitakse madal sõjaväekohuslaste arvu ja vabatahtlike vastuvõtt on pika ooteajaga.

5. Kas meditsiinilist komisjoni ei kasutata filtrina, et vähendada teadlikult sõjaväekohuslaste arvu?

6. Miks Pärnu kasarmu ei võta vastu ajateenijaid, seni kui likvideeritakse kunstlikult tekitatud vabatahtlike ajateenijate ooteperiood. 

Otsustati korraldada avalik arutelu riigikaitse teemal Kaitseministeeriumi osavõtul.

14.11.2009 Arvamusartikkel „Kaitsevägi on Pärnumaal kaevunud“

28.11.2009 Pärnu Pataljoni Kogu MTÜ-le omistati Pärnumaa 2009 aasta parima kodanikeühenduse tiitel.

Tagantjärele tarkus:  Kasutasime ära kõik tööriistad, mis seadusandlus vabaühendustele annab – kollokvium. ümarlauad, märgukirjad, allkirjade kogumine, poliitikute „nööbi keeramine“ ja lubaduste väljaütlemist poliitikute poolt, meedia kaasamine. Kuid selles sõjas tuli kaotus vastu võtta- pataljon on likvideeritud. Samas oleme midagi ka saavutanud – palgasõjaväe teema on Eestis lõpetatud. Leedu, kes 2008. aastal läks üle palgaarmeele, on nüüd Ukraina sõja valguses teinud otsuse taastada kohustuslik armeeteenistus. Teine tõstatatud teema missioonil viibinud sõjameeste ja nende  perede tugisüsteemist pärast erruminekut on käivitunud, kuid nõuab pidevat tähelepanu.  

SOOLÕIME  AVALIKU  HUVINA
Kui tahame end määratleda 21. sajandi demokraatliku Euroopa riigina, siis peame teadlikult tegelema ka soolise võrdõiguslikkuse ja ajas üha muutuvate soorollide teemaga. President Toomas Hendrik Ilves

Eesti ühiskonnast on üle poole naised, aga otsustamise tasandil on mehed. Oma tegutsemise algaastatest on naisteühenduste võrgustik hoidnud tähelepanu all naiste nähtavuse suurendamist ühiskonnas.                          
Esimene samm sellel teel oli EENA Pärnu klubi ettepanekul toimusid koos teiste naisteühenduste võtmeisikutega läbirääkimised Pärnu linnapea Vello Järvesaluga 1997. aastal, et algatada Pärnu Aasta Naise tiitel. Linnapea Vello Järvesalu oli nõus mööndusega, et algatatakse ka Pärnu Aasta Mees tiitel. Esimene Pärnu Aasta Naine on Riina Müürsepp ja Pärnu Aasta Mees Toomas Kivimägi, tiitlid anti välja 1998. aastal.                                                                                            
Teise sammu soolõime teel aitas astuda Pärnu sõprusmaakonna Buskerudi (Norra) Soolise Võrdõiguslikkuse Komitee, kes rahastas alates 1999. aastast mitmesuguseid tegevusi, et naiste nähtavus ühiskonnas suurendada. Viisime läbi konverentse, koolitusi, perepäevi soolise tasakaalu teemadel. Kõige erandlikum oli koolitus naisteühenduste võtmeisikutele. Norrakad tõid koolitajaks tippsuusataja Smirre (Vladimir Smirnov), kes oli Norras avanud oma kooli „Smirre Advantures“.  Norrakad võimaldasid 2001. aasta detsembris 10 naisteühenduste võtmeisikul õppereisi Drammenisse, kus meid viidi ka naiste varjupaika BETZI. See oli esimene kokkupuude naiste varjupaigaga kui ühe võimalusega astuda välja lähisuhte vägivallast. Sellest ajast on lähisuhte vägivald olnud üheks läbivaks teemaks naiste ümarlaual. 2004 aasta septembris alustas tööd vägivalla all kannatavate naiste tugigrupp psühholoog Ülle Pikma juhtimisel. Kasutuses oli SOS telefon 24h/ 7 päeva nädalas. Kuna rahastus puudus, kogu töö oli vabatahtlikkuse alusel, hääbus tugigrupi töö koos SOS telefoniga.
2009 aasta hingedepäeval alustas tööd Pärnu Naiste Varjupaik. Lähisuhte vägivalla teema ülevalhoidmiseks oleme korraldanud kevadeti  perevägivallaga kokku puutuvate institutsioonide (politsei, prokuratuur, ohvriabi, KOVide esindajad, riiklikult tasandilt Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi  ja Riigikogu esindajatega).  
Kolmas samm on erinevates valdades soolõime teemaliste mõttekodade läbiviimine ja mõiste „Soolised prillid“ kasutusele võtmine. 

Juunis 12.06.2014  toimus mõttekoda „See ei ole täielikult arenenud ühiskond , kui tervetes valdkondades  on ametis ainult mehed“.  Augustis 9.08.2014 toimus mõttekoda „ Eesti Vabariik 100 – ajalooliste naiste nähtavuse suurendamine“ Vändras. Paneelis „Kas Eesti ühiskond on valmis panema ette soolised prillid?“ vastasid  Riigikogu liikmed Annely Akkermann ja Marianne Mikko, Vändra  alevivanem Toomas Sonts, Anne-Mari Rannamäe (QUIN Estonia), Margo Orumets (ETNA Eestimaal). Vestlus oli huvitav ja aktiivne. Järeldus oli, et pigem mitte, kuid juba räägitakse avalikult sellel teemal.

Septembris 2.09.2014 toimus mõttekoda „Soolised prillid“. Arutelul osalesid kohalikud poliitikas end määratlenud naised ja ettevõtjad. Osalejad leidsid, et Eesti ühiskond pole veel valmis soolisi prille ette panema. Inimene pole väärtustatud meie ühiskonnas. Naiste ettevõtlus on seotud inimese heaoluga, seega rahaliselt vähe väärtustatud

Ajasilla ehitamine

Aprillis 15.04.2011 oli ümarlaua arutelu all naiste nähtavus Pärnu avalikus ruumis. Meil on Lydia Koidula monument ja park, rohkem  ajaloolisi naisi avalikus ruumis pole. Otsustasime alustada ajasilla ehitamist Eesti Vabariik 100 raames, tuua rahvale nähtavaks esimese Eesti Vabariigi ajal tegutsenud naised, kes erinevatel ühiskonna tasandil tegutsesid.
Märtsis 21.03.2014 toimus esimene ajasilla ehitamise sündmus, mis kandis nime „Naine rahvusliku identiteedi hoidja“. Et silda ehitada, peab olema teada mõlemad ajajõe kalda piirjooned. Meiepoolne kallas on määratletud, kui 2013 aastal toimunud kohalikel valimistel sai linna kõrgema võimu ehk volikogu juhiks esimene naine Pärnu ajaloos Krista Nõmm. Esimene volikogu juhtiv naine Krista Nõmm avas Raekojas esimese pikaajalise volikogu liikme Julide Joosti portree, mille autor on Vello Paluoja. Juline Joosti sünnist möödus 21. märtsil 125 aastat, sellele sündmusele oligi mälestuspäev pühendatud. Juunis 4.06.2014 korraldas Kodanikumaja oma 10ndal aastapäeval Raeteatri etenduse Eliisabet ja Lilli“, mis on inspireeritud ajalooliste naiste Eliisabet Aspe ja Lilli Suburgi elulugudest. See on teine samm ajasilla ehitamisest EV100 raames.  
Augustis 9.08.2014 toimus mõttekoda „ Eesti Vabariik 100 – ajalooliste naiste nähtavuse suurendamine“ Vändras. Korraldas Vändra Naisselts.  Vändra Naisselts  on olnud   Lilli Suburgi mälestuse hoidja. Kuid Suburgi roll ajaloos väärib suuremat tähelepanu kui seni, ta on esimene naiste õiguste eest seisja ärkamisajal. Tüdesime koos  Riigikogu liikmetega, et tegemist on üleriigiliselt tähtsa isikuga ja tema jäädvustamine EV100 raames on riiklikult tähtis küsimus.  Otsustati kaasata Lilli Suburgi mälestuse jäädvustamisel Kultuuriministeeriumi.  
Oktoobris  8.10. 2014 toimus konverents „Eesti Vabariik 100 – ajalooliste naiste  nähtavuse suurendamine, maailmakodanik Elvy Kalepi mälestuspäev“. Konverentsi eestvedaja oli  Pärnu Ettevõtlike Naiste klubi. Soolõime seisukohalt on Elvy Kalep universaalne näide, et naised saavad hakkama ka neis valdkondades, mida peetakse  mehelikeks – lendur, vabrikant, leidur, kirjanik, kunstnik.  2014. Aastal möödus Tori vallas sündinud Elvy Kalepi sünnist  115 aastat. Elvy Kalepi karjäär teostus Ameerika Ühendriikides, seega oli aukülaliseks  Sandra M. Jacobs (USA Saatkonna Political Officer). Oma ajurünnakus keskendusime sellele, kuidas jäädvustada Ameerika Ühendriikides oma põhilist karjääri teinud Elvy Kalepi mälestust kodumaal, et 5 aasta päras, kui Elvy Kalepi sünnist möödub 120 aastat, teataks temast palju rohkem. Selleks tuleb koostööd teha erinevate valdkondadega ja Ameerika Suursaatkonnaga.  Ajasilla ehitamine on  põhiline tööpõld, mis vajab  pidevat koostööd erinevate tasanditekoostööd. Kui meil ei õnnestu ajaloos end tõestanud naiste nähtavuse suurendamist, on naiste roll tasakaalustatud ühiskonna ülesehitamisel väärtusetu.                                                          
Mais 2015 oli  koos initsiaiivgrupp, et väärikalt tähistada Elisabeth Aspe 155. aastapäeva.    Kodanikumaja peab läbirääkimisi sugulastega, et paigutada kodumajale Vana Pärnus mälestustahvel ja mälestuspäevaks ette valmistada etendus.     EV100 raames on visioon, et kujundada koos kallasrajaga teemapark Aspe Aed, mille üks osa on lehtla, milles on Aspe pink koos tutvustava sildiga. Teiseks ajalooliseks naiseks, kellega edasi tuleb tegutseda, on Elvy Kalep – esimene Eesti soost naislendur, kes oma karjääri teostas Ameerikas (leidur,    vabrikant, kirjanik, kunstnik).                                                Tagantjärele tarkus: Naiste osa väljatoomine ajaloos on aeganõudev protsess, sest naiste tegemisi pole väärtustatud ega  arhiveeritud. Oleme suunanud juba tolmuselt ajalooriiulilt välja kaevatud Pärnumaa naise mõne naisteühenduse hoole alla, et EV 100 sündmuste raames ka ärkamisaja ja Eesti Vabariigi algaastatel tegutsenud naisi väärtustataks. Protsess on algusjärgus, vajab pidevat tööd. Riik pole esitanud muuseumidele tellimust ajalooliste naiste elulugude arhiveerimiseks, mistõttu pole muuseumidele antud ka vastavat ressurssi uurimistööde tegemiseks.

LINNA  AVALIK RUUM  

Linnavalitsemise kõige nähtavam osa on linnaruum, inimestele suunatus, linnakodaniku ja külaliste heaolu. Pärnu linnaruum on risustunud, toimib kui suur parkla, kus jalakäijatel  jääb avalikku ruumi järjest vähemaks. Põhjus on aastatuhande alguses vallandunud ehitusbuum, kus arendajatel on antud vabadus ehitada elamuid, kus oma krundil pole nõutud parkimiskohti ja roheala. Osa neist planeeringuist on veel teostamata, kuid volikogus kinnitatud planeeringuid pole tagasi pööratud, mis võimaldab ka praeguste uusehituste juures ehitada ilma parklata elumaju, kuigi nõue on 1 auto parkimine oma kinnistul korteri kohta.  Nii jätkub avaliku ruumi risustumine, parkimiseks kasutatakse üha rohkem jalakäijatele ette nähtud ruumi.                                        
Ajaliin avaliku ruumi arutelude kohta:
Jaanuaris 10.01.2008 oli põhiküsimuseks linna prügimajandus.  Parkimise osas tõstatus probleem, et  teatri ümbruses muutub parkimine päeval tasuliseks. Lasteetendused toimuvad ka äripäevadel ja päevasel ajal, kui parkimise eest tasuda tuleb. Täiskasvanute etendused on õhtusel ajal, kui parkimise eest pole vaja maksta. Rikutud on võrdse kohtlemise printsiipi - lastega peredel on kultuuri tarbimine kallim kui täiskasvanutel, sest lisandub parkimistasu.
Märtsis 13.03.2008 oli põhiküsimuseks ühistranpordi arengukava.
Aprillis 10.04.2008 oli põhiküsimuseks linna avalik ruum ja pargid.                                                                                            
Detsembris 11.12.2008 oli põhiprobleem sõudebaasi saatusest (Rääma 27.)                                                                                      
Jaanuaris 15.01.2009 oli põhiteema „Laste ja noorte aktiivse vaba aja sisustamise võimalused Pärnu linnas” .                          
Veebruaris 12.02.2009 oli põhiteema  „Kas Pärnu avatud ruum pakub lastele võimalusi tervislikult ja turvaliselt vaba aega sisustada“.
Aprillis 15.04.2010  Algatasime arutelu Pärnu linna tunnuslausest – „Ela või ise“ asendamisel väärtuspõhise tunnuslausega  ”Pärnu – Eesti Vabariigi sünnilinn“.
Mais 20.05.2010 keskenduti linna loodusliku väärtuste arutelule.  Teist korda tõstatus üles linna tunnuslause „Ela või ise“ ja  eelmisel ümarlaual välja käidud väärtuspõhine tunnuslause ”Pärnu – Eesti Vabariigi sünnilinn“ .Ka seekord jäi peale väärtuspõhine tunnuslause .
Oktoobris 21.10.2010 keskenduti Pärnu kesklinna arengu teemale. Tegemist on vöga valusa probleemiga Pärnu jaoks, kus varem tehtud otsused on suretanud ajaloolise osa kesklinnast, uued arendused aga ei sobi kuidagi kokku ajaloolise osaga.
Detsembris  20.12.2010 keskenduti linna ühistranspordi korraldamisele.                                                                          
Jaanuaris 27.01.2011 keskenduti Pärnu linna avalikus ruumis olevatele skulptuuridele. Kui me tahame oma linna ajaloolistele väärtustele tugineda, peab seda väljendama ka avalikus ruumis.                                                                                                                        
Märtsis 17.03.2011 keskenduti Pärnu linna arengukavale kuni 2025, mille üks osa on avalik ruum.              
Oktoobris 20.10.2011 oli põhiteemaks kergliiklusteed  Pärnu linnas. Abilinnapea Romek Kosenkranius tutvustas praegust olukorda ja lähituleviku plaane, mis on seotud juba kinnitatud projektidega.                                                                  
Veebruaris 16.02.2012  Naiste ümarlaua poolt anti üle linnapeale ja volikogu esimehele märgukiri, mis sisaldas ettepanekuid avada jõe kaldad linnakodanikele. Pärnumaa Naiste Ümarlaud arutas 10.02.12 tekkinud olukorda, kus arendajate surve jõe kallastele on suurenenud, soovitada ka Pärnus teha poliitiline otsus jõe äärde avaliku ruumi tekitamiseks ja vaadete avamiseks jõele.
Märtsis 15.03.2012 oli teemaks linna heakord.                  
Aprillis  19.04.2012 oli põhiteema Rail Balticu raudteejaama  asukoht Pärnus.                                                          
Mais 17.05.2012 oli põhiteemaks öörahu arutelu Pärnu linnas.                                                                              
Augustis 22.08.2012  erinevate naisteühenduste esindajad tegid koos muinsuskaitseametniku Liina Hanseniga retke kesklinna jõe vasakkaldale kinnistust 11 kuni Sadama 4 , kus kallasrada oli omaniku poolt tõkestatud.    
Septembris 21.09.2012 oli põhiteemaks jõe kallaste avamine linnakodanikele.Tegime ülevaate 22.08.12 retkest ja esitasime omapoolsed ettepanekud kallasraja avamiseks.    
Novembris 15.11.2012 oli põhiteemaks Pärnu linna uus üldplaneering. Osalejatele tutvustati uue üldplaneeringu põhimõtteid.    
Jaanuaris 9.01.2013 tutvustati Maavalitsuses Rail Balticu projekti.  Arutelu  toimus maavanema Andres Metsalu juhtimisel, osalesid Tiiu Pärn (Planeeringute talituse juhataja), Urmas Kase (Arengutalituse juhataja), Heiki Mägi (Arengu- ja planeerimisosakonna juhataja) ja RailBalticu avalikustamise avapaugu tegi Tehnilise Järelevalve Ametist Jaak Simon (Transpordi investeeringute osakond).            
Märtsis 21.03.2013   oli põhitähelepanu all  linna avalikul ruum.                                                                                                  
Mais  16.05.2013  Teemaks oli avatud linnaruum ja sellega seotud päevateemad,  mis olid päevakorras selle koalitsiooni linnajuhtimise perioodil.                                        
Veebruaris 11.02.2014 oli ümarlaua põhiteemaks  „Ajale jalgu jäänud planeeringud“.  Linnas on probleemiks parkimiskohad, kuid ikka lubatakse ehitada vanade detailplaneeringute järgi, kus oma krundil parkimine polegi ette nähtud. Samuti on kehtiv detailplaneering, kus 21 elumaja ehitatakse üleujutuse alale.                                
Märtsis 11.03 2014 oli päevateema „ Pärnu linna transpordi arengukava“                  
Aprillis 8.04.2014 oli päevateemaks Pärnu linna uus üldplaneering, mis läheb mais volikokku.   Sõnastatud ettepanekud:                                                                    
1.Üldplaneeringus anda suurem roll ehitusseaduse täitmisele ja ehitusjärelvalve osa tähtsustamisele.                          
2. Arendaja kohustus on täita kõiki linna poolt esitatud tingimusi, nende mittetäitmisele järgneb kohustus likvideerida puudused.
3. Korterelamu planeerimisel alustatakse parkimiskohtadest. Näide Papiniidu 62 – olemas on 17 parkimiskohta, seega praeguse 38 korteri asemel võib olla vaid 17 korterit, osa neist 2või 3 magamistoaga.                                                                
4. Võtta kasutusele korterite loendis magamistubade arv, nii saab eristada pere ja külaliskorterite arvu. Kui alustame detailplaneeringut parkimiskohtade arvust, saamegi rohkem perekortereid.                                                            
5. Täpsustada üleujutuskohtadele planeeritud järelvalvet, tingimuste seadusandliku täpsustamise ajalist võimaldamist (mõtlen seda, et 2015. Aastal lubati EL täpsustavad määrused, mida siis liikmesriigid peavad oma seadustesse sisse kirjutama).
6. Üleujutuste võimalikus piirkonnas kehtestada  üldplaneeringus  ehitise vastuvõtmise juures  linna poolt  pikema garantiiaeg. See kajastub korteri ostulepingus.
7. Üldplaneeringu juures on tähtis koht avaliku ruumi kujundamisel. Üldplaneering näitab, kus on võimalik skulptuuri asukoht. Avalike hoonete planeerimise juures näidatakse konkreetne koht taiese jaoks ja arvestatakse selle hind objekti hinna sisse. Skulptuuri saamiseks korraldatakse avalik konkurss.                                
8. Üheselt üldplaneeringusse sisse kirjutada, et arendaja peab IGA ELAMU krundil planeerima 1 parkimiskoha 1 korteri kohta ja lastele roheala. (YT- i praktika, et 3 elamu kohta on üks korralik laste roheala ja see veel ehituse käigus tarastada ühe korterelamu kasuks), ei tohi jätku.
9. Üldplaneering keelab avalikus ruumis tarastamise, välja arvatud ajalooliselt välja kujunenud piirkondades. Piirded võivad olla looduslikud – madal hekk.
Mais 6.05.2014  oli päevateema  „ Laste turvalisus Pärnu linnas liikluse võtmes“.  2011 aastal algatas Vana Pärnu Selts ohutu koolitee uuringu, mis sai aluseks 19.01.12 ümarlauaks teemal „Laste ohutus lasteaia -  ja kooliteel“. Ka  BPW Pärnu klubi kaardistas lasteaedade olukorra liiklusohutuse võtmes ja pöördus liikluskomisjoni poole oma ettepanekutega. Linnavalitsuse tellimusel valmis möödunud aastal Tallinna MTÜ Linnalaborilt uuring koolitee ohutusest Pärnu linnas.
Oktoobris 7.10.2014 oli päevateema ks „Monumentaalkunst Pärnu avalikus ruumis“.                  
Novembris 11.11.2014 oli päevateemaks ühistranspordi keskus ja seda ümbritsev avalik ruum.  Oma ettepanekud volikogule ja linnavalitsusele sõnastasime järgmiselt:Riigi poolt oli Eesti Vabariigi poolt 20. aastapäeva kingiks praegune kesklinna sild, mis on kaasaja liiklustiheduses ajale jalgu jäänud. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva väärikas riigipoolne panus on uus sild, mis võtaks kesklinna sillalt ära ühistranspordi koormuse.
1. Otsustada lõplikult sillakoridori asukoht. Juba eelmise sajandi viimasel kümnendist on asukoha teemal vaieldud, kuid otsustamiseni pole jõutud. Kui linn on oma otsuse teinud läbi volikogu, saab edasi minna planeerimise ja rahastamise otsimistega.
2. Kui sillakoridori otsus on vastu võetud, saab edasi minna vaatekoridoriga Pärnu  jõgi -  Kuninga tänava kool. (Siit sirgusid olulised inimesed Eesti riigile, kes etendasid silmapaistvat  osa kultuuri- ja teadusvallas, poliitikas ning ühiskondlikus elus -  Fr. Akkel, J. Jaakson, K. Päts, J. Teemand ja J. Uluots. Kooli vilistalased on ka male suurmeister Paul Keres, ooperilaulja Tiit Kuusik, muusik ja helilooja Valter Ojakäär).Tuleb planeerida see osa tervikuna – silla koridor (Aia suunas) annab vaate jõelt kuni Kuninga tänava koolini, sinna sisse jääb ka nn. Laarmanni ring. Planeerida see osa tervikuna, mis on kõige kaasaegsem, kus on tagatud ohutu liiklemine kõigile liiklejatele, nii lapsevankritega ja ratastooliga liiklejatele, pimedatele.
3. Selle vaatekoridori külge jääb Rüütli plats, mis reorganiseeritult tagab suurema rahvahulga kogunemise nn. lipuväljakule. Eesti Vabariik 100 rahastuses on sees väljakute kujundamine. Rüütli platsi korda tegemine on seotud konkreetselt lipuväljaku programmiga. Meie Rüütli plats on väike, antud ajahetkel on siin monument „RÕDU“, kuid see pole kõige paremas kohas, näha vaid ühelt poolt. Rüütli plats reorganiseerida nii, et oleks võimalikult suurema inimeste hulgaga võimalik suurüritusi teha, et poleks Rüütli (väike) plats, vaid (suur) Vabaduse väljak. 
Eesti Vabariik 100. raames kutsuti  Kunstiakadeemia üliõpilased Pärnusse, et leida koht kus võiks monument asuda. Üliõpilasi imponeeris kõige rohkem Rüütli plats. Konkreetset lahendust keegi välja ei pakutud, kuid leiti, hetkel see oma funktsiooni ei täida. Liiga palju on haljasala, mis segab rahval kogunemast. Tuleks kuulata nii tudengite kui ka linnaelanike soovitusi ja tuua välja just lipuväljaku mahu suurendamise võimalused.
4. Praegusel hetkel piirab Rüütli platsi suuruse tunnetust ümbritsev autoteede ja parkimiskohtade võrk. Kui hakatakse ehitama ühistranspordi keskust, on võimalik liiklus suunata ümber, parkimine viia mujale. Väikeettevõtjatele kaubaga varustamiseks anda ajapiirid, mil pole rahvamassid liikumas. 
5. Et  EV 100 on piiratud ajalimiidiga – 2018, siis tuleb kõiki Rüütli platsiga lähedalt siduvaid planeeringuid vaadata komplekselt, millises ehitusjärgus nad selleks ajaks on (Bussijaam, Riigimaja, RIMI maja Ringi-Pika tänava ristmikul, kesklinna parkimislahendused ja liiklusskeemid). 

Novembris 20.11.2014 kohtusid EV erikomisjoni ja ümarlaua esindajad. Erikomisjoni esimees Trivimi Velliste tutvustas seniseks välja kujunenud seisukohta, et keskendutakse president Pätsi perekonna maja kasutusele võtmiseks ja lipuväljaku kujundamisele Rüütli platsil.
Detsembris 5.12.14  toimus teine kohtumine erikomisjoniga, esitasime omapoolsed ettepanekud seoses EV100 raames kujundatava linnasüdamega. Detsembris 9.12.2014 oli teemaks „Eesti Vabariik 100- väärtustame inimest avatud ruumis“.                                  
Jaanuaris 13.01.2015 päevateema oli „Pärnu on Eesti Vabariigi sünnilinn“.  Oma ettepanekud sõnastasime 28.01.2015 kirjas  volikogu esimehele, volikogu EV100 aastapäeva erikomisjoni esimehele ja linnapeale:
Pärnu volikogu ühenduste ümarlaud on oma kohtumistel käsitlenud Pärnu kui Eesti Vabariigi sünnilinna vähest väärtustamist. Esimene ettepanek tuli 15.04.2010  ümarlaual, kus  tehti ettepanek tunnuslauseks „Pärnu - Eesti Vabariigi sünnilinn“. Sel aastal käivituvad EV100 sündmuste ettevalmistused. 13.01.2015 ümarlaual osalenud ühenduste võtmeisikud leidsid, et on aeg oma linna maine väärtuspõhiseks muutmiseks. Meie ettepanekud Pärnu linna volikogule ja linnavalitsusele on:
1. EV100 sündmuste ajaperioodiks kuni 2018. a. muuta Pärnu  tunnuslauseks „Pärnu - Eesti Vabariigi sünnilinn“. See annab aega uue linna tunnuslause aruteludeks.  Linna sissesõitudele panna väärtuspõhised teadvustused „Pärnu on Eesti Vabariigi sünnilinn“.
2. Eesti Vabariigi loomise juures olnud ajalooliste inimeste jäädvustamisel kasutada äratuntavaid figuure, mitte abstrakset monumentaalkunsti.  Põhjendus: 50 aastat okupatsiooni kustutas eesmärgistatult rahva mälust isikud, kes tõid meile iseseisva riigi. Nüüd on võimalus rahva mälu taastada.
3. Ennistada 2018.aastaks Lennuki tänavale K. Pätsi nimi.                                                                                                      
4. Väärtustada kirjaniku Elisabeth Aspe  nimi  avalikus ruumis rohealaga – ASPE AED. Ed. Vilde kõrval on Elisabeth Aspe  sajandilõpu realist. Aspe nimeline tänav oli kunagi Tallinna Kesklinnas ja Pärnu praegune Luha tänav.   2015. a. möödub  Elisabeth Aspe sünnist 155, 2020  aastal aga juba 160 aastat.
5 Vaadata läbi Pärnu linna planeeritud tegevuskava (eelarve kuni 2020) selle pilguga, et aastal 2018 esimesel poolel linna avalik ruum oleks valmis tähistama EV100 sündmusi ja samas võõrustama ka Eesti EL eesistujamaana võimalike külastajaid.
6.Vaadata läbi linnasüdame vahetus läheduses olevad detailplaneeringud ja kaaluda võimalust läbi ehituslubade andmise saavutada olukord, et 2018. aastal poleks teed üles kaevatud, ehitused pooleli ja eravaldused räämas.
7. Kaasav eelarve aitab kaasa Pärnu kui Eesti vabariigi 100 sünniaasta Pärnu väärtuspõhise näo kujundamisele.Oma eelistused ütlevad välja linnakodanikud.
8.  EV 100 raames tehtavate otsuste tegemise juurde kaasatakse   vabaühendused.  
Veebruaris 11.03. 2015 oli teemaks „TARGAD TÖÖKOHAD“, mis samuti haakuvad avaliku ruumiga eesmärgiga tuuua linna noori peresid. Vormistasime oma ettepanekud volikogule ja linnavalitsusele järgmiselt:                
Lähtuvalt Pärnu Linna Volikogu ühenduste ümarlaua visioonist, et Pärnu on tasakaalustatud arenguga väikelinn, mis on tuntud kui peresõbralik, kaunite parkide ja atraktiivne suvepealinn, mis panustab noortele ja ettevõtlikele inimestele kodu rajamise atraktiivseks muutmisse, arutasime oma 11.02.2015 ümarlauad, kuidas seda visiooni tegudega täita. Keskendusime  teemale TARGAD TÖÖKOHAD:
1. Linna turundamine. Praegusel hetkel turundatakse Pärnut kui puhkuse veetmise kohta, kuid ei turundata Pärnut kui elukeskonda, kus on turvaline oma kodu luua. Ettepanek: Lisada turundamisel juurde Pärnu kui ideaalkoht noortele pere loomiseks.
2. Eeldades, et ootame Pärnusse inseneri ja IT kogemustega noori koos peredega, peame esitama küsimuse, mis paneks targa noore inimese mõtlema Pärnusse kolimiseks. Kui noor peret tahab luua, siis peab tal olema tingimused selle loomiseks: - Kuidas hinnad on? (kinnisvara, transport, lokaalid, kommunaalid etc). Kui palju    maksab igapäevaelu Pärnus näiteks võrreldes Tallinnaga?  Millised on linna head omadused? (kas kohalikud on sõbralikud, kas on turvaline, kas on puhas / roheline,  kas on rahu ja vaikust, kas on hea interneti katvus / ühenduse kiirus, kui palju on liiklust, kas on kuhu parkida, ühistranspordi katvus (kui palju aega kulub A-st B-sse saamisega), mis tasemel on arstiabi, koolid, lapsehoid).  Mis seal teha on? (kas on piisavalt häid söömiskohti, kas on piisavalt parke / vabaõhutegevuste võimalusi
Ettepanek: Koostada linna turunduseks uus plaan, mis väärtustaks Pärnut kui mõnusat noortele peredele kauni mereranna ja parkidega kodu loomise linna. Kui me tahame, et noored pärnakad ise kodulinnast ei lahkuks, peame  selleks vastavad tingimused looma.
On vaja kasvatada järgneva kümnendi töötajate põlvkonda, need on kõrgharitud ja keerulist tööd tegevad inimesed – profesionaalid. Inimesed, kes on võimelised töötama loomemajanduses, start-up ettevõtetes, IKT sektoris, tööstuses keerulisi masinaid juhtima.
Ettepanekud:                                                                                                                                                                                           1) õpisuundade muutus – rohkem kaasaegset haridust, mis annaks aluse erinevate tehniliste ja IT spetsialistide ettevalmistamiseks.
2) Haridus peab toetama noori  karjääri  planeerimisel.                                                                                  
3)  Suurem koostöö Rajaleidja ja koolide vahel.
4) Tugevdada linna haridusasutustes majandusõpet. Leida võimalus koolides  viia  sisse programm, kus külalisõpetajad –  spetsialistid oma ametit saavad tutvustada. Siin suurem koostöö PEAKiga. 
3.  Kui tahame et noored kodulinna jääksid või uusi tarku noori juurde tuleks, peab linn oma plaanides ette nägema ka stabiilse üürituru. Linn on andnud kogu elamuehituse vabaturule, arendajad vorbivad jätkuvalt elamuid väikeste külaliskorteritega, kus pole elamu juures parkimiskohti. Perede jaoks on vaja aga 2 või 3 magamistoaga kortereid. Hetkel on Pärnus hooajaline üüriturg, kus suvekuudeks tuleb välja kolida või topelt maksta.
Ettepanekud:                                                                                                                                                                            
1) riigi toel ehitada noorte spetsialistide maja, kus on perekorterid ja üürida saavad Pärnus tegutsevate ettevõtete noored spetsialistid.
2) Arendajale muuta planeerimise juures siduvaks 1 auto parkimiskoht elamu kinnistul. Korterite arv väheneb, samas magamistubade arv suureneb.
3) Linna juhtijad  võiks arutada, kuidas olemasolevates korterelamutes üürida korterid noorte spetsialistide jaoks, mis alusel neid üürile anda nii, et poleks diskrimineerimist ja korrupsiooni võimalusi.
4. Kui tahame linna arendada nii, et peredel oleks Pärnu atraktiivne elada,  peame oma kodulinna vaatama lapse pilguga.
Ettepanekud:
1) Vaadata kogu linn üle arvestusega, et kooli mineva lapse silmade kõrguselt (umbes 1 m) oleks linnas liikumine turvaline.
2) Kõikides vanusegruppides peab olema võimalik avalikus ruumis  ohutult vaba aega veeta  – kodulähedased mänguväljakud igale eale.
3) Ohutu koolitee, võimalused liigelda ka rattaga kodunt kooli, rattahoidmiskohad koolide ja teiste lasteasutuste juures.
5. Kui meie eesmärk on noori peresid Pärnus hoida, peame selleks ka vastavaid samme astuma. Tähtsaim neist on lastehoid pärast vanemapalga lõppu. Teiseks vaadata linna kultuurisündmusi selle pilguga, et ka noortel peredel oleks kaasalöömise võimalused. Pensionäride linnast Pärnust peab saama noortelinn, samas pensionärid löövad hea meelega kaasa pereüritustel, kui see võimalus on neile antud.
Ettepanekud:                                                                                                                                                                                                                                                                                1) Luua toimiv lapsehoid, et vanemad saaksid tööl käia.                                                                                                              
2) Vaadata läbi linna kultuurikalender nii, et peredel oleks aastaringne võimalus koos lastega koos vaba aega sisustada. 

6. Kui me soovime Pärnu linnas kaasaegset ettevõtluskeskkonda, peame selleks ka vastavaid samme astuma. Targad töökohad nõuavad uut tüüpi büroopindade olemasolu  - kaasa-arvatud  koostöötamise pinnad (co-working spaces - kontoripinnad kus ühes suures avatud ruumis on palju erinevaid väikseid ettevõtteid).
Ettepanek:                                                                                                                                                                                                                                                                                    1) Koostöös PEAKiga kaardistada vajadused, koostöös arendajatega vaadata läbi olemasolevad võimalused, vaadata kuidas see haakub linna arengukavaga ja seda toetava eelarvega.
2) Luua dünaamilise ruumina toimiv kontaktpunkt (ideelabor, ideeklubi, jne) ivõi kontaktpunktide võrgustik ressursiomanike (maa, mets, hooned, rajatised, vallasvara, intellektuaalomand vms), ettevõtjate, õppurite, õpetajate, leiutajate, loovisikute, ametnike, poliitikute, kodanikuühiskonna aktivistide ja investorite organiseeritud või juhuslikeks isiklikeks füüsilisteks kohtumisteks, ajurünnakute läbiviimiseks, projektide käivitamiseks jne.

7. Ühendus maailmaga on Pärnu kõige nõrgem koht. Noortel ettevõtjatel, kes seni on kanda kinnitanud Tallinnas, on lennuühendus välismaailmaga kõige tugevam argument, miks Tallinnas elatakse. Ettevõtlus ei tunne piire, seega peab juurdepääs oma partneritele ja klientidele olema kiire.
Ettepanek:
1. Võidelda kõikide vahenditega, et Pärnu lennujaam oleks rahvusvaheline, avatud tsarterlendudele, et siin oleks väikelennukite arvestatav baas koos teenindava personaliga. 
2. Kui Pärnu tahab olla kaasaegne linn, peab  linna juhtimine ette nägema maailma tehnoloogia arenguid. Linn kes sellest vaatevinklist tulevikku ei näe on linn kes raiskab maksumaksja raha kulutades asjade peale, mis varsti enam väärtus ei oma.  Kas me oleme valmis elektri- ja  isesõitvateks autodeks, tehnoloogiaks, mis lubab ka meie põhjamaal ennast päikeseenergiast ära elatada, prügi käitlemiseks, mis toodab puhast energiat, kas meil on olemas midagi, mis oleks tulevase tehnoloogia jaoks soodne keskkond (nagu jahe kliima andmeladude jaoks)? Kas linn on nii juhitud, et toimub tarkade inimeste taastootmine nii oma noorte kui Pärnu kui perele sobiliku elukeskonnaga linna kuvandi kaudu?

 Märtsis 11.03.2015 oli põhiteema Rail Baltic, praegune seis projekti teostumises ja Pärnu rauteejaama konkursi võidutöö tutvustus.   Tutvusime konkursi võitnud raudteejaama eskiisiga. Küsimus jäi ülesse, kuidas parkimine ja linnadevaheline transport on korraldatud.    
Juunis 10.06.2015    on põhiteema Pärnu Sadama   soov uusi laohooned ehitada.    Avame Pärnu linna ja sadama poolt alla kirjutatud lepingud , kas linn ja sadam on võetud kohustused täitnud. Avaliku ruumi linna „veresooned“  on tänavete teede võrgustik. Vaatame, kuidas soov pakendatud kauba laoks mõjub Jansseni tänava   liiklusele, ristmiku läbitavusele.

Tagantjärele tarkus: Kuigi avalik ruum on läbi aastate meie tähelepanu all olnud, on siin muutused väga aeglased.Peab lootma, et kui vihmapiisk teeb aegade jooksul kivisse augu, siis hakatakse meie ettepanekuid kunagi ka ellu viima. Pärnust saab uuesti roheline, unikaalsete ja heas seisukorras olevate puitmajakestega linnake, mille ümber on hästi korraldatud liiklusega elurajoonid, kus ei peremehitse avalikus ruumis parkivad autod.